Obsah (5)

§ 30§ 396§ 8§ 76§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-71601 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.11.2009, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Mare Merimaa ja G

§ 30lg 1 ja § 108 lg 1 alusel).

Apellatsioonkaebus

1. Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud hageja kanda.
2. Kostjal ei olnud võimalik hageja 06.01.2009 hagi täienduse ja suurendatud nõudega tutvuda ning omapoolset seisukohta kujundada ja vastuväited enne kohtuistungit ega kohtuistungil esitada, millega maakohus rikkus TsMS § 306 lg 5, § 347 lg 5, § 393 lg 1, § 394 lg 1 ja 5, § 397 ja § 399 p-s 4 sätestatud menetlusnorme.
3. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja väite, et hageja poolt väidetud summas kostja laenu ei ole saanud ning sama võlakirja alusel on algselt laenu tagasimaksmist taganud ja laenu 3500 EUR-i võtnud K. K., mis on laenukohustusena vormistatud 13.09.2007 antud võlakirjas. Käesoleval juhul on K. K. menetlusest alusetult täielikult kõrvale jäetud. Kostja viitab siinjuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-41-
5. Ebaõige ja arusaamatu on kohtu seisukoht, et vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 07.10.2006 laenulepingu, millega hageja andis kostjale 3 500 EUR-i laenu. Kohus on eksinud, kuna sellises summas laenu andmine ei tulene laenulepingust ega ka hagiavalduses toodud asjaoludest. Kohus ei ole ka selgitanud kas ja millises summas on K. K. hagejale laenu tagastanud, mis on käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast samuti oluline. Ebaõige on ka kohtu väide, et hageja väited, et tegelikult laenas ta 07.10.2006 1500 EUR-i ei tulene võlakirja teksti tõlgendamisest ega vaidluse muudest asjaoludest. Kostja on vastupidisel seisukohal, et 3 just võlakirja tekst kinnistab üheselt kostja väiteid ning ka selles välja toodud summad kinnistavad seda. Ebaõige ja arusaamatu on ka kohtu väide, et dokumendil sisaldub märge selle kohta, et 07.02.2007 sai kostja samadel tingimustel 1 500 EUR-i. Kohus ei ole põhjendamatult mingisugust tähelepanu pööranud ka asjaolule, et just K. K. on märgitud võlakirjas isikuks, kes garanteerib laenutagastamise, mille ta on kinnitanud allkirjaga. Üldine kostja võlgnevus 07.10.2006 võlakirjast hageja ees 07.10.2007 moodustas 2 500 EUR-i, mida hageja kinnitab ka oma allkirjaga samal laenulepingul 24.09.2007, mille kostja 15.07.2008 täielikult tagastas.
6. Sisuliselt ei ole kohus välja selgitanud ega uurinud kellele, millises summas ja millal tegelikult hageja üldse raha laenas. Ka hagejal endal ei ole selle kohta selget ülevaadet, mida kinnitab üheselt hagi täiendamine ja hageja poolt esitatud põhjendused. Hageja selgitused nõude suuruses eksimise kohta on põhjendamatud, ebaloogilised ja ebamõistlikud.
7. Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt suuremat summat, kui kostja laenulepingu alusel saanud on. Kostjal ei olnud vaja tõendada, et 2 500 EUR-i tagastas ta ennetähtaegselt 24.09.2007 laenulepingu alusel, kuna tegemist on ühe ja sama võla ja summaga, mida hageja kas eksituse või pahatahtlikkuse tõttu kahekordselt nõuab. Kohus ei ole selles osas üldse seisukohta võtnud. Hageja seisukoht ja kohtu järeldus 24.09.2007 iseseisva laenukohustuse kohta on ka ebamõistlik, tasuda eelmisest laenust hiljem võetud laen varem. Arusaamatuks jääb ka kohtu järeldus, et K. K.i võlakohustusest ei tulene, et see on mingil moel seotud kostja 07.10.2006 või 07.02.2007 võlakohustuse ülevõtmisega. Nimetatud võlakohustuse tunnistamine on vaadeldav iseseisva kohustusena. Millele tuginedes kohus sellise järelduseni on jõudnud või miks kohus kostja väiteid arvestanud ei ole, seda kohus esile ei toonud ega põhjendanud.
8. Õige pole kohtu poolt tõlgendada võlakirju ainult grammatiliselt, kuigi ka grammatiliselt tõlgendades kinnitavad võlakirjad pigem kostja, kui hageja väiteid. Kohus oleks pidanud lähtuma poolte tegelikust tahtest. Vastus apellatsioonkaebusele
9. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus
10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta lõppjärelduses muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja ei ole esitanud tõendeid hagejale võla tagasi maksmise kohta ja hagi tuleb seetõttu rahuldada.
11. Osalist täpsustamist vajab siiski maakohtu otsuse materiaalõiguslik alus. Maakohus on hageja eeskujul märkinud pooltevahelise õigussuhte õiguslikuks alusel

§ 30lg 1, mis reguleerib võlatunnistustel põhinevaid võlasuhted.

