TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2115 Otsuse kuupäev 21.12.2009 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Peeter Neeme kaebus tühistada Tartu Pensionikomisjoni 24.04.2009.a otsus nr 6.TA28-2/14812 ja tuvastada Peeter Neeme töötamine Tartu Jõesadamas soodustingimustel vanaduspensioni õigust andval kutsealal perioodil 22.04.1987 kuni 31.03.1992.a Asja läbivaatamise kuupäev 10.11.2009; 01.12.2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Peeter Neeme; Vastustaja Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti esindaja Silvia Azojan Rahuldada kaebus osaliselt.
- Tühistada Tartu Pensionikomisjoni 24.04.2009.a otsus nr 6.TA28-2/
- Tuvastada Peeter Neeme töötamine Tartu Jõesadamas soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel kutsealadel perioodidel 22.04.1987 – 31.03.1992 ja 01.03.1993 – 12.03.2001.a.
- Mõista Tartu Pensioniametilt välja Peeter Neeme kasuks kohtukulud summas 7290 (seitse tuhat kakssada üheksakümmend) krooni Peeter Neeme Swedbank a/a kontole
- Resolutsioon Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Edasikaebamise kord 09.02.2009.a esitas Peeter Neeme Tartu Pensioniametile taotluse soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Tartu pensionikomisjon otsustas oma 24.04.2009.a otsusega nr 6.TA28-2/14812 mitte määrata Peeter Neemele soodustingimustel vanaduspensioni. Tartu pensionikomisjon leidis, et tal puudub soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž vähemalt 12 aastat 6 kuud. Tartu Pensionikomisjoni 24.04.2009 otsusele nr 6.TA28-2/14812 esitas Peeter Neeme vaide Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti keskpensionikomisjonile, milles palus nimetatud otsuse tühistada. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti keskpensionikomisjon jättis 16.06.2009 otsusega nr 14812 vaide rahuldamata. Keskpensionikomisjoni otsuse sai Peeter Neeme kätte tähitud kirjaga 25.06.2009.a. 28.09.2009.a saabus Tartu Halduskohtusse Peeter Neeme kaebus Tartu Pensionikomisjoni 24.04.2009.a otsuse nr 6.TA28-2/14812 tühistamiseks. 12.10.2009.a määrusega võttis kohus P.Neeme kaebuse menetlusse. 27.11.2009.a saabus Tartu Halduskohtusse Peeter Neeme kaebuse täpsustus, milles kaebaja palub tühistada Tartu Pensionikomisjoni 24.04.2009.a otsus nr 6.TA28-2/14812 ja tuvastada Peeter Neeme töötamine Tartu Jõesadamas soodustingimustel vanaduspensioni õigust andval kutsealal perioodil 22.04.1987 kuni 31.03.1992.a. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Peeter Neeme on seisukohal, et Tartu Pensioniameti pensionikomisjon on ebaõigelt käsitlenud tema töötamist Tartu Jõesadama mootorlaevadel „Tormilind“ ja „Kajakas“ ning Veeteede Ameti poilaeval EVA-301 töötamisena teenistussõite teostavatel laevadel. Sellest tulenevalt on Tartu Pensioniameti pensionikomisjon ebaõigelt tuvastanud, et Peeter Neemel puudub soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž vähemalt 12 aastat ja 6 kuud. Kaebuse ja kaebuse täpsustuse kohaselt töötas Peeter Neeme vastavalt tööraamatu kannetele alates 10.11.1985.a kuni 01.03.1993.a Tartu Jõesadamas järgmistel ametikohtadel:
- ajavahemikul 10.11.1985 kuni 21.04.1987 mootorlaeva „Tormilind“ motorist roolimees;
- ajavahemikul 22.04.1987 kuni 31.03.1992 mehaanik vahetuskapten, veeteede meister mootorlaeval „Kajakas“, kood 23485;
- ajavahemikul 01.04.1992 kuni 28.02.1993 motorist-roolimees, tähistuse montöör mootorlaeval „Kaur“, kood
- 01.03.1993 asus P.Neeme tööle Veeteede Ameti laevastiku osakonda, kus töötas poilaeval EVA-301 ajavahemikul 01.03.1993 kuni 31.03.2000.a motorist-madrusena (kood 13482 ja 14718) ja ajavahemikul 01.04.2000 kuni 12.03.2001 vanemmehhaanikuna (kood 23485). Töötamine nimetatud töökohtadel on tõendatud Peeter Neeme tööraamatu kannetega, Tartu Maa-arhiivi arhiiviteatisega 04.01.2008 nr 18-7-5.11/TS-9938-2, Ajalooarhiivi infokirjaga 07.12.2007.a nr 18-7-2.7/07/9938, Ajalooarhiivi arhiiviteatisega 23.11.2009 nr 18-72.7/09/6800 ja Veeteede Ameti tõenditega 31.01.2008 nr 1-3-12/5 ja 25.03.2009 nr 1-312/5/
