3-08-1214/22

3-08-1214 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-1214 Haldusasi OÜ E kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 21.05.2008 maksuotsus nr 12-5/278; - jätta kohtukulud vastustaja kanda Asja läbivaatamise kuupäev 20.veebruar 2009 Menetlusosalised Kaebaja OÜ E esindaja Annika Murulaid Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Margo Karu RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata OÜ E kaebus haldusasjas nr 3-08-
2. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
3. märtsil
4. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval. ASJAOLUD 21.05.2008 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr 12-5/278 kohustati OÜ E tasuma käibemaksu 840 127 krooni ja tulumaksu 1 721 945 krooni (tl 35). 25.06.2008 esitas OÜ E halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 21.05.2008 maksuotsusele nr 12-5/278 (tl 5-13). 22.08.2008 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 47-54). 05.11.2008 määrusega otsustati kaebuse lahendamiseks korraldada kohtuistung ( II kd tl 153). 1 3-08-1214 02.12.2008 esitas kaebaja taotluse kohtistungi edasilükkamiseks (tl 160). 15.01.2009 esitas kaebaja taotluse asjas tunnistaja ülekuulamiseks (tl 166-167). 09.02.2009, 20.02.2009 toimusid asjas kohtuistungid (tl 178-185, 197-199). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja selgituste kohaselt on maksuotsuses tehtud järeldused ebaõiged ega tugine seadustele. Maksuhaldur on tõendeid hinnanud ühekülgselt. Maksuhaldur on maksumenetluses kindlaks teinud, et vaidlusaluses koguses kaup on müüdud kaebajale. Asjaolu, et arvete ja nendel kajastatud materjali lattu vormistamise kuupäevad olid mõnevõrra hilisemad kui selle materjali müügi vormistamise kuupäevad ei tähenda, et kaupa ei olnud tegelikult olemas. Kuna materjal oli laoplatsil olemas enne kui vormistati selle sisseost, sai võimalikuks selle materjali müük enne materjali kajastamist laoarvestuses. Laoarvestuse aluseks on üleandmisvastuvõtmisakt, mis on raamatupidamise algdokument. Ka juhul, kui raamatupidamises esines vorminõuete rikkumisi või kui ostetud kaupade kogus on suurem kui realiseeritud kaupade kogus, ei saa sellest teha järeldust, et tegemist on fiktiivsete tehingutega ning jõuda järeldusele, et müüdi kaupa, mida ei olnud olemas. Kaebaja on maksuhalduri poolt fiktiivseteks loetud tehingutelt tasunud käibemaksu. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaup on saadud ning antud kaup on vajalik kaebaja majandustegevuses. Vaidlus on selle üle, kas arvetel näidatud müüja on kauba tegelik müüja. Kaebaja eeldas põhjendatult, et kauba tegelik müüja on OÜ D. Kaebaja ei saanud ega pidanudki teadma, et OÜ D ei ole kauba tegelik müüja. Kaebaja kontrollis äris vajaliku hoolsusega vajalike dokumentide olemasolu. Müüja esindaja esitas osaühingu äriregistri väljavõtte, mille kohaselt oli J. L juhatuse liige ning esitas ka oma passikoopia, mille järgi tehti kindlaks õigustatud isiku volitused ja isikusamasus. Asjaolu, et J. L kasutas tehingute tegemisel nõuandjaid, ei muuda tehingute sisu. Kaebaja eeldas, et OÜ D oli kauba tegelik müüja ning tal ei ole põhjust selles kahelda ka käesoleval ajal. Kaebajal puudus igasugune teave, millest ta võis järeldada, et OÜ D ei ole tegelik müüja. Riigikohus on oma lahendites pidevalt rõhutanud, et müüja isik ei ole oluline tulumaksukohustuse kindlakstegemisel. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses selgitanud, mille tõttu on ta arvamusel, et kaebaja esindaja oli teadlik sellest, et arvetel kajastatud müüja ei ole kauba tegelik müüja. Maksuhaldur on seisukohal, et Oü C arvetel kajastatud kaupu ei ole kaebaja soetanud. Ostetud metsamaterjal oli samuti olemas enne laoplatsil, kui vormistati selle materjali sisseost, mistõttu sai võimalikuks, et müüdi kaupa, mis ei kajastanud laoarvestuses. Laoarvestuse aluseks oli metsamaterjali saateleht, mis on raamatupidamise algdokument. Raamatupidamisseadus ei näe ette laoarvestuse korda. Maksukohustuse suhtes ebaoluliste tehingute dokumenteerimata jätmine või mittekohane dokumenteerimine ei saa olla maksukohustuse suurendamise aluseks. Väidetavalt müüs kaebaja metsamaterjali, mida väidetavalt ei olnud olemas, samas on kaebaja nendelt müügitehingutelt arvestanud käibemaksu. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et arvetel kajastatud materjal on kaebaja poolt arvele võetud ning ka edasi müüdud, vaidlus on selle üle, kas arvel näidatud isik on kauba tegelik müüja. Kaebaja eeldas põhjendatult, et OÜ C oli kauba tegelik müüja ning tal ei ole põhjust selles kahelda ka käesoleval ajal. Müüja isiku tuvastamine tulumaksukohustuse kindlaks tegemisel ei ole oluline. Kaebaja kinnitusel on OÜ E arvetel kajastatud kaup lattu võetud ning see on ümbertöödeldud hakkepuiduks, mis on realiseeritud AS T. Kuid kuna OÜ E arvetel ja kauba lattu vormistamise kuupäevad on mõnevõrra hilisemad, kui müügi kuupäevad, siis tuli maksuhaldur järeldusele, et müüdi kaupa, mida tegelikult ei olnud. Kuna metsamaterjal oli laoplatsil olemas enne, kui vormistati sisseost, sai võimalikuks kauba müümine enne selle kajastamist laoarvestuses. Laoarvestuse aluseks olid veolehed ja arved. Ka juhul, kui esineb raamatupidamisenõuete rikkumisi või kui mingil kuul on ostetud kaupade kogus suurem, kui realiseeritud kaupade 2 3-08-1214 kogus, ei saa sellest teha järeldust, et tegemist oli fiktiivsete tehingutega ja müüdi kaupa, mida ei ole olemas. Kaebaja eeldas põhjendatult, et kauba müüja oli Oü E ning tal ei ole selles põhjust kahelda ka käesoleval ajal. Tulumaksu osas ei ole müüja isiku tuvastamine tulumaksukohustuse kindlakstegemisel oluline. Vastustaja hinnangul on maksuotsus seaduslik ja põhjendatud. Maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja ei ole OÜ D, Oü C, OÜ E arvetel märgitud kaupa soetanud. Osaühingu poolt esitatud arvete alusel on tasutud kaebaja poolt sularahas kokku 3 772 554 krooni. Kaebaja esindaja seletuse kohaselt sai ta arve pärast arvel märgitud kauba vastuvõtmist. Kaebaja esindaja ei tundnud ära fotodel talle äratundmiseks esitatud OÜ D esindajat. Vastustaja väidetel esitas kaebaja pärast fotode esitamist J. L´i passikoopia ja OÜ D B-kaardi, kuid antud asjaolu ei tõenda maksuhalduri hinnangul asjaolu, et tehingud äriühingute vahel ka tegelikult aset leidsid, sest pole teada, mil moel kaebaja antud dokumendid sai. Hilisemalt esitas kaebaja esindaja maksuhaldurile rendilepingu, mille kohaselt sai osaühing kasutada kaebajale kuuluvat platsi metsamaterjali kokkuostuks. Asjas kogutud tõendite kohaselt ei kontrollinud kaebaja esindaja veoselehtedel märgitud katastriüksuste olemasolu. Kontrollimisel oleks selgunud, et taolisi katastriüksuseid ei eksisteeri. Kuna kaebaja ei kontrollinud puidu päritolu, rikkus ta metsaseaduses sätestatud kohustust. Metsamaterjali vastuvõtmise aktid on täidetud puudulikult. Maksuhalduri hinnangul ei ole menetluses leidnud kinnitamist kaebaja väited, et ta eeldas põhjendatult, et OÜ D on kauba tegelik müüja. Oü C tehtud tehingute osas puuduvad veoselehed ning aktidel puuduvad päritolu näitavad katastrinumbrid. Kõikide materjalide arvete juurde on vormistatud veoseveo saatelehed Veoki omaniku seletuse ja asjas kogutud tõendite kohaselt ei saanud OÜ C vedada antud veokiga arvetel märgitud kaupa kaebajale. OÜ E arvetel märgitud kaupa on veoselehtede kohaselt toodud kaebajale peale 18.07.
