1 I. Asjaolud, Asjaolud, hageja nõue. Hagiavaldus on kohtule saabunud 02.01.2009.a. Hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid 05.06.2007.a. elektrienergia müügilepingu, mille kohaselt hageja kohustus varustama kostjat elektrienergiaga ja kostja kohustus selle eest tasuma kokkulepitud tasu. Hageja esitas kostjale talle müüdud elektrienergia eest arved kuid kostja tasus arve osaliselt. Kostja võlg hagejale on 1 233 krooni ja 50 senti ning viivised summas 151 krooni ja 72 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla katteks 1 233 krooni ja 50 senti, viivitusintress 151 krooni ja 72 senti ning alates 01.01.2009.a. viivis 0,06% tasumata põhinõudelt päevas kuni põhinõudesumma täieliku tasumiseni. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 76 lg. 1, 108 lg. 1, 113, 208 lg. 1,
Hageja hagiavalduses on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavaldusele on lisatud kirjalike tõenditena leping, tüüptingimused, arved. II. Asja kohtulik menetlus ja kostja kirjalik vastus. Kohus 09.01.2009.a. määrusega võttis E E AS hagi R E vastu võla 1 233 krooni ja 50 senti, viivise 151 krooni ja 72 senti ning lisanduva viivitusintressi nõudes menetlusse, saatis avalduse koos lisadega teadmiseks kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20-ne päeva jooksul, arvates avalduse saamisest. Kostjale on 16.02.2009.a. hagimaterjali kätte antud Ida Politseiprefektuuri vahendusel. Kostja kohtule 20.02.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses selgitab võlgnevuse tekkimise asjaolusid ning palub arvesse võtta, et ta ei suuda seda summat korraga tasuda, kuna vaja on maksta makse ja ka töökoht on ajutise iseloomuga. Kohus 20.02.2009.a. saatis kostja vastuse hagejale arvamuse esitamiseks 20 päeva jooksul. Hageja teatas 13.03.2009.a. ja uuesti 11.05.2009.a., et kostjale on saadetud kompromissileping võlgnevuse tasumiseks ositimaksetena, kuid kostja pole talle saadetud kompromissi allkirjastatuna tagastanud. Kuna kohtule kompromissi ei esitatud, siis kohus 09.10.2009.a. määras läbi vaadata asi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi, taotlusi ja dokumente ning samuti teavitada kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks ja teatab neist menetlusosalistele. Hageja kohtule 22.10.2009.a. saabunud kirjalikus seisukohas teatab, et kompromissi sõlmimine ei ole võimalik, hageja jääb oma nõude juurde ja palub hagi rahuldada. Kostja kohtu antud tähtajaks 30.10.2009.a. midagi kohtule ei esitanud. II III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud kirjalikud avalduse, vastuse ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele tervikuna. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kostja kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele hageja poolt taotletud alustel ja kokku summas 1 385 krooni ja 22 senti, samuti lisanduva viivise nõudes.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 2
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on 30.12.2008.a. tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 113, 367 sätteid ning juhindus
1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes Kohtuotsus jõustus 30. detsembril 2009.a Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes S.Tooming I.Golubev I.Golubev 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.