- Soodustingimustel vanaduspensioni määramist taotles Peeter Neeme soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 alusel, kui isik, kellel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nimekirjas nr 2 loetletud töödel. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määrusega nr 206 (edaspidi määrus nr 206) kinnitatud soodustingimustel vanaduspenisonile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 (edaspidi nimekiri nr 2) peatüki XVIII Transport ja side, punkti 2 Mere ja jõetransport alapunkti 1 järgi omavad õigust soodustingimustel vanaduspensionile 2 mere ja jõelaevastiku laevade kõikide klasside ja nimetustega madrused (kood 13482), kõigi nimetustega motoristid (masinistid), nende abid (kood 14718) kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid (kood 23485), kõigi klasside ja nimetustega roolimehed (kood 18091), kapten, direktorkapten, nende abid (kood 22888, 22894), kes töötavad mere ja jõelaevastiku laevadel (välja arvatud alaliselt sadama akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade, teenistussõitude, linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade) meeskonnas. Kaebaja leiab, et Tartu Pensioniameti pensionikomisjon käsitles alusetult Peeter Neeme töötamist Tartu Jõesadamas mootorlaevadel „Tormilind“ ja „Kajakas“ (hilisema nimega „Kaur“) töötamisena teenistussõite teostavatel laevadel. Tartu Pensioniametile esitatud Tartu Maa-arhiivi arhiiviteatisest 04.01.2008 nr 18-7-5.11/TS9938-2 ja Ajalooarhiivi infokirjast 07.12.2007.a nr 18-7-2.7/07/9938 ei nähtu, et mootorlaevad „Tormilind“ ja „Kajakas“ oleks olnud teenistuslaevad või teenistusabilaevad. Asjaolu, et nimetatud laevad ei olnud kasutusel kaubalaevadena, vaid on märgitud tehnilise laevastiku hulka kuuluvateks laevadeks, ei ole aluseks nende liigitamiseks teenistusabilaevade või teenistussõitude laevade hulka. Tartu Pensioniameti otsusest ei nähtu, milliste kriteeriumide alusel ning millistele õigusnormidele tuginedes on mootorlaevad „Tormilind“ ja „Kajakas“ loetud teenistussõite teostavateks laevadeks. Seadusandja on välistanud nimekirjast sadamateenistujad järgmises sõnastuses: „(välja arvatud alaliselt sadama akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade, teenistussõitude, linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade) meeskonnas“. Sellega on seadusandja välistanud eeltoodud nimistust üksnes alaliselt sadama akvatooriumis töötavad teenistusabilaevad teenistussõidud, linnalähedase ja linnasiseses ühenduse laevad. Seega piiritles seadusandja nimistu töötamiseks veeteedel ühe ja sama linna sadama akvatooriumis linna piires ja ka linnalähiliinidel. Oluliseks kriteeriumiks on siinkohal sadama akvatoorium. Sadama akvatooriumiks saab lugeda üksnes jõesadama territooriumi, sellele lisanduvad seadusandja selgituste kohaselt teenistussõidud, linnalähedased ja linnasisesed sõidud. Selline aga Peeter Neeme töö iseloom ei olnud. Tartu Jõesadama akvatoorium asus linna piires. Peeter Neeme tööülesanded jõelaevadel hõlmasid aga sõite Peipsi järveni ja Peipsi järvel, sõidud toimusid seega väga selgelt Tartu linna ja jõesadama akvatooriumist väljaspool, ning neid ei saa nimetada ka teenistussõitudeks linnalähedasel alal. Seadusandja mõtteks ei ole mitte välistada kõiki teenistussõite vaid üksnes teenistussõite sadama akvatooriumis – seega teenistussõitudeks linna piires ja linnalähiümbruses. Nimekirjast ei ole välistatud teenistussõidud veeteedel, juhul kui tegemist ei ole ühe ja sama sadama akvatooriumiga ega linnalähisõitudega. Selgituse saamiseks, millistele kriteeriumidele vastavaid laevu loetakse teenistuslaevadeks ja mille alusel on loetud teenistuslaevaks Veeteede Ameti poilaev EVA-301, pöördus kaebaja järelepärimisega ka Veeteede Ametisse. Veeteede Ameti 26.05.2009.a tõendist nr 2-1-15/1375 nähtub, et 20.04.2009.a kirjaga nr 1-312/5/728 Tartu Pensioniametile väljastatud tõend, mille kohaselt kõik Veeteede Ameti laevad on teenistussõite teostavad laevad, ei olnud põhjendatud ja selleks puudus alus. Poilaev EVA301 on registreeritud siseveelaevana ning seda ei ole kuskil määratletud ei abi- ega teenistussõite teostavaks laevaks. 