5. Kuna AS-le T on puiduhakke ladustamise aktid koostatud 04.07.06, 11.07.06 ja 17.07.06 – ei saanud kaebaja OÜ-lt E ostetud küttepuitu ladustada ja ümber arvestada hakkepuiduks. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ D arvetel kajastatud tehingute majanduslik sisu ei vasta tegelikkusele ning arvetel kajastatud kaupa ei ole kaebaja soetanud. Maksuhalduri hinnangul kinnitavad maksumenetluses kogutud tõendid, et OÜ D esindaja J. L ei olnud võimeline asja esitatud dokumente koostama. Oluline on ka asjaolu, et kaebaja esindaja ei tundnud fotodelt ära J. L´i isikut, kellega ta sõlmis väidetavalt tehingud. Puiduplatsi kasutamise aja osas kogutud tõendid on vastuolulised. Veoseveolehti puidu osas kaebaja ei esitanud. Oü C arvetel kajastatud tehingute sisu ei vasta tegelikkusele. Kaebaja raamatupidamine on koostatud selliselt, et maksuhaldur ei saanud ülevaadet laoarvestuses soetatud ja müüdud varast. Laoarvestus ei ole usaldusväärne, sest kaebaja realiseeris materjali, mida ta ei olnud soetanud. Kaebaja on esitanud saatelehed soetatud kauba veo kohta. Kaebaja ei tõendanud metsamaterjali vedu metsaseaduses nõutud dokumentidega. Küttepuude vastuvõtmise aktid on täidetud puudulikult. Kaebaja esindaja seletused kaebaja saamise asjaolude koht on omavahel vastuolus. OÜ E koostatud arvetel märgitud kaupa ei ole kaebaja tegelikkuses saanud. Osaühingu juhatuse liikme seletuste kohaselt ei ole tema selliseid tehinguid teinud ega koostanud ning allkirjastanud OÜ E arveid. Samuti ei olnud O. K tehingute sooritamise ajal juhatuse liige. Tehingute sooritamise ajal olnud juhatuse liikme kinnitusel, ei ole tema äriühingu majandustegevuses osalenud alates 16.03.
6. Kaebaja poolt esitatud metsamaterjali veoseveolehed ei ole usaldusväärsed, kuna lehtedel märgitud veok ja autojuht ei saanud kogutud tõendite kohaselt sel ajal metsamaterjali vedada. Kaebaja ei ole esitanud seaduses nõutud dokumente vaidlustatud tehingute osas. Esitatud tõenditel on olulised puudused, mille tõttu on alus kahelda nende usaldusväärsuses. Kaebaja esindaja poolt maksumenetluses antud seletused on väga üldsõnalised, sellest ei selgu tehingute osas konkreetseid detaile. Raamatupidamine on koostatud selliselt, et maksuhalduril 3 3-08-1214 ei olnud võimalik saada ülevaadet soetatud ja müüdud varast. Äriühingute osas tuvastatud asjaolud on iseloomulikud äriühingutele, mida kasutatakse fiktiivsete arvete väljastamiseks maksupettuse eesmärgil, äriühingud ei omanud palgalisi töötajaid ega esitanud deklaratsioone alates
7. aasta märtsist. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
8. Kaebus on esitatud 25.06.2008 vastustaja 21.05.2008 haldusaktile. Kaebuse kohaselt sai kaebaja vaidlustatud haldusakti kätte 23.05.
