kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Pooltel puudub vaidlus elatise väljamõistmise osas, vaidlus on elatise suuruse määramises.
2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja töötab kaupluses müüjana. Hageja on üksikema, kes kasvatab kahte last: poeg RK(sünd. XX) ja tütar AF (sünd. XXX). Kostja on töötuna arvele võetud 24.juulil 2009. Muu vara kostjal puudub. Hagiavalduses on hageja näidanud lapse vajalikeks kuludeks 2 310 krooni kuus. Kohtuistungil leidis hageja, et kostja peaks kandma lapse ülalpidamiskuludest pool, so 1 155 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Hageja kasvatada on kaks last ning tal on miinimum sissetulek. Vastavalt seadusele lasub lapse ülalpidamiskohustus mõlemal vanemal. Arvestades, et
lg 4 järgi peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Üksnes
lg-s 5 ja 6 ettenähtud aluste olemasolul võib kohus elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Iseenesest isiku ajutine tööta olek ei ole selliseks aluseks. Kuna aga lapsele tehtavad vajalikud kulutused on suhteliselt väikesed siis nõustus hageja ise kostjalt väljamõistetava elatise suurust vähendama alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse ning kostja ajutine tööta olek ei saa olla põhjuseks, et nõutavat summat veel vähendada. Poeg elab koos hagejaga ning tema ülalpidamiseks tuleb kindlate vahendite olemasolu tagada hagejal, mistõttu kostja poolt väidetavalt tehtud kulutusi lapsele ei saa tasaarvestada elatise saamiseks õigustatud isikule makstava elatisega. Eelnevast lähtudes peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis poja RK ülalpidamiseks igakuiselt summas 1 155 krooni. Perekonnaseaduse § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Hagi on esitatud 27.juulil 2009. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.