3 Vastuseks Veeteede Ametilt küsitud täiendavale selgitusele, millised laevad kuuluvad Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määrusega nr 206 kinnitatud nimekirjas nr 2 nimetatud teenistussõite teostavate laevade alla, selgitas Veeteede Ameti jurist, et meresõiduohutust, laevade registreerimist ja merendust käsitlevates õigusaktides ei kasutata laevade liigitamisel mõistet teenistussõit. 1986.a välja antud Mорской энциклопедический справочник defineerib märksõna „служебновспомогательные суда“ all, milliseid laevu loetakse teenistus-abilaevadeks, tuues välja ka loetelu nimetatud laevadest. Loetelus on nimetatud ka laevad („обстановочное судно“), mille ülesandeks teenistuse- abilaevadena on tagada navigatsioonimärkide paigaldamine, mahavõtmine ja teenindamine farvaatritel, sadamate akvatooriumis ja mujal. Kuivõrd õigusaktidest ei nähtu, milliseid laevu loetakse teenistusabilaevadeks ja teenistussõitude laevadeks, on otstarbekas eeltoodud mõistete sisustamisel lähtuda erialastes teatmikes defineeritud mõistetest. Eeltoodud määratluse järgi saaks Veeteede Ameti poilaeva EVA-301 käsitleda teenistusabilaevana. Tööraamatu kannete kohaselt töötas Peeter Neeme Tartu Jõesadamas ajavahemikul 22.04.1987 kuni 31.03.1992 mehaanik vahetuskapten, veeteede meistrina ning ajavahemikul 01.04.1992 kuni 28.02.1993 motorist-roolimees, tähistuse montöörina. Rahvusarhiivi Tartu Maa-arhiivi arhiiviteatises 04.01.2008 nr 18-7-5.11/TS-9938-2 on välja toodud, et Tartu Jõesadama 1987.a aastaaruande seletuskirjas on märgitud, et veeteede osakonna märgistusrajooni laevad tegelevad pidevalt laevasõidutee tähistuse kontrolli ning patareide ja lampide vahetamisega laevasõiduteedel. Üleminekuga uutele tariifimääradele ja ametipalkadele
- aastal erilisi muutusi ei toimunud ja ujuvkoosseisu kõik töötajad töötasid edasi kutsekaaslusega. Peeter Neeme selgituste kohaselt oli tal olemas veeteede meistri ja tähistuse montööri kvalifikatsioon ning piiratud ulatuses ta ka täitis veeteede meistri ja tähistuse montööri tööülesandeid. Tingitud oli see eelkõige asjaolust, et laeva isikkoosseis oli piiratud. Veeteede meistri ning tähistuse montööri tööd oli vaja teha navigatsiooniperioodil navigeerimisel tähistamata veekogul ning veetee tähistuste paigaldamisel ja hooldamisel, kuid neid töid ei tulnud teha igapäevaselt ning tööde hulk oli sedavõrd väike, et ei olnud otstarbekas selleks eraldi inimest laevale võtta. Peamiselt täitis Peeter Neeme laeval mehaanik vahetuskapteni ning motorist roolimehe ülesandeid. Sellest selgitusest nähtub ilmselgelt, et ei töötatud sadama akvatooriumil ega linnalähiliinidel, vaid veekogudel, mis ei olnud isegi tähistatud. Ajalooarhiivi arhiiviteatisest 23.11.2009 nr 18-7-2.7/0976800 nähtub, et palgalehtedel olevate kannete alusel töötas Peeter Neeme Tartu Jõesadamas perioodil 1987-1993.a täistööajaga (puuduvad kanded töötamisest lühendatud tööajaga). Ajalooarhiivist perioodi 1987 kuni 1993 väljastatud Peeter Neeme palgalehtedelt ja -kontokaartidelt nähtub, et Peeter Neemele on navigatsiooniperioodil, mis algas tavaliselt aprillis ja lõppes novembris, makstud pidevalt lisatasu ületunnitöö eest. Kuivõrd on olemas tõendid selle kohta, et Peeter Neeme tegi aastatel 1987 kuni 1993 navigatsiooniperioodil pideval ületunnitööd, ei ole välistatud tema poolt samal perioodil töötamine mehaanik vahetuskapteni ja motorist - roolimehena. 10.11.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja esindaja, et P.Neeme staaž kokku nendel laevadel on 15 aastat ja 4 kuud, õigus soodustingimustel vanaduspensionile tekkis tal 09.02.09 ning üldstaaž on kokku 37,932 aastat. Kaebuse esindaja märkis, et ei ole üheselt sisustatud teenistussõitu tegeva laeva mõistet ning peamine vaidlus ongi selles, et kuidas sisustada mõistet teenistussõite tegev laev. Pensioniamet on oma tõlgenduse sellele andnud, 4 kui ei ole transpordilaev siis järelikult on teenistussõite tegev laev. Kaebaja sellega nõus ei ole. Peeter Neeme töötas laeval kogu oma tööaja, tal olid laevajuhtimisega seotud tööülesanded ja kaebaja esindaja ei näe seadusandja poolt ega vastustaja vastuses argumenti, miks ei loeta Veeteede Ameti Tartu Jõesadama laeva, mis enamuse ajast oli veekogul ja millel on samasugused ohutegurid nagu mistahes muul laeval (niiskus, müra jne), soodustingimustel pensioni saamiseks vajalikuks laevaks. Ei ole piisavat tõendust, et Tartu Jõesadama poilaevad ja Veeteede Ameti poilaevad ei käiks soodustingimustel vanaduspensioni õigustandva laevastiku alla. Peeter Neeme eesmärk on selgitada välja asjaolud mis võimaldaks tal saada soodustingimustel vanaduspensioni. Kaebuse esitaja selgitas 10.11.2009.a toimunud kohtuistungil, et laev „Kajakas“ oli hilisema nimetusega „Kaur“ ja hiljem veel EVA
