KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-38385 Tsiviilasi S L hag

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.

§ 61

lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

§ 61

lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Samuti tuleb arvestada, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg.

1 p. 7 ja § 19 lg 1 kohaselt 2 tulumaksu. Nimetatud tulumaksu saab elatusraha maksnud pool riigilt tagasi taotleda järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitamisel.

§ 70

lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

§ 70

lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61

1. lõikes nimetatud asjaolusid.
2. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hagi on tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit lapse kulutuste kohta ning kohus leiab, et hageja näidatud kulutused on ülepaisutatud. Lapsele tuleb kulutada vastavalt võimalustele. Esitatud tõenditest nähtub, et hagejal on hetkel parem majanduslik seis kui kostjal, kes on arvele võetud töötuna. Samas töötu olek ei tähenda, et laps ei vaja ülalpidamist, laps vajab ülalpidamist igapäevaselt ning töötu olek ei ole põhjuseks elatise välja mõistmiseks alla miinimummäära. Kostja ei ole ka tõendanud, et on lapsele elatist maksnud, seega on põhjendatud elatise välja mõistmine tagasiulatuvalt. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei ole kulutusi lapsele tõendnaud, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista igakuine elatis tütre ülalpidamiseks 2 632 krooni (miinimummäär + 21% tulumaks) kuni tütre täisealiseks saamiseni. 14.

§ 61lg.

3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise uurust muuta. Menetluskulude jaotus 15. Poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Taimi Kollom Kohtunik 3