9. Kuna 21.06.2008 oli laupäev ning esimene tööpäev peale puhkepäevi oli 25.06.2008, on kaebus esitatud tähtaegselt. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja väidetel eeldas ta põhjendatult, et OÜ D, OÜ C, OÜ E olid kauba tegelikud müüjad ning antud asjaolus ei ole kaebajal põhjust kahelda ka käesoleval ajal. Ka juhul, kui antud äriühingud ei olnud kauba tegelikud müüjad, ei saanud kaebaja seda teada ega pidanudki teadma. Kaebaja kontrollis äris vajaliku hoolsusega müüjal vajalike dokumentide olemasolu: müüja esitas äriregistri väljavõtte, esindaja passi koopia. Asjaolu, et äriühingu esindaja kasutas tehingute tegemisel nõuandjaid, ei muuda tehingute sisu. Teostatud tehingute osas märgib kaebaja kaebuses, et raamatupidamisarvestuse pidamisel esinenud vorminõuete rikkumisi ning kajastatud laoarvestust, kus mingil kuul sisse ostetud kaupade kogus on suurem kui realiseeritud kaupade kogus, ei saa teha sellest veel järeldust, et tegemist oli fiktiivsete tehingutega ning müüdi kaupa, mida ei olnud olemas. Riigikohtu halduskolleegium on mitmes asjas leidnud, et panna ostjale juhtumil, kui vorminõuetele vastaval arvel müüjana märgitud isik on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse, kohustus kontrollida ka müüja esindaja volitusi ja seda, kas müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt, oleks ebamõistlikult koormav nõue. Täiendav tehingupartneri kontrollimise kohustus ja/või soetatud kauba nõuetele vastavuse kontrollimise kohustus võib tuleneda väljapoole maksuõigust jäävast seadusest. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (redaktsioon15.04.200401.01.2006) § 5 lg 1 p 8 kohaldatakse käesolevat seadust isikutele, kes sooritab või vahendab ettevõtluse korras tehinguid vähemalt käesoleva seaduse § 6 lõikes 5 sätestatud väärtuses. Seaduse § 6 lg 5 kohaselt on käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tuvastama käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. Seega sätestab viidatud seadus täiendavad nõuded juhul, kui sularahaga tasumisel ja sularahata arvlemisel, mille täitmist tuleb hoolsuskohustuse täitmise hindamiseks kontrollida. Maksuotsuse kohaselt tasuti OÜ-le D sularahas kokku 3 772 554 krooni. Maksumenetluses tuvastati, et OÜ D rekvisiitidega arvete koostajaks on märgitud J. L, kes oli osaühingu juhatuse liige (tl 16). Arvetel on pitsatijäljend „makstud sularahas“ ning arvete tasumise kohta on vormistatud kassa kviitungid, mis on allkirjastatud J L´i poolt. Maksuotsuse kohaselt esitati maksumenetluses J. L´i passikoopia ja OÜ D B-kaart (tl 18). Maksuotsuses ei ole tuvastatud 4 3-08-1214 puuduseid dokumentides, mis on koostatud sularahaga tasumise kohta ega puuduseid isikusamasuse osa esitatud dokumentide kohta. J. Ln on maksumenetluses antud seletustes kinnitanud, et ostis firma, avas arved pangas, andis allkirju arvete koostamise ja sularaha saamise kohta ning kasutas sularaha. J. L on maksumenetluses antud seletustes kinnitanud, et teostas tehinguid kaebajaga tehingute kohta vormistatud dokumentidega näidatud ulatuses, mahus ja maksumuses (II kd tl 54, 55, 58, 58 pöördel). Kohtuistungil andis asjas ütlusi OÜ D juhatuse liige J. L, kes kinnitas kaebaja väiteid temalt passi ja äriühingu osas dokumentide küsimise/kontrollimise osas. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud J. L kinnitas samuti OÜ E poolt kirjeldatud tehingute toimumist kaebaja ja OÜ D vahel. Samuti kinnitas tunnistaja OÜ D poolt toodud kauba üleandmist kaebajale kaebaja poolt renditud laoplatsil. Tunnistaja ütluse kohaselt koostati arved OÜ D poolt ja kaebaja tasus tehingute eest sularahas. Kaebaja ütluste kohaselt andis ta OÜ D poolt allkirja esitatud arvete eest sularaha kättesaamise kohta. Tunnistaja J. L´i ütluse kohaselt ei ole OÜ D tehingute ja temaga koos äri ajanud isikute kohta säilinud mingeid dokumente, sest ta on need kõik hävitanud. J. L´i ütluste kohaselt väitis ta maksuhaldurile, et ei ole 3 miljonit saanud, sest ta võttis küll talle kaebaja poolt antud sularaha vastu, kuid andis selle kohe edasi oma abilistele, kes vastutasid ja maksid saadud rahaga kauba hankimise ning veo eest (II kd tl 181-182). Maksuhalduri väidetel ei olnud J. L suuteline oma haridustaseme ja haiguse tõttu tehingute sooritamiseks vajalikke dokumente koostama. Kohtu hinnangul ei välista J. L´ile pandud diagnoos ega tema haridus iseenesest õigust/võimalust esindada äriühingut ning oluline on märkida, et kogutud tõendite kohaselt selgusid viidatud asjaolud alles maksumenetluse käigus. Samas ei selgu maksuotsest, millistel põhjustel pidi kaebaja kokkulepete sõlmimisel kahtlema J. L´i esindusõiguses ja/või tema võimes tehinguid sooritad ning millistel põhjustel pidi kaebaja täiendavalt kontrollima/tuvastama lisaks tehingupartneri seaduslikule esindajale veel temaga kaasas olnud isikud. Tõenditele, mille alusel saaks väita, et kaebaja oli teadlik või pidi olema teadlik äriühingu esindaja isikuomadustest tehingute sõlmisel, maksuhaldur viidanud ei ole. Maksuotsuse kohaselt on OÜ-le Oü C rekvisiitidega arvete alusel tasutud sularaha kokku 1 232734 krooni (tl 24-25). Maksumenetluses esitas kaebaja OÜ C juhatuse liikme passikoopia ja osaühingu B-kaardi (tl 25). OÜ C rekvisiitidega arvetel on löödud pitsat sularaha maksmise kohta ning arvete tasumise kohta esitas kaebaja kassa sissetuleku orderid. Maksuotsuses ei ole tuvastatud puuduseid dokumentides, mis on koostatud sularahaga tasumise kohta ega puuduseid isikusamasuse osa esitatud dokumentide kohta. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks väita, et kaebaja oli vaidlusaluste tehingute sõlmisel teadlik või pidi olema teadlik või kahtlema selles, et passikoopia ja äriühingu B-kaardi esitanud isik ei saanud olla antud äriühingu esindaja. Maksumenetluses antud seletuses on kaebaja esindaja talle äratundmiseks esitatud fotodelt äratundnud isikud, kellega tehingud olid toimunud (tl 26). Arvestades tehingute tegemist möödunud ajavahemikku ei välista asjaolu, et kaebaja esindaja ei suutnud kokkupanna isikuid ja nendega seotud äriühingut, iseenesest isikusamasuse tuvastamise nõude täitmata jätmist. Maksuotsuse kohaselt on OÜ-le Oü E rekvisiitidega arvete alusel tasutud sularaha kokku 479 143.70 krooni (tl 28). Maksumenetluses ei ole kaebaja esitanud OÜ E osas äriühingu Bkaarti ja esindaja passikoopiat. Kaebaja väidetel murti 25.03.2005 sisse kaebaja kontorisse, mille tagajärjel ei ole välistatud antud dokumentide kadumine (tl 29, II kd tl 187). Samas selgub politseiteatisest, et sisse murti OÜ R kontorihoonesse, mitte kaebaja kontorisse. Lähtudes eeltoodust ei ole kaebaja maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud tõendeid OÜ-t E esindanud isiku(te) tuvastamise kohta. Tulenevalt eeltoodust ei ole kaebaja tõendanud oma väited selle kohta, et OÜ E nimel koostatud dokumentide osas oli tehingu pooleks OÜ E. Seega on kaebaja jätnud tuvastamata 5 3-08-1214 tehingu teise poole ning ei ole näidanud üles äris nõutavat hoolsust tehingu teise poole tuvastamiseks. Metsaseadus § 33 lg 1 sätestab, et kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali üleandja peab vastuvõtjale tõendama kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja seda kontrollima, kui kasvava metsa raieõigus või metsamaterjal võõrandatakse või metsamaterjal antakse üle töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks. Käsitletud paragrahvi lg 6 kohaselt kehtestab kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjad, metsamaterjali veo eeskirjad ja metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akti ning veoselehe vormi keskkonnaminister. Metsamaterjal käesoleva seaduse tähenduses on metsaseaduse § 33 lg 8 alusel maharaiutud puu ja sellest valmistatud puidusortiment. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et vaidlusaluste osaühingute ja kaebaja tehingute objektiks oli metsamaterjal. Keskkonnaministri 17.03.1999 määrusega nr 30 on kinnitatud „Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjade, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti vormi ning kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi teatise vormid“. "Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjade" p 4 kohaselt peab kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali võõrandaja, samuti metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks üleandja tõendama omandajale ja töötlemiseks või ladustamiseks vastuvõtjale metsa raieõiguse või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja omandaja või vastuvõtja selles veenduma. Lähtudes eeskirjade p 5 peab metsamaterjali vedajal metsamaterjali veol kaasas olema metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Metsamaterjal võõrandatakse eeskirjade p 9 kohaselt võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava kirjaliku lepingu või keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase üleandmise-vastuvõtmise akti alusel ning eeskirjade p 10 alusel antakse üle metsamaterjal töötlemiseks või ladustamiseks käesolevate eeskirjade punktis 9 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, milles fikseeritakse sel juhul ainult metsamaterjali konkreetse üleandmisevastuvõtmisega seonduvad andmed. Eeskirjade p 14 märgib, kui metsamaterjali võõrandamise leping või üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse metsamaterjali üleandmisel omandajale või töötlemiseks või ladustamiseks vastuvõtjale metsamaterjali vedamise sihtkohas, lisatakse lepingule või aktile veoselehed, mille kohaselt metsamaterjal kohale veeti, ning need säilitatakse koos vastava lepingu või aktiga. Tulenevalt eelpool käsitletud sätetest panevad väljaspool maksuõigust jäävad õigusaktid metsamaterjali vastuvõtjale täiendavad kohustuse kontrollida metsamaterjali valdamise/hankimise seaduslikkuses. Metsamaterjalide vastuvõtjal on võimalik seda kontrollida: järgides õigusaktidega kehtestatud nõudeid metsamaterjali kohta koostatud dokumentide olemasolu ja nõuetekohase täitmise osas. Metsaseadusest ja kasvava metsa raieõiguse ning metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjades sätestatud nõuete kohaste dokumentide koostamise nõude eesmärk ei ole täita raamatupidamise algdokumendi esitatavaid nõudeid raamatupidamiseseaduse mõttes (mis ei välista antud dokumentide kasutamist raamatupidamise algdokumendina), vaid metsamaterjali üleandmise ning metsamaterjali vedamise seaduslikkuse tõendamise kohustuse täitmiseks/tuvastamiseks. Kui väljaspoole maksuõigust jääv seadus paneb täiendavaid kohustusi soetatud kauba nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja tehingupool jätab sellise kohustuse täitmata, siis ei ole ta näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Maksuotsusega on tuvastatud, et kaebaja poolt koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktid on täidetud puudulikult ning osade arvete osas puuduvad üldse vormikohased üleandmisevastuvõtmise aktid . Kaebaja antud asjaolu kaebuses vaidlustanud ei ole. 6 3-08-1214 Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuses tuvastatud asjaolud ja maksuhalduri järeldused Oü-lt D hangitud metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktide ja veoseveolehtede hindamise kohta. Kaebaja esindaja on maksumenetluses kinnitanud, et ei kