KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 20.november 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-64824

) § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks. 3.

1. Ennistada I. N. tööle projektijuhi ametikohale. 3.
2. Mõista AS-lt T. G. välja keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest alates 06.09.2008 arvestusega 1601,84 krooni päevas (keskmine kuupalk 33 371,13 krooni) I. N. kasuks. 3.
3. Tööle ennistamise osas kuulub kohtuotsus viivitamata täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Kõik menetluskulud jäävad kostja AS T. G. kanda. 2 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
4. I. N. esitas 03.10.2008 Harju Maakohtule hagi AS T. G. vastu, paludes tunnistada ebaseaduslikuks temaga sõlmitud töölepingu lõpetamise

§ 86

lg 4 alusel, ennistada ta tööle ja mõista välja keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest alates 06.09.2008 arvestusega 1601,84 krooni päevas. 2. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja AS-s T. G. alates 26.11.2007 projektijuhina määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel. Hagejale esitati 03.09.2008 teade temaga töölepingu lõpetamise kohta mittevastavuse tõttu ametikohale. Tööleping lõpetati 05.09.2008

§ 86p 4 alusel.

Hageja leiab, et tema töölepingu lõpetamiseks toodud põhjendused ei vasta tegelikkusele, on otsitud ja paljasõnalised. Teate kohaselt seisnes hageja mittevastavus oma ametikohale selles, et ta ei osanud anda selgitusi tema juhtimisel olevate projektide kohta; ta ei oma projektijuhtimise tööülesannete täitmiseks vajalikku haridust ega ole asunud seda omandama ning nimetatud asjaolud võivad kostja arvates tuua kaasa tööandjale olulise varalise kahju. Kostja sellekohased väited on paljasõnalised ja tõendamata. Tööle asumisel ei nõutud hagejalt erihariduse omamist ega ka selle omandamisele asumist. Hageja oli täielikult kursis projektidega, mida ta oli algusest peale teinud. Kostja ei viinud hagejaga läbi mitte ühtegi vestlust tema sobivuse üle oma ametikohale ega esitanud mingeid pretensioone tehtud tööde kohta. Kostja ei pakkunud hagejale töölepingu lõpetamisel muud tööd ning seega ei täitnud talle

§ 101lg-ga 4 pandud kohustust.

Kostja vastus

1. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei kohusta seadused tööandjat töötajaga läbi viima vestlusi tema sobivuse kindlakstegemiseks ametikohale. Tööandja võib töötaja sobivust hinnata ka tööprotsessi käigus saadava teabe kohaselt. Hageja jättis märkimata, et tööandja korraldas iganädalaselt korralisi koosolekuid, kus käsitleti kõiki projekte ja tööalaseid küsimusi. Tööandja ei pidanud hagejale tema kehvadele tööoskustele varem tähelepanu juhtima. On õige, et pooltel puudus kokkulepe hageja poolt hariduse omandamiseks ja tööandja oli teadlik hageja haridustasemest tema töölevõtmisel, kuid hageja ise väitis tööandjale, et soovib minna omandama teedeehituse eriala. Vastav asjaolu oli fikseeritud personaliotsingufirma töötaja märkmetes. Soov minna nõutavat eriala omandama oli oluliseks asjaoluks, mis 3 kallutas kostjat temaga töölepingut sõlmima. Kostja ei pakkunud hagejale teist töökohta põhjusel, et tal ei olnud seda pakkuda.
2. Hageja poolt kahju tekitamist või sellise reaalse ohu põhjustamist tõendavad asjaolud, et hageja oli alates 2007.a novembrist S. M. teenindusjaama ehitustööde projektijuht. Nimetatud objektil oli ehitustööde teostamiseks sõlmitud töövõtuleping kogusummas 2 920 559 krooni. Töövõtulepingu ja aktide järgi jäi akteerimata töid 1 146 716 krooni ulatuses. Hageja ei suutnud poole aasta jooksul anda selgitusi, miks ta ei suutnud töid üle anda ja akteerida. Samuti oli hageja projektijuht Viljandis, XXXXXX tänava rekonstrueerimistöödel. Tööd anti üle nende halva korraldamise tõttu lepingulisest tähtajast kuu aega hiljem, mistõttu oli kostja kohustatud tasuma tellijale leppetrahvi 116 777 krooni.
3. Kostja esitas 04.03.2009 vastuhagi 33 371,13 krooni suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Harju Maakohtu 02.06.2009 määrusega jäeti vastuhagi läbi vaatamata seoses selle tagasivõtmisega kostja poolt. Maakohtu otsus
4. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt toimus töölepingu lõpetamine hagejaga

§ 86p 4 alusel seaduslikult.