- „Tormilind“ ja „Kajakas“ tegelesid meremärkide paigaldamisega. Peale selle oli nende osakonnas üks ujuv kraana, tööks oli neil kütuse transportimine, meeskondade vahetus neile laevadele, märkide paigaldamine ja nende äravõtmine ja ka kaldamärkide teenindamine, laevaremont, laevahooldus, laevasõit ja muud laevatööd. Nad vedasid ka naftat ja ujuvsõidukeid. Nende tööpiirkond oli Narva, Värska, Tartu. Kaebaja leiab, et need ei saa kuidagi olla linnasisesed sõidud. Abilaevaks ei saanud neid laevasid kuidagi nimetada ning kaebaja ei oska öelda, mis laev võiks olla teenistussõite teostav laev. Kaebaja selgitas, et veeteede meister tuli töö iseloomust. Nad pidid teadma navigatsioonitähistust, kuna nad olid ainsad laevad kes võisid sõita ilma tähistuseta. Veeteede meistri ülesanne oli määrata märkide asukohti, poide paigaldamine jne. Kaebaja selgitas täiendavalt, et kui ta oli laeva peal, siis oli ta 24 tundi seal roolimees. Motorist-roolimees on masinaruumis, remondib mootorit ja kui on vaja, siis on roolis, vastavalt olukorrale. Kui on vaja teha ka muud tööd näiteks pirni vahetamine, siis tuleb teha ka muud tööd. Kui on 4-6 meest laevas, siis nendega tehakse kõik tööd ära, roolis ollakse vastavalt vajadusele ja kui on vaja masinaruumis tööd teha, siis tehakse seal. Kaebaja märkis, et reisid olid 3-4 nädalat, aga võisid olla ka 2 päeva, ei olnud graafiku järgi. 01.12.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja esindaja täiendavalt, et laeva EVA 301 saab käsitleda pigem teenistusabilaevana. See laev teenindas veeteid Emajõel ja Peipsi järvel ja sellel perioodil töötamine Veeteede Ameti poilaeval EVA 301 annab Peeter Neemele õiguse soodustingimustel vanaduspensionile, sest töötamisaeg tuleb lugeda soodustingimustel vanaduspensioni õigustandvaks staažiks. EVA 301 laeval töötamise periood andis 8 aastat 0 kuud ja 11 päeva. Kaebaja esindaja palus kohtul veel tuvastada, et Peeter Neeme töötas enne töötamist Veeteede Ametis Tartu Jõesadamas perioodil 22.04.1987-31.03.1992 tööraamatu kannete kohaselt mehaanik veeteede meistrina ja 01.04.1992-28.02.1993 töötas motorist roolimees ja tähistuse montöörina. Kaebaja esindaja ei ole nõus vastustaja seisukohaga, mille kohaselt on tegemist kutsekaaslusega ja ei ole tegemist Peeter Neeme töötamisega täistööajaga. Kaebaja esindaja ja kaebaja leiavad, et ametinimetusel, mis tööraamatusse on kantud, täitis Peeter Neeme episoodiliselt neid ülesandeid mitte olulises osas tema tööajas ja seetõttu ei saa lugeda määravaks kas Peeter Neemele saaks see takistuseks soodustingimustel vanaduspensioni määramisel. See, et nimetused tööraamatusse on kantud, olid tingitud sellest, et oleks võimalik maksta töötajatele suuremat palka ja samuti see, et tööelukutse nõuete kohaselt pidi olema laeval teatud ülesannete eest vastutav isik ja kuivõrd nendel laevadel isikukoosseis oli väike ja tööde maht oli väike, ei olnud otstarbekas eraldi inimest laeva võtta. Faktiliselt täitis Peeter Neeme 22.04.1987-31.03.1992 mehaanik vahetuskapteni ülesandeid ja 01.04.1992-28.02.1993 oli motorist-roolimees ja täitis neid ülesandeid. Mõlemal perioodil töötas ta laeval „Kajakas“ ja seal täitis ta peamiselt ülesandeid nagu veeteede tähistuste paigaldamine, hooldamine ja navigatsiooniperioodi lõpus (mis kestis aprillist novembrini ehk ajal mil veekogud olid jäävabad, täitsid laevad oma ülesandeid pidevalt ja töötajatele ei olnud tagatud puhkepäevi ja talvisel perioodil said töötajad ületunnitöö eest ja vabadel päevadel töötatud aja eest vabad päevad tagant järgi) märkide kokkukorjamine ja töö oli hooajaline. 