lg 6 ja § 442 lg 6) HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Hagiavalduse kohaselt registreerisid pooled abielu xxx.a. 15.06.2009.a. lahutasid pooled abielu. xxx.a. sündis pooltel poeg V. Sündimisest saadik elab poeg hageja juures, lapse ülalpidamise ja kasvatusega tegeleb hageja. Kostja lapse ülalpidamises ja kasvatuses ei osale. Kulud lapse ülalpidamiseks moodustavad 4350 krooni. Hageja on lapsehoolduspuhkusel, tööl ei käi. Hageja vajab materiaalset abi seoses tööl käimise võimaluse puudumisega. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise poja P ülalpidamiseks summas 2175 krooni alates xxx.a. ja hageja enda ülalpidamiseks elatise summas 2175 krooni alates xxx.a. kuni poja V kolmeaastaseks saamiseni 14.07.2012.a. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vastuse kohaselt tunnistab ta hagi osaliselt. Hageja ei ole tõendanud hagis märgitud lapse kulutusi. Kostjal on raske materiaalne olukord, kuna ta töötab osalise tööajaga. Samuti on kostjal veel üks laps – A K – kelle ülalpidamiseks tasub ta igakuiselt 2 275 krooni. Samuti on kostjal laenuleping, mille järgi ta peab igakuiselt laenu tagasi maksma. Kostja ei ole nõus hageja ülalpidamisega, kuna abielu kestis kõigest 6 kuud, laps oli eostatud enne abielu ning hageja edasine käitumine abielu kestel ei olnud kohane. Kostja palub määrata poja ülalpidamiseks elatise summas 1700 krooni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asjas puudub vaidlus, et pooltel sündis xxx.a. poeg V B. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PerekS (Perekonnaseadus) § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitatunud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja hagejale lapse ülalpidamiseks elatist tasunud ei ole. Seega on hagi esitamine põhjendatud. Hageja on elatisenõude lapse ülalpidamiseks esitanud seaduses sätestatud miinimumsummas. Kohus leiab, et põhjendamatud kostja väited selle kohta, et hageja ei ole tõendanud lapsele tehtavaid kulutusi. PerekS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega PerekS § 61 lg 4 sätestatu kohaselt eeldatakse, et lapse normaalseks kasvatamiseks ja ülalpidamiseks kulub vähemalt mõlemalt vanemalt saadav pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära s.o. käesoleval ajal 2175 krooni. Asja materjalidele lisatud kontoväljavõtetest nähtub, et alates juulist 2009.a. on kostja töötasu olnud vahemikus 14 846- 6 944 krooni. Asja materjalidele lisatud töölepingu muudatuse (tlk 25) järgi on kostja jaoks ajavahemikul 14.09-31.12.12.2009.a. kehtestatud osaline tööaeg s.o. 32 tundi nädalas. Seega on ajutiselt kostja sissetulek vähenenud. Asja materjalidele lisatud kohtumäärusest (tlk 26) nähtub, et kostja peab tasuma oma teisele lapsele igakuiselt 2275,50 krooni kuus. Kostja väidete kohaselt ta sellises suuruses elatusraha ka tasub. Kuivõrd vanema kohustus on kohelda oma lapsi võrdväärselt sh. tasuda laste ülalpidamiseks elatusraha samas suuruses, siis leiab kohus, et kostja väited, mille kohaselt on ta nõus oma teisele lapsele tasuma elatist vaid 1700 krooni, on kohatud. Arvestades, et hageja on nõudnud elatist summas 2175 krooni leiab kohus, et nimetatud suuruses elatis tuleb kostjalt välja mõista. Kostja varaline seisund võimaldab sellises suuruses elatist tasuda. Asjaolu, et kostja on koormanud ennast laenulepingutest tulenevate kohustustega ei ole elatise vähendamise aluseks alla 2 seaduses sätestatud miinimumsumma. Asja materjalidest nähtub, et pooled ei vaidle elatise maksmise kohustuse alguse üle. Elatis tuleb seega välja mõista alates lapse sünnist s.o. xxx.a. Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt välja elatis ka hageja enda ülalpidamiseks kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. PerekS § 22 lg 2 järgi on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Käesolevas asjas nähtub, et pooled sõlmisid abielu 22.10.2008.a. ja laps sündis xxx.a. Poolte vahel on vaidlus selles kas laps eostati abielu ajal. Asja materjalidestst nähtub, et pooled oma sellekohaste väidete tõendamiseks tõendeid esitanud ei ole. Arvestades aega abielu sõlmimisest lapse sünnini on ilmselt veenvaid tõendeid lapse eostamise aja kohta ka raske esitada. Kohus leiab, et seega tuleb lähtuda eeldusest, et laps eostati abielu ajal. PerekS § 24 järgi võib kohus abikaasa vabastada teise abikaasa ülalpidamiskohustusest või piirata seda kohustust tähtajaga: 1) kui elatist nõudva abikaasa käitumine abielus oli vääritu; 2) kui abielu kestis lühikest aega või muul kohtu poolt mõjuvks tunnistud põhjusel. Kuigi kohus leiab, et käesolevas asjas oleks põhjendatud ka PerekS § 24 p 2 kohaldamine, sest esineb alus hageja vabastada abikaasa ülalpidamiskohustusest, kuna poolte abielu kestis lühikest aega, tuleb hageja elatisenõue tema enda ülalpidamiseks jätta rahuldamata PerekS § 22 lg 2 järgi. Arvestades kostja sissetulekute suurust ning tema kohustust tasuda kahele alaealisele lapsele elatist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsummas, leiab kohus, et kostja varaline seisund ei võimalda hagejat ülal pidada. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda
lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Krista Kirspuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.