Tulenevalt

§ 48

lg 1 p-st 3 ja § 50 p-st 1 peab töötaja oma tööülesandeid täitma hoolsusega, mida töötajalt taolisel ametikohal tavapäraselt oodatakse. Asja materjalide põhjal otsustades ei olnud hageja oma tööülesannete täitmisel piisavalt hoolas ning hageja minetused kohustuste täitmisel andsid piisava aluse töölepingu lõpetamiseks töötaja mittevastavuse tõttu oma ametikohale (

§ 86p 4).

Viljandis, XXXXXX tänava rekonstrueerimistööde korraldamisel suhtus hageja oma töökohustuste täitmisse hooletult ja see põhjustas kostjale varalise kahju leppetrahvi tasumise kohustuse näol või vähemalt aitas kahju tekkimisele kaasa. Hageja ei saanud isiklikult garanteerida tööde tähtaegset lõpetamist ja tellijale üleandmist. Samas oleks hageja pidanud tellijat tähtaja võimalikust ületamisest informeerima ja taotlema tööde lõpetamise tähtaja pikendamist. Hageja seda õigeaegselt ei teinud, vaid esitas vastava taotluse kostja nimel alles 20 päeva pärast tööde lõpetamise tähtaja möödumist. Samuti pidanuks hageja tööde üleandmisega seonduvatest probleemidest teavitama õigeaegselt ka kostjat. See oleks võimaldanud kostja juhtkonnal õigeaegselt reageerida ja astuda samme tellija võimalike leppetrahvinõuete vältimiseks. Isegi kui tööde üleandmise viivitus oli tingitud tellija või kolmandate isikute tegevusest või tegevusetusest, oleks hageja kui projektijuhi kohustus olnud vastav olukord dokumenteerida ja fikseerida. Osaliselt põhjendatud on ka kostja üldine etteheide hageja poolt projektide dokumenteerimata jätmise kohta. 7. S. M. teenindusjaama objektiga seonduvalt maakohus hageja hooletut suhtumist tööülesannete täitmisse ei tuvastanud. Hagejal erihariduse puudumine ja selle omandamisele mitteasumine ei saa olla

§ 86p 4 järgseks töölepingu lõpetamise aluseks.

Kostja ei kehtestanud töötaja haridust puudutavaid nõudeid töölepingu sõlmimise eeltingimusena ja kostja oli hageja haridustasemest tema töölevõtmisel teadlik. 8. Kostja ei rikkunud

§ 101lg-s 4 sätestatud nõuet.

Nimetatud sättest ei tulene tööandjale keeldu lõpetada töölepingut

§ 86p 4 alusel olukorras, kus töötajale ei ole võimalik teist tööd pakkuda.

Kostja väitel ei olnud tal teist tööd pakkuda. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Asjaolu, et hagejat ei teavitatud muu töö pakkumisest, ei ole protseduurireeglite oluline rikkumine individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 28 lg 1 mõttes. 4 9. Asjaolu, et kostja ei viinud hagejaga läbi vestlusi töötaja sobivuse üle ametikohale, ei oma käesoleva töövaidluse lahendamisel määravat tähtsust. Seadus ei kohusta tööandjat enne töölepingu lõpetamist

§ 86

p 4 alusel viima töötajaga läbi vestlusi tema sobivuse üle täidetavale ametikohale. Tööandja võib töötaja vastavuse üle otsustada tema enda poolt valitud kriteeriumide ja sobivaks peetud teabe alusel. Hageja viibis iganädalastel töökoosolekutel, kus käsitleti kõiki projekte ja tööalaseid küsimusi. Koosolekutel ilmnesid vajakajäämised hageja tööga toimetulekus ja hagejale öeldi, et tema tööga ei olda rahul. Seda kinnitavad tunnistaja J. P. ütlused. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus valesti materiaalõiguse normi ning jättis otsuse olulises osas põhjendamata. Samuti on maakohus hinnanud tõendeid ühekülgselt ning ei ole vastanud kõigile hageja faktiväidetele. See on tinginud kokkuvõttes ebaõige otsuse tegemise, mis on vastuolus TsMS § 436 lg-tega 1 ja 2 ning 442 lg-ga
2. 8.

§ 86

p 4 kohaselt võib tööandja lõpetada töötajaga töölepingu, kui selle tingib töötaja mittevastavus oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu.