Pooled ei ole aga esitanud kohtule asjaolusid, millest nähtuks, et poolte vahel oli 07.10.2006 ja 07.02.2007 laenulepingute sõlmimisele eelnevalt olemas mingid muud võlasuhted, mida pooled soovisid võlatunnistusega kinnitada (kausaalne võlatunnistus). Samuti puuduvad asjas andmed selle kohta, et nõude aluseks olevate dokumentide allkirjastamisega oleksid pooled väljendanud abstraktsioonitahet ning soovinud luua iseseisva ja kohustuse võtmise põhjusest sõltumatu nõudealuse (abstraktne võlatunnistus). Hagi sisu kohaselt põhineb hageja nõue väitel, et ta laenas 07.10.2006 ja 07.02.2007 kostjale raha ja soovib hagi esitamisega selle tagasi saada. Kostja ei ole vastu vaielnud, et tegemist oli laenuandmisega ja seetõttu tuleb nõue lahendada laenulepingu regulatsiooni alusel.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepingu järgi laenuandja andma laenusaajale rahasumma, laenusaaja aga kohustub sama rahasumma tagastama. Vastavalt

§ 8

lg-le 2 on leping 4 täitmiseks kohustuslik ning

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule.

Lepingu rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada võlgniku suhtes kokkulepitud või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (

§-d 100 ja 101) ning vastavalt

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmise rikkumisel kohustuse täitmist.

1. Muude asja sisulisel lahendamisel tähtsust omavate asjaolude suhtes jagab kolleegium maakohtu seisukohti. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja vastuväidetes ülesehitatud konstruktsioon, mille kohaselt jaotati poolte kokkuleppe kohaselt hagejalt 07.10.2006 laenuksvõetud 5 000 EUR-i K. K. ja kostja vahel selliselt, et kostja sai sellest üksnes 1 500 EUR-i, millele lisaks laenas ta 07.02.2007 hagejalt juurde 1 000 EUR-i ning on 24.09.2007 võlakirjaga kinnitatud võla kogusummas 2 500 EUR-i hagejale 15.07.2008 tagastanud, on vastuolus asjas kogutud tõenditega.
2. Vaidluse all on üksnes laenu põhiosa. Laenamist ja tagasimaksmist puudutavatest tõenditest nähtuvalt laenas kostja hagejalt 07.10.2006 5 000 EUR-i, mida käendas K. K. (tl 5). 07.02.2007 laenas kostja hagejalt 07.10.2006 sõlmitud laenulepingu tingimusega samadel tingimustel veel 1 500 EUR-i (tl 5) ja on sellest tagastanud 700 EUR-i (tl 18). 24.09.2007 laenas kostja hagejalt eraldi dokumendina vormistatud laenulepinguga 2 500 EUR-i ja on viimatinimetatud summa hagejale 15.07.2008 tagastanud (tl 17). Seega on kostja hagejale veel võlgu 5 800 EUR-i ja selle summa on maakohus eesti kroonidesse ümber arvestades õigesti kostjalt välja mõistnud.
3. K. K. võlasuhted hagejaga ei ole käesoleva vaidluse esemeks ja seetõttu ei oma neid kajastavad tõendid pooltevahelise vaidluse seisukohast tähendust (tl 16). Seostel, mida kostja on püüdnud pooltevahelise laenusuhte, hageja ja K. K. vaheliste võlasuhete ning hageja poolt menetluse käigus nõude suurendamise vahel näidata, kolleegium tõenduslikku alust ei näe. Kostja poolt esitatud väidete ja kohtule esitatud tõendite vahelist lünka ei ole võimalik ületada kostja esindaja selgitusega, et poolte tegeliku tahte ja võlasuhete kirjapildi kokkulangevusele on takistuseks saanud õigusteadmisteta isikute ebatäpne väljendusviis või küsitava kvaliteediga nõuanne.
4. Apellatsioonkaebuses on kostja sama konstruktsiooni uuesti esitanud. Kuna maakohus on kostja väidetele piisava selgusega vastanud ja ringkonnakohus nõustub eeltoodu põhjal esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Maakohtu hinnang hagis ja vastuhagis esiletoodud asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega kujundada nende pinnalt nõuete aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta. Hageja poolt apellatsioonkaebuses viidatud menetlusõiguse normide rikkumist või materiaalõiguse ekslikku kohaldamist kolleegium maakohtu lahendis ei tuvastanud.
5. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Mare Merimaa Gaida Kivinurm 5