← Eesti

2-09-18146/7

Obsah (7)§ 174§ 142§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162

KOHTUOTSUS (Tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 13.november 2009.a Paide Tsiviilasja number 2-09-18146 Tsiviilasi OÜ Paide Ela

§ 174lg 1).

Edasikaebamise kord Ellar Eesmaa ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Ellar Eesmaa võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. OÜ Paide Elamuhooldus võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest Kohtu seisukohad 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus ta tagaseljaot- Tsiviilasi nr 2-09-8146 susest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 13.08.2008.a erastatud eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu mõttelise osa halduslepingu (edaspidi Leping). Lepingu p-s 2.5 kohustus kostja tasuma hagejale elamu ekspluatatsiooni, hooldus- ja remondikulude ning kommunaalteenuste eest järgneva kuu 30-ndaks kuupäevaks. Lepingu p-s 6 leppisid pooled kokku, et kui kostja ei tasu tähtaegselt temale arvestatud majavalduse hoolduskulusid või kommunaalteenuseid, siis nõutakse temalt sisse viivis 0,1% tasumisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud päeva eest. Alates 2008.a ei ole kostja täitnud omapoolseid Lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täies ulatuses ja tähtaegselt. Hagi esitamise seisuga on kostjal, vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele, tasumata majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest kokku 7327.13 krooni. Kuna kostja ei ole täitnud rahalisi kohustusi tähtaegselt, on hageja arvestanud talle viivist Lepingus kokkulepitud määras. Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 1191.08 krooni. Hageja nõuab kostjalt ka hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivist ja seda protsendina põhinõudest kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

§ 407

lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras.

§ 367

lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodut arvestades on hageja nõue kostjalt kommunaalteenuste võla ning viivise saamiseks hagis nõutud ulatustes asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. 3.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o.

kostja. Kuna hageja ei ole hagiavaldusele lisanud kohtukulude nimekirja ega ka kinnitust, et hagiavaldusele lisatud 22.04.2009.a maksekorraldusega tasutud riigilõiv on kogu hageja menetluskulu, ei saa kohus hageja menetluskulusid käesolevas otsuses kindlaks määrata. Hagejal on õigus taotleda menetluskulude kindlaksmääramist

§-s 174 sätestatud ajal ja korras. Sirje Lahesoo Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.