§ 101

lg 4 kohaselt on töölepingu lõpetamine eeltoodud alusel lubatud vaid siis, kui töötajale ei ole pakkuda teist tööd või töötaja on pakutud tööst keeldunud. Hagejale teist tööd ei pakutud, samuti ei teavitatud teda teise töö puudumisest. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et kostja jaoks oleks teise töö pakkumise võimatuse tõendamine olnud komplitseeritud, kuna tegemist on oma olemuselt negatiivse asjaoluga. Hageja leiab, et kostja oleks täitnud oma kohustuse nõuetekohaselt vaid siis, kui ta oleks pakkunud hagejale mistahes muud tööd kas kostja juures või teistes sama kontserni ettevõtetes. Õige ei ole kohtu seisukoht, et hagejale teise töö pakkumata jätmise ja/või selle pakkumise võimatuse kajastamata jätmise näol on tegemist ebaolulise protseduurireegli rikkumisega ITLS § 28 lg 1 mõttes. 9. Hageja arvates saab töölepingu lõpetada

§ 86

p 4 alusel lõpetada vaid siis, kui töötaja püüab oma ülesandeid täita, kuid see ei õnnestu tema väheste oskuste, vilumuste, teadmiste või tervisliku seisundi tõttu. Juhul, kui töötaja jätab tahtlikult või hooletusest töö tegemata või ei tee seda korralikult, tuleks tööleping lõpetada

§ 86

p 6 alusel, järgides töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) nõudeid distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks. Kostja on seega töölepingu lõpetamise põhjuste kirjeldamisel väljunud lubamatult

§ 101

piiridest ning asunud otsima põhjendusi, mis nende tõendatuse korral oleks distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluseks. Kostja on

§ 86

p 4 rakendusala omaalgatuslikult laiendanud ning otsinud põhjust töölepingu lõpetamiseks võimalikult väikeste kuludega. Kuna töötamise aja kestel ei ole kostjal hagejale etteheiteid olnud ning väidetavad töökohustuste rikkumised on toodud välja alles kohtumenetluse käigus, tuleb kostja põhjendustesse suhtuda kriitiliselt ning tõlgendada tekkinud vastuolud töötaja kui nõrgema lepingupoole kasuks.

1. Hageja selgitas maakohtus, et nii Viljandi XXXXXX tn kui M. S. projekti venimised olid tingitud ressursside ja tehnika oskamatust jaotusest ning suurele ettevõttele omasest teabe hajumisest. Oma osa oli keelebarjääril ja muudel asjaoludel. Väita, et praeguses majandustegevuses tavapärased tähtaegade ületamised on tingitud ühe keskastme juhi mittevastavusest oma ametikohale, on ainetu.
2. Tegelikult tingis töölepingu lõpetamise emaettevõtte D. O. poolt oma tegevuse ümbersuunamise teistesse Eesti ettevõtetesse ja selleks otsiti odavamaid võimalusi 5 töölepingute lõpetamiseks. Kostja ei toonud maakohtus esile ega tõendanud, millised hageja oskused või omadused olid puudulikud ning takistasid töö tegemist. Kostja toob hageja kohta tagantjärele välja väidetavaid tõsiseid töökohustuste rikkumisi, samas ei ole hagejale tehtud kunagi etteheiteid tööoskuste puudumise kohta, nõutud seletuskirju jne. See seab kahtluse alla kostja väidete õigsuse. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus
4. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja maakohtu otsus tühistamisele TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas asja esimesele kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse.
5. Hagejaga lõpetati tööleping 05.09.2008

§ 86

p 4 alusel (hageja mittevastavus oma ametikohale).

§ 101

lg 1 sätestab, et tööandjal on õigus lõpetada tööleping

§ 86

p-s 4 ettenähtud alusel, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse või tervise tõttu.

§-st 101 lg-st 3 tulenevalt on tööandjal õigus hinnata töötaja kutseoskuse vastavust ametikohale või tehtavale tööle. Millised asjaolud näitavad, et töötaja võimed, teadmised, oskused ja vilumused ei vasta tehtavale tööle, on tööandja määrata. Vaidluse korral peab tööandja tõendama nende asjaolude esinemist, milliste tõttu ei vasta töötaja tehtavale tööle.

