Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isiku elukohajärgne vA- või linnavalitsus (
lg 1) Käesoleva määruse peale võib vastavalt
lg 1 esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne vA- või linnavalitsus 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (
Avalduse sisu Avalduse kohaselt alaealise K S’i ema A S on loobunud oma tütre kasvatamisest, ta tarvitab narkootikume ning vahistati politsei poolt tema elukohta korraldatud reidi käigus. Last kasvatab ja tema eest hoolitseb sünnist saati vanaema NS. Vanaemal on lapsega hea emotsionaalne ja usalduslik suhe ning ta on loonud lapsele kõik tingimused kasvamiseks ja arenguks. NS töötab koristajana. Iseloomustusest nähtub, et ta on heatahtlik, abivalmis, täpne ja kohusetundlik töötaja. Nimetatud isikuomadused on vajalikud ka lapse kasvatamisel. 2009. a. juulis tutvusid lastekaitsetöötajad S’i elamistingimustega. Kodu on puhas ja sisustatud kõige vajalikuga. Avaldaja palub määrata alaealise K S eestkostjaks tema vanaema NS’i. Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isik NS on avaldanud tlk 4 avalduses, et on nõus enda määramisega K S eestkostjaks. Kuna K S’i ema A S viibib kinnipidamisasutuses, siis andis ta 18.11.2009 kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub eestkoste seadmisega. Alaealisele riigi poolt määratud esindaja Maire Arm leiab, et avaldus on põhjendatud ja toetab kohtu poolt avalduse rahuldamist. Esindaja vestles vanaema ja Kga koos. Vestlus kujunes vabaks ja sujuvaks, lapse olemus ja arvamus sai selle jooksul täiesti selgeks, nii ei pidanud esindaja vajalikuks lapsega nelja silma all vestelda. Kõnealuse juhtumi puhul puuduvad probleemid, mis võiksid tekitada vaidlust või seada eestkoste määramise kahtluse A. K elab koos vanaemaga 3-toalises korteris. Koos nendega elab ka vanavanaema ja aegajalt viibib seal ka vanaema poeg S (tüdruku onu), kes on 26-aastane ja sisuliselt elab mujal, olles vabaabielus. Vestluses oli igati ilmne, et K on vanaema poolt hooldatud ja kasvatatud ja nad moodustavad toimiva pere, kus pisiasjadeni on lapsega seonduvad küsimused kontrolli all. K on elanud vanavanemate juures terve elu, samas kui tema ema ei ole omandanud lapse jaoks tavapärast tähendust, tüdruk praktiliselt oma ema ei tunne. Laps väljendaski, et „vanaema on minu ema“. Vanavanemad otsustasid juba varakult ühiselt (vanaisa on praeguseks surnud), et kasvatavad tüdruku üles oma lapsena, nii on kogu aeg olnud ja vanaema jätkab seda. Tüdruku suhtes on võetud hoiak, et kui ta saab täiskasvanuks, siis otsustab ta ise, kuidas emaga suhtlema hakkab. Hoiak oli mõistlik, selles ei olnud ema halvakspanu, vaid tõdemus, et laps kasvab vanaema hoole all ja tulevikus otsustab oma suhted ise, kui seda soovib. Igapäevastes küsimustes selgitasid nad ühiselt, et neil probleeme omavahel ei ole, kõigega saavad hakkama. Vanaema hinnangul on tüdrukule antud kõik, mis temaealisel võib vaja olla. K S õpib . Lisaks koolile on tal ka hobid ja harrastused – ta käib korvpallitrennis ja õpib lisaks inglise keelt. Lapse kooli viimisel ja koolist toomisel, samuti kooliks valmistumisel abistavad ka vanavanaema ja vanaema poeg. Perel on suvila , mis on ka talvel elamiskõlbulik. Oli ilmselge, et vanaema tunneb K käekäigu pärast isiklikku vastutust. Vanaemal on kindel töökoht, ta töötab koolis koristajana, ta on energiline ja võimeline tüdrukut üles kasvatama. K kasvatamine ja koolitamine toimub vanaema kontrolli all, vanaema sõnul ei ole lapsega üldse raskusi, kuna ta on hästi arenenud, ei vaja järeleaitamist, on nutikas ja hea suhtleja. Omavahelises vestluses oli näha, et vanaema ja lapse omavaheline side on väga tugev ja laps on arukas ja hästi kasvatatud. Majanduslik olukord on vanaema hinnangul tal hetkel piisav, et eestkostjana lapsele tagada kõik vajalik. Puudutatud isiku esindaja on seisukohal, et NS on täiesti sobiv isik lapse eestkostjaks. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad), vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. Tallinna Perekonnaseisuosakonna 25.06.2001.a. koostatud sünniakti nr. 1899 kohaselt on K S emaks A S. Isa kohta kanne puudub. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 3 alusel võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt ei kasvata A S oma last K S’i, last on kasvatanud ja tema eest hoolt kandnud lapse emapoolne vanaema NS. Lapse emal on olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega. Tema eluviis on takistanud tal pakkumast kohast hoolitsust oma tütrele. A S viibib kinnipidamisasutuses. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära puudutatud isikud, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et alaealisele K S eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Lapse ema suutmatuse tõttu last kasvatada, on lapsele jäänud tagamata vanemate elementaarne hoolitsus ja järelevalve ning last on kasvatanud tema emapoolne vanaema NS. PKS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Puudutatud isik NS on avaldanud tlk 4 avalduses, et on nõus enda määramisega K S’i eestkostjaks, mille juurde jäi ta ka 08.12.2009.a. toimunud kohtuistungil. Arvestades eelkõige alaealise lapse huve ning NS’i soovi täita lapse eestkostja ülesandeid ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealise K S huvides on määrata talle eestkostjaks NS. Avalduse lahendamisel arvestab kohus esmajärjekorras lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd laps on jäänud emast sõltuvatel põhjustel ilma vanemlikust hoolitusest ja tema eest on hoolitsenud ja teda kasvatanud tema emapoolne vanaema, on alaealise huvides käesoleval hetkel määrata tema üle eestkoste. Kohus leiab, et NS on sobilik täitma K S eestkostja ülesandeid. PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata K S’i eestkostjaks NS, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Tulenevalt
lg 1 p-st 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta.
lg 21 kohaselt märgib kohus määruses, et eestkoste seatakse alaealise täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks. Käesoleval ajal on K S 8-aastane. Kohus leiab, et laps võib eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni.
lg 4 järgi hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (
Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.