5 Need oli laeva ülesanded. Kuivõrd Peeter Neeme on teinud nimetatud perioodil pidevalt ka ületunnitööd, siis see võimaldab hinnata tööaega kutsekaasluse alusel tehtud selliselt, et Peeter Neemel tuleb välja täistööajaga töötamine mehaanik vahetuskaptenina. Kaebaja esindaja selgitas, et 22.04.1987-28.02.1993 töötas P.Neeme 5 aastat 10 kuud ja 6 päeva kokku ja see periood on tuvastamisnõudes. Jätkuvalt taotleb kaebaja ka otsuse tühistamist kuna kaebaja hinnangul ei ole tegemist teenistussõite tegeva laevaga. 01.12.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja täiendavalt, et pisiremondid, mis sai järve peal teha (akude vahetus, pirnide vahetus) tegid nad sõidu käigus, kuna seda oli võimalik kiiresti teha. Ükskord võis võtta aega 5 minutit teinekord 7 minutit. Põhiliselt paigaldasid nad poisid, sõitsid ringi ja korjasid vigaseid poisid tagasi. Sügisel tõid poid vastavasse sihtkohta (sadamasse või lahte) väljaspool sadama akvatooriumi. Suvel teenindasid ka ujuvkraanasid. Kütusetransport oli paagivahtidele Piirissaarele, Prangli saarele. Kaebaja selgitas, et vee peal ei olnud võimalik remonti teostada. Kui oli vaja näiteks Mustvees keevitada, siis toodi mees maa peale Mustveesse kohale ja tema remontis seal ja kaebaja viis koos ülejäänutega poi sinna. Veeteede meistri nimetus oli, et oleks võimalus sõita laevadega tähistamata veekogul. Montööri osa oli samal põhjusel juurde lisatud mis veeteede meistri nimetusel. Oli selline ametinimetus juures, et olid võimeline akusid ja pirne vahetama töö käigus ja et selleks ei peaks inimene eraldi kaasa tulema, sest reisid olid teinekord pikad. Juhul, kui ei mindud reisile kontrollima ja kui juhuslikult jäi mõni poi ette, siis oli kaebajale omistatud kvalifikatsioon, et ta oleks avarii korral võimeline selle ära parandama ja mitte tegema suuri kulutusi, et tuua maa pealt inimene seda parandama. 01.12.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebuse esindaja, et kuna Tartu Pensioniameti esindaja on võtnud omaks kaebuses toodud asjaolu, et Veeteede Ameti laev EVA 301 ei ole teenistussõitu teostav laev, siis palub kaebaja tulenevalt eeltoodust Tartu Pensioniametilt välja mõista osaliselt menetluskulud summas 7290 krooni, tühistada Tartu Pensioniameti 24.04.2009 otsus, tuvastada Peeter Neeme töötamine perioodil 22.04.1987-31.03.1992 soodustingimustel vanaduspensioni õigustandvana ja kohustada vastustajat P.Neeme avaldust uuesti läbi vaatama. VASTUSTAJA SEISUKOHT 16.10.2009.a saabus Tartu Halduskohtusse Sotsiaalkindlustusameti vastus kaebusele, milles Sotsiaalkindlustusamet märgib järgmist. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Peeter Neeme riiklikust tööraamatust nähtub tema töötamine vaidlusalusel perioodil järgmiselt:
- 10.11.1985 võetud tööle Tartu Linna TSN Täitevkomitee Tartu Jõesadama roolimeheks m/l Tormilind (kk-k-130, 10.11.1985);
- 05.01.1987 vastu võetud laevajuhtide kooli kursandiks (k-155, 26.12.1986);
- 22.04.1987 seoses laevajuhtide kooli lõpetamisega omistatud I gr laevade kaptenmehaaniku kvalifikatsioon. Määratud mehaanikuks, vahetuskapteniks-veeteede meistriks (k-46, 22.04.1987);
- 14.01.1991 omistatud IV kat laevaremondi lukksepa kvalifikatsioon (k-prot 8, 14.01.1991);
- 01.04.1992 üle viidud motorist-roolimeheks, tähistuse montööriks (k-30, 01.04.1992); 6
- 02.02.1991 omistatud laevaremondi lukksepa IV järk (prot 8, 02.02.1991);
- 01.03.1993 töölt vabastatud ME Tartu Jõesadamast omal soovil EV töölepingu seaduse § 79 lõike 1 alusel (k-24; 25.02.1993);
- 01.03.1993 sõlmitud tööleping Eesti Veeteede Ametiga. Hüdrograafialaeva EVA-301 I kl motorist-madrus (kk 13-k, 01.03.1993);
- kanne nr 21: 03.07.1996 nimetatud teenistusse avaliku teenistuse seaduse § 163 lg 1 alusel (kk 39-A, 03.07.1996);
- kanne nr 21 lugeda kehtetuks;
- 01.04.2000 nimetatud teenistusse HNT laevastiku osakonda poilaev EVA301 vanemmehaaniku ametikohale (kk 24-A, 31.03.2000);
- 12.03.2001 vabastatud teenistusest (kk 23-A, 09.03.2001). Rahvusarhiivi Tartu Maa-arhiivi 04.01.2008 teatise nr 18-7-5.11/TS-9938-2 kohaselt on Tartu Jõesadama arhiivis märgitud, et mootorlaevad „Tormilind“ ja „Kajakas“ olid jõesadama veeteede osakonna märgistusrajoonide laevad, mis kuulusid Tartu Jõesadama tehnilise laevastiku hulka. Mõlema laeva meeskonnaliikmed, kaasa arvatud teedemeister, kuulusid jõesadama veeteede osakonna ujuvkoosseisu.