1. Töölepingu lõpetamise teatises põhjendas kostja hageja mittevastavust tööle sellega, et hageja ei olnud piisavalt kursis tema juhitud projektidega seondunud asjaoludega. Kohtumenetluses täpsustas kostja eelmärgitut sellega, et hageja jättis projektidega seonduva vajalikul määral dokumenteerimata. Samuti märkis kostja nii töölepingu lõpetamise teatises kui ka kohtumenetluses, et hageja ei oma tööülesannete täitmiseks vajalikku haridust ega asunud seda omandama. Konkreetselt heitis kostja hagejale ette tööga toimetulematust seonduvalt kahe hageja juhitud projektiga: Viljandis XXXXXX tänava rekonstrueerimistööd ja S. M. teenindusjaama platsiehituse tööd.
2. Maakohus ei tuvastanud hageja töös puudusi seonduvalt S. M. teenindusjaama projektiga. Samuti leidis maakohus, et kostjal puudus alus töölepingu lõpetamiseks

§ 86

p 4 seetõttu, et hagejal puudub vastav haridus ja ta ei ole asunud seda omandama. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Pooled ei ole apellatsioonkaebuses ja kaebusele esitatud vastuses maakohtu eelnimetatud järeldusi vaidlustanud. 17. Viljandis XXXXXX tänava rekonstrueerimistööde projekti osas leidis maakohus, et hageja ei olnud oma tööülesannete täitmisel piisavalt hoolas – jättis tellija tööde lõpetamise tähtaja võimalikust ületamisest õigeaegselt teavitamata ja ei taotlenud tähtaja pikendamist; ei teavitanud kostjat tööde üleandmisega seonduvatest probleemidest; ei dokumenteerinud olukorda. Maakohus leidis, et hageja hooletu suhtumine töökohustuste täitmisse põhjustas kostjale varalise kahju leppetrahvi tasumise kohustuse näol või vähemalt aitas selle tekkimisele kaasa. Kohus tõlgendas eeltoodut töölepingu p-s 2.4 sätestatud töökohustuste ning

§ 48

lg 1 p-s 3 ja § 50 p-s 1 sätestatud töötaja töökohustuste rikkumisena ning leidis, et sellest tulenevalt oli 6 kostjal õigus lõpetada hagejaga tööleping

§ 86p 4 alusel.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. 18. Maakohus leidis õigesti, et töölepingu lõpetamise teatises ja kohtumenetluses esitatud asjaolud on käsitletavad töökohustuste rikkumisena. Samas jättis maakohus tähelepanuta, et töötajapoolne töökohustuste rikkumine on aluseks töölepingu lõpetamisele

§ 86

p 6 järgi, mitte

§ 86p 4 järgi.

Väidetav hooletus tööülesannete täitmisel (töökohustuste rikkumine) ei ole iseenesest tõlgendatav töötaja mittevastavusena oma ametikohale. Kostja ei ole hagejale etteheidetud tööalaseid minetusi käsitlenud töökohustuste rikkumisena, mis oleks andnud aluse hageja distsiplinaarkorras karistamiseks, mistõttu on asjakohatu kostja väide, et tööleping lõpetati hagejale soodsamal alusel.

1. TsMS § 5 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud asjaolusid ja esitanud tõendeid, mille alusel saaks teha järeldusi selle kohta, et hageja ei tulnud toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse tõttu või et hageja võimed, teadmised, oskused ja vilumused ei vastanud tehtavale tööle. Kostja ei ole tuginenud hageja ebapiisavale tööoskusele, vaid töö tegemata jätmisele.
2. Tulenevalt ITVS § 28 lg-st 1 on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks. Kuna antud juhul puuduvad asjaolud, mis oleks andnud kostjale õiguse lõpetada tööleping

§ 86

p 4 alusel, oli töölepingu lõpetamine hagejaga ITVS § 28 lg 1 järgi ebaseaduslik ja hageja tuleb ITVS § 29 lg 1 alusel ennistada endisele tööle. ITVS § 30 lg 1 järgi tuleb hagejale tööle ennistamisel välja mõista keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest alates 06.09.

1. Kostja arvestuse järgi oli hageja keskmine päevapalk 1601,84 krooni ja keskmine kuupalk 33 371,13 krooni. Palgaarvestuse õigsuse üle pooled ei vaidle. ITVS § 27 lg 1 p 2 järgi täidetakse tööle ennistamise otsus viivitamatult.
2. Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse ning hagi kuulub ringkonnakohtu otsusest tulenevalt täies ulatuses rahuldamisele, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik hagimenetluse kulud kostja, kelle kahjuks otsus tehti. G. Kivinurm K. Paal A. Tänav