Obsah (4)

§ 217§ 411§ 414§ 429

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1610 Otsuse kuupäev 21. detsember 2009 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Ennu Gansen´i kaebus Lääne Politseiprefektuur

§ 217, 218 ja 146 alusel.

Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt vabastati E.Gansen Pärnu arestimajast 15.11.2006 kell 08.30. 14.11.2006 jõustus Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 27.10.2006 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-13173, millega karistati E. Gansenit 4-kuulise vangistusega. 1 15.11.2006 kell 08.30 peeti E. Gansen Lääne Politseiprefektuuri poolt kinni seoses nimetatud kohtuotsuse täitmisele pööramisega, mille kohta on koostatud kinnipidamisprotokoll. 27.07.2009 pöördus Ennu Gansen kaebusega Tartu Halduskohtusse Lääne Politseiprefektuuri vastu ebaseaduslikult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse põhjendused Kaebuse esitaja Ennu Gansen leiab, et tema kinnipidamine 15.11.2006 Lääne Politseiprefektuuri töötajate poolt oli ebaseaduslik. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja ei olnud selleks ajaks kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-06-13731 täitmisele veel pööranud.

§ 411

järgi pöörab kohtuotsuse täitmisele selle jõustumisel otsuse teinud maakohus ja seda tehakse isiku suhtes, kes viibib tõkendi alusel vabaduses.

§ 414

järgi saadetakse isikule kohtuteatis, kuhu on märgitud tähtaeg ja missugusesse karistusasutusse süüdimõistetu peab ilmuma täitmisplaani alusel. Antud juhul pööras kohtuotsuse täitmisele politsei, mitte otsuse teinud maakohus. Politseil puudus seaduslik alus tema kinnipidamiseks 15.11.2006.a. Kahtlustatavana vabastamise protokollis on märgitud, millal ta vabastati ja kinnipidamise protokollis on kirjas, millal ta kinni peeti, mis näitab, et sisuliselt vabastamist ei toimunud. Tallinna Vangla täitmisplaani järgi oleks tulnud talle kutse anda vanglasse ilmumise aja näitamisega. Pärnu arestimajast viidi ta Tallinna Vanglasse alles 14.detsembril. Kaebuse esitaja leiab, et ebaseadusliku vabaduse võtmisega tekitati talle mittevaraline kahju hingelise valu ja kannatuse näol kogu 4 kuulise vangistuse ajal. Vahi alt vabastamisel ei lubatud teda koju ega lubatud helistada. Seetõttu jäi tema elukohas Vändra alevis ketikoer umbes 3-4 päevaks söömata-joomata. Elukohta jäid maha kõik valmis pandud ja vanglas lubatud väga vajalikud tarbeesemed (veekeetja, plastämber, raadio, vahetusriided, raha jne). Kahju hüvitise suuruse määramise jätab E.Gansen kohtu otsustada. Vastustaja vastuväited Lääne Politseiprefektuur ei nõustu esitatud kaebusega ja palub see jätta rahuldamata täies ulatuses. Vastustaja selgitab, et 13. novembril 2006 peeti E. Gansen kahtlustatavana kinni

§ 217, 218 ja 146 alusel. Teda kahtlustati Kar

S § 300 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Samal päeval paigutati ta Pärnu arestimajja ning tutvustati arestialuse õigusi, kohustusi ning päevakava. Ennu Gansen vabastati nimetatud asjas 15.11.2006, mille kohta on võetud allkiri. E. Gansen mõisteti süüdi nimetatud teo toimepanemises 26.04.2007 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-

1. Eelvangistuses viibitud aeg 13.
2. - 15.11.1006 arvati karistuse kandmise hulka ning loeti selles osas kantuks. 27.10.2006 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega karistati E. Gansenit 4-kuulise vangistusega. Tõkendiks valiti elukohast lahkumise keeld, mis tühistati kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-13731 jõustus 14.11.
3. Kohtuotsus jõustumise märkega jõudis Pärnu arestimajja 14.11.
4. E. Gansen peeti kinni seoses kohtuotsuse täitmisele pööramisega 15.11.2006, millises kuupäevast algab kohtuotsuse täitmine ning karistuse kulgemise tähtaeg. 2 14.11.2006, mil kohtuotsus saadeti Lääne Politseiprefektuurile täitmiseks, oli E. Gansen kinni peetud seoses teise kriminaalasjaga. Kohtuotsust täitmisele pööranud kohus sai lähtuda üksnes ülalmärgitud asjaoludest ning teatise saatmine isikule, kellelt on võetud vabadus, tema vabatahtlikuks ilmumiseks karistuse kandmisele ei ole nii õiguslikult kui faktiliselt võimalik. Täpsemalt väljendatuna oleks kohus saatnud E. Gansenile elukoha aadressil teatise tema vabatahtlikuks ilmumiseks karistuse kandmisele, kui ta samal ajal viibib vahistatuna arestimajas. 14.11.2006 ei olnud teada, kas E. Gansen jääb vahi alla või vabastatakse ning Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtuotsus ei pruukinud jõuda Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse arestimajani ning selgitamaks, mis ootab E. Gansenit ees ning millised toimingud ootavad arestimaja ees, sai tehtud suuline järelepärimine Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja. Paide kohtumaja edastas faksi teel jõustunud kohtuotsuse. Vastustaja ei nõustu kahjusumma suuruse arvestamisega. Kahju hüvitamise eesmärgiks on luua olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Mõlemad arvutused ei ole kantud sellest põhimõttest. Kahju hüvitamine ei saa olla kantud kellegi karistamisest või asetamisest tahtlikult halvemasse olukorda. Soov saada seeläbi matuseraha, et õde ei peaks kandma kulutusi omavahendite arvel, ei käi samuti mittevaralise kahju hüvitamise õiguslike aluste alla. Viimase puhul võib leida tunnuseid alusetust rikastumisest. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Antud asjas on vajalik lahendada esmaselt küsimus, kas Lääne Politseiprefektuur toimis õiguspäraselt, asudes 15.novembril 2006 kriminaalasjas nr 1-06-13731 tehtud kohtuotsust täitma, ehk kas vastustajal oli õigus pidada E.Gansenit
5. novembril 2006 kohtuotsuse täitmiseks kinni ja paigutada ta arestimajja. Kui vastustaja tegevus oli õigusvastane, vajab tuvastamist, kas vastustaja õigusvastane tegevus põhjustas kaebajale kahju. Antud juhul tuleb hinnata vastustaja tegevust 2006 aasta novembris kehtinud kriminaalmenetluse seadustiku sätete alusel.

§ 411

lg 1 sätestab, et esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse ja – määruse pöörab täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt saadab kohtulahendi täitmisele pööramise korral maakohus või justiitsministri määratud riigiasutus selle ärakirja kohtulahendit täitvale asutusele. Vangistuse puhul on kohtuotsust täitvaks asutuseks vangla.

§ 414

lõige 1 kehtis 2006 aastal järgimises redaktsioonis: kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Eelpooltsiteeritud osa kehtib ka käesoleval ajal.

§ 429

lg 1 kohaselt võis vanglaametniku, kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest. E.Gansen ei olnud kriminaalasjas nr 1-06-13731 kohtumenetluse ajaks vahi alla võetud, seega kohaldus tema suhtes

§ 414lõige 1.

See tähendas, et kohtuotsuse täitmiseks tuli Pärnu Maakohtul, kui kohtulahendit täitmisele pööraval kohtul, saata E.Gansenile 3 täitmisplaani alusel koostatud teatis karistuse kandmisele asumiseks. Selles teatises pidi olema märgitud, millisesse vanglasse ja millisel ajal tal tuleb ilmuda. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja saatis menetluse käigus halduskohtule kui ka Lääne Politseiprefektuurile kokkuvõtvalt järgmise selgituse: Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 27.10.2006 otsuse alusel kriminaalasjas 1-06-13731 karistati E.Gansenit KarS § 266 lg 1 järgi vangistusega 4 kuud. Kohtuotsuse sai E.Gansen kätte allkirja vastu 27.10.2006.a.. Kohtuotsuse kohaselt pööratakse karistus täitmisele pärast jõustumist. Kohtuotsus jõustus 14.11.2006.a 14.11.2006 saatis Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja Lääne Politseiprefektuuri telefonilise nõude alusel jõustunud kohtuotsuse faksi teel Lääne Politseiprefektuuri. 17.11.2006 registreeriti Paide kohtumaja kantseleis Lääne Politseiprefektuuri arestimaja E.Ganseni kinnipidamisprotokoll. Pärnu Maakohus märgib, et kinnipidamise aluseks on kinnipidamise protokollis märgitud 27.10.2006 kohtuotsus, kuid Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja ei ole jõustunud kohtuotsust Lääne Politseiprefektuurile täitmiseks edastanud. Kuna aga E.Gansen oli kohtuotsuse täitmisele pööramise ajaks juba kinni peetud, ei pidanud kohus vajalikuks E.Gansenile saata teavet karistuse kandmise aja ja koha kohta. Seega kohtuotsuse täitmisele pööramist Pärnu Maakohtu poolt ei toimunud. Kohtuotsuse nö. pööras omaalgatuslikult täitmisele Lääne Politseiprefektuur, milleks tal ükski seadus õigust ei andnud. E.Ganseni vahistamine 15.11.2006 Lääne Politseiprefektuuri poolt toimus õigusliku aluseta.

§ 429

lg 1 alusel oleks E.Gansenit saanud vahistada ainult täitmiskohtuniku määruse alusel ja seda juhul, kui E.Gansen oleks hoidunud või oleks võinud hoiduda süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Et sellised alused oleksid E.Ganseni kinnipidamiseks esinenud, kohtule esitatud ei ole. Kuid igal juhul pidi politsei poolt kinnipidamise aluseks olema täitmiskohtuniku vahistamismäärus. Et kohtuotsuse täitmise täitmine ei toimunud kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud korra kohaselt, tõendab ka asjaolu, et E.Gansen viibis Pärnu arestimajas alates kinnipidamisest kuni 14.detsembrini 2006.a. Vabaduskaotuslikku karistust kantakse aga vanglas, mitte arestimaja (VangS § 6 lg 2 ). Eeltoodu alusel tunnistab kohus Lääne Politseiprefektuuri tegevuse E.Ganseni kinnipidamisel 15.11.2006 õigusvastaseks. Kuna E.Ganseni kinnipidamiseks ja arestimajja paigutamiseks 15.11.2006 puudus õiguslik alus, on tegemist isikult alusetult vabaduse võtmisega. Asjaolu, et E.Gansen pidi asuma vabaduskaotuslikku karistust kandma, ei andnud õigust politseiprefektuuril asuda kohtuotsuse sundtäitmisele. E.Gansen taotleb Lääne Politseiprefektuuri õigusvastase tegevusega - tema kinnipidamine 15.11.2006, tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kuigi kaebaja on analüüsinud kohtule 24.11.2009 saadetud kirjas võimalikku kahju suurust, on kaebaja jätnud väljamõistmisele tuleva hüvitise suuruse kohtu hinnata. Riigisvastustuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda moraalse kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au ja hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Kohus tuvastas eelpool, et E.Ganseni kinnipidamisel vastustaja poolt 15.11.2006 ja arestimajja paigutamisel oli tegemist isiku vabaduse võtmisega. Avalik-õiguslikke ülesandeid 4 täitev asutus või ametnik vabaneb mittevaralise kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et ei põhjustanud kahju süüliselt. Õigusliku aluseta vabaduse võtmine saab olla ainult süüline tegevus. Kohus loeb põhjendatuks kaebaja väiteid, et tema kinnipidamine ja arestimajja paigutamine 15.11.2006 põhjustas kaebajal hingelisi kannatusi kaebaja poolt toodud põhjendustel. Kaebajalt võeti ära võimalus korraldada enne mitmekuulisele vangistusele asumist temast mahajäänud majapidamist ega teha muid vajalikke toiminguid. Kohus loeb kahju kompenseerimist rahas, arvestades õiguste rikkumise raskust, põhjendatuks. Hinnates hüvitise suurust, peab kohus põhjendatuks välja mõista Lääne Politseiprefektuurilt rahalise hüvitise summas 2000 krooni. Kuigi tegemist on intensiivse õiguste rikkumisega vabaduse alusetult võtmisega, arvestab kohus asjaolu, et arestimajas viibitud aeg on arvestatud kaebaja kantud karistusaja hulka. E.Gansen on esitanud taotluse, et kohus kohustaks vastustajat kandma väljamõistetud summa õe kätte või tema arvele. Kohus antud taotluse rahuldamist ei pea võimalikuks. Kahju on tekitatud kaebuse esitajale, mitte tema õele. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kaebajale tekitatud kahju kompenseerimine, mitte teatud eesmärgiks raha kogumine. Kohtu poolt väljamõistetud summa kuulub hüvitamisele E.Gansenile. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt HKMS § 95 lg 1, kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Kohtu poolt väljamõistetud summalt tuleb riigilõivu riigilõivuseaduse alusel tasuda 5% taotletud summast, kuid mitte alla 250 krooni. Kuna 5% väljamõistetud summast on vähem kui 250 krooni, tuleb Pärnu Politseiprefektuuril tasuda riigituludesse 250 krooni. Eda Muts kohtunik 5