- a aastaaruande seletuskirjas on märgitud, et veeteede osakonna märgistusrajoonide laevad tegelevad pidevalt laevasõiduteede tähistuse kontrolli ning patareide ja lampide vahetamisega laevasõiduteedel. Tartu Jõesadama ülema 24.03.1992 käskkirja alusel anti märgipanija laevale „Kajakas“ uueks nimeks „Kaur“. Ajalooarhiivi 07.12.2007 infokirja nr 18-7-2.7/07/9938 kohaselt puudub arhiivis säilitatavate kaadridokumentide hulgas tööspetsiifiline info (töö iseloom jms). Palgalehtede alusel on ära toodud laevade nimed ja ametid: 1985,1986 – „Tormilind“ motorist-roolimees; 1987 – 1991 – „Kajakas“ mehaanik-teedemeister, vahetuskapten, vahetusmehaanik teedemeister; 1992, 1993 – „Kaur“ motorist-roolimees. Veeteede Ameti poolt Tartu Pensionametile 20.04.2009 väljastatud tõendi nr 1-3-12/5/728 järgi on Veeteede Ameti kõik laevad teenistussõite teostavad laevad. Veeteede Ameti 26.05.2009 advokaadibüroole Sirje Must väljastatud tõendi nr 2-1-15/1375 kohaselt ei ole Veeteede Ameti laevad määratletud teenistussõite teostavateks laevadeks, vaid laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 5 alusel liigitatakse registris laevad merelaevadeks ja siseveelaevadeks. Veeteede Ameti laev EVA-301 on 21.09.1993 registreeritud siseveelaevana. Tartu Pensioniametile 20.04.2009 kirjaga nr 1-3-12/5/728 väljastatud tõend, milles Veeteede Amet teatab, et kõik Veeteede Ameti laevad on teenistussõite teostavad laevad, ei olnud põhjendatud ja alus selleks puudub. Nimekirja nr 2 XVIII peatüki „Transport ja side“
- punkti „Mere- ja jõetransport“ alapunkti 1 järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus mere- ja jõelaevastiku laevade (välja arvatud alaliselt sadama akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade, teenistussõitude, linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade) meeskond: 1) kõigi klasside ja nimetustega madrused (kood nr 13482); 2) kõigi nimetustega motoristid (masinistid), nende abid (kood nr 14718); 3) kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid (kood nr 23485); 4) kõigi klasside ja nimetustega roolimehed (kood 18091); 5) kapten, direktorkapten, nende abid (kood 22894). Nimekirja nr 2 XVIII peatüki „Transport ja side“
- punkti „Mere- ja jõetransport“ alapunkti 2 järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus teenistusabilaevastiku laevade, alaliselt 7 sadama akvatooriumis töötavate sadamalaevade (välja arvatud teenistussõitude, linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade) masinameeskond: 1) kõigi nimetustega masinistid (kood nr 13502); 2) kõigi nimetustega motoristid (kood nr 14706); 3) mehaanik, tema abi, pea- ja vanemmehaanik (kood nr 23485). Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse alusel ei jagata laevu küll teenistussõite teostavateks ja teenistusabilaevadeks, kuid nimekirja nr 2 XVIII peatüki „Transport ja side“
- punkti „Mere- ja jõetransport“ alapunktide 1 ja 2 kohaselt omab laevade vastav liigitus tähtsust. Vastustaja on seisukohal, et laevad, millel Peeter Neeme töötas, ei ole transpordilaevad nimekirja nr 2 tähenduses. Nimekirja nr 2 tähenduses on need laevad teenistussõitude laevad, kuna laevade töö eesmärk seisnes ohutu veeliikluse tagamises, milleks laeva meeskond mõõdistas siseveekogusid ning paigaldas, võttis välja ja hooldas navigatsioonimärke, peamiselt poisid ja toodreid. Veeteede Ameti põhimääruse kohaselt ei kuulu Veeteede Ameti tegevusvaldkonda mere- ja jõetranspordi korraldamine. Meresõiduohutuse seaduse sätted sisaldavad piisava loetelu Veeteede Ameti poolt täidetavatest riigihaldusülesannetest. Lähtudes ülaltoodust leiab vastustaja, et Peeter Neeme ei töötanud aastatel 1985 – 2001 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel ja ametikohtadel ning sellest tulenevalt on Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni 24.04.2009 otsus nr 6.TA28-2/14812 kooskõlas SVPS-ga. Vastustaja palub jätta Peeter Neeme kaebus rahuldamata täies ulatuses ja kaebaja kohtukulud kaebaja kanda. 10.11.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas vastustaja, et nad ei vaidlusta ametinimetusi mis on kantud tööraamatusse, vaid vaidlevad selle üle, et kõik nendest ei kuulu soodustingimustel nimekirja ja see puudutab kõik Tartu Jõesadamat. Tartu Jõesadama ülema 23.04.03 seletuskirjast tuleb, et kõik Tartu Jõesadamas olnud töötasid kutsekaaslusega ja keegi ei töötanud 8 tundi ja neil oli kõigil lisakutsed mida nad päeva jooksul ka tegid. 19851986 oli kas teenistuslaev või ei, aga see periood sobiks, mida vastustaja on nõus arvestama. Periood 1985-1993 ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile, seoses sellega, et Peeter Neeme töötas kutsekaaslusega. Kui üldse midagi saab arvestada, siis ainult perioodi 1985-
- Sellel perioodil kutsekaaslust tööraamatusse kantud ei ole, võib eeldada arhiivi järgi, aga alates 1987 on tööraamatus kanne kutsekaasluse kohta. 1987 on mehaanik, vahetuskapten-veeteede meister. Kanne nr
- Ainult 1985-1986 ei ole märgitud talle lisakutset. Kuni 22.04.1987 ei vaidle vastustaja vastu. Faktiline töötamine antud juhul ei loe, kuna on säilinud kõik dokumendid ja nimekirjad on kõik kooskõlastatud teatmikega, kus on üles loetletud kõik tööülesanded. Kui on isikut sunnitud mingit muud tööd tegema, siis see on tööandja süü. Ei ole võimalik tunnistajatega tuvastada, et isik on teinud midagi muud, kui on säilinud dokumendid, eriti ühe tunnistajaga. Vastustaja leiab, et kaebaja ei teinud soodustingimuste õigusele vastavat tööd, kui vahetas seal pirni. Vastustaja selgitas, et on nõus hinnangut andma teenistuslaevale. 01.12.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja peale tunnistaja ülekuulamist, et ei vaidle otsuse tühistamisnõudele vastu, sest kaebajale ei ole pakutud kohtusse pöördumise võimalust. Kui kohus Pensioniameti otsuse tühistab, siis vaatab vastustaja tema avalduse uuesti läbi, mis oli esitatud 09.02.2009.a. Pension määratakse kaebuse esitajale alates avalduse esitamise päevast kui vastustaja on avalduse uuesti läbi vaadanud. Pensioniõigusliku staaži õigus tekib avalduse esitamisest nagu ütles ka Riigikohus, mitte ei olene isiku vanusest. Vastustaja esindaja selgitas täiendavalt, et antud juhul ei vaidle nad vastu laeval EVA 301 töötamist, et tegemist oli teenistusabisõitude laevaga ja kuulates 8 ära tunnistaja ja kaebuse esitaja ütlused, leiab vastustaja, et võib lugeda soodusstaaži hulka aastad 1987-1992, mil Peeter Neeme töötas mehaanik vahetuskaptenina, millel on juurde tehtud märge veeteede meister, kuna leidis kinnitust asjaolu, et märge on tehtud põhjustel, mis näitab tegelikkuses kapteni kvalifikatsiooni. Vastustaja vaidleb vastu tuvastamisele motoristroolimees montöör ja ei vaidle osalisele rahuldamisele vastu. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Alates kaebuse kohtusse laekumisest (28.09.2009) kuni viimase kohtuistungini (01.12.2009) oli kaebajal erinevad nõudmised, põhjendused ja tõendid. Vastustajal olid samuti erinevad seisukohad kaebuse osas. 27.11.2009.a seisnes kaebaja lõplik nõue Tartu Pensionikomisjoni 24.04.2009.a otsuse nr 6.TA28-2/14812 tühistamises motiividel, et vastustaja on ebaõigesti käsitlenud kaebaja töötamist Tartu Jõesadama mootorlaevadel „Tormilind“ ja „Kajakas“ ning Veeteede Ameti poilaeval EVA-301, arvates seal töötamist teenistussõite teostavatel laevadel töötamisena ning sellest tulenevalt on vastustaja ebaõigesti tuvastanud, et kaebajal puudub soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž vähemalt 12 aastat ja 6 kuud. 01.12.2009.a toimunud viimasel kohtistungil ei vaielnud vastustaja Tartu Pensionikomisjoni otsuse tühistamisnõudele vastu, sest kaebajale ei olnud pakutud kohtusse pöördumise võimalust ja täiendavate tõendite esitamise võimalust. Vastustaja teatas, et kui kohus tühistab vaidlustatava otsuse, siis nad vaatavad P.Neeme avalduse uuesti läbi selle esitamise kuupäeva 09.02.2009.a seisuga. Kohus leiab, et kui vastustaja õigustatult ei vaidle Tartu Penisonikomisjoni 24.04.2009 otsuse nr 6.TA28-2/14812 tühistamisele vastu, siis see kuulub tühistamisele kaebuse täpsustuses toodud motiivide alusel, see on kaebaja töötas Tartu Jõesadama mootorlaevadel „Tormilind“ ja „Kajakas“ ning Veeteede Ameti poilaeval EVA-301, mis ei olnud teenistussõite teostavad laevad. Kohus aktsepteerib kaebaja seisukohti selles küsimuses, mis on kajastatud 27.11.2009.a kaebuse täpsustuses (t.l. 59-62) ja ei pea vajalikuks neid korrata, sest käesoleva kohtuotsuse kirjeldavas osas on kaebaja seisukoht ja motiivid põhjalikult kajastatud. Ülaltoodu alusel kuulub Tartu Pensionikomisjoni 24.04.2009.a otsus nr 6.TA28-2/14812 tühistamisele. Kaebaja taotleb tuvastamiskaebuses tuvastada töötamine soodustingimustel vanaduspensioni õigust andval kutsealal järgmistel perioodidel: 1) 22.04.1987 – 31.03.1992; 2) 01.04.1992 – 28.02.1993; 3) 01.03.1993 – 12.03.2001.a. Peale uute dokumentide esitamist kaebaja poolt ja tunnistaja Raissa Sirel’i ülekuulamist leidis vastustaja, et perioodil 22.04.1987 – 31.03.1992.a ja 01.03.1993 – 12.03.2001.a on tõendatud kaebaja töötamine soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks õigust andval kutsealal. Vastustaja leidis, et ei ole tõendatud, et kaebajal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile perioodil 01.04.1992 – 28.02.1993.a. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga ja leiab, et ei kuulu rahuldamisele ja ei ole tõendatud, et kaebaja töötas sellel perioodil mootorlaeval „Kajakas“ motorist-roolimehena. Tööraamatus on märge, et ta töötas ka tähistuse montöörina, mis ei kuulu ametite hulka, mis annaks õigust soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nimekirjas nr 2 loetletud töödel. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta töötas täistööpäeva ulatuses motorist-roolimehena. (t.l. 97 pöördel) 9 Kohus leiab, et on tõendatud kaebaja töötamine 01.03.1993 -12.03.2001.a poilaeval EVA-301 motorist-madrusena ja vanemmehaanikuna (t.l. 95 pöördel) ja perioodil 22.04.1987 – 31.03.1992.a, kui ta töötas mehaanik-vahetuskaptenina ja veeteede meistrina. Leidis kinnitust asjaolu, et märge „veeteede meister“ oli tehtud põhjustel, mis näitab tegelikkuses kapteni kvalifikatsiooni ja andis õiguse sõita tähistamata veeteedel ja oli märgitud ohutustehnilistel kaalutlustel. Tegelikult veeteede meistri töid vahetuskaptenid ei ole teinud ja märge oli formaalne. On tõendatud, et kaebaja töötas perioodil 22.04.1987 – 31.03.1992.a ja 01.03.1993 12.03.2001.a Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 peatüki XVIII Transport ja side, punkti 2 Mere ja jõetransport alapunkti 1 järgi omavad õigust soodustingimustel vanaduspensionile mere ja jõelaevastiku laevade kõikide klasside ja nimetustega madrused (kood 13482), kõigi nimetustega motoristid (masinistid), nende abid (kood 14718) kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid (kood 23485), kõigi klasside ja nimetustega roolimehed (kood 18091), kapten, direktorkapten, nende abid (kood 22888, 22894), kes töötavad mere ja jõelaevastiku laevadel (välja arvatud alaliselt sadama akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade, teenistussõitude, linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade) meeskonnas. Kaebus on tõendatud toimikus olevate arhiivi teatistega, tööraamatu koopiaga, Veeteede Ameti tõenditega, pensioniameti staažiarvestuse tõendiga, pensioniameti staažiarvestuse tõendiga, tunnistaja R.Sirel’i ütlustega, Tartu Jõesadama käskkirjadega, töötasu arvestuse lehega ja palgatõendiga. Juhindudes ülaltoodust ja HKMS § 26 lg 1 punktist 5 rahuldada kaebus osaliselt. Kohtukulude nõue rahuldada osaliselt summas 7290 (seitse tuhat kakssada üheksakümmend) krooni (õigusabi) ja mõista välja see vastustajalt kaebaja kasuks (t.l. 99) Peeter Neeme Swedbank a/a kontole nr
- Tamara Hristoforova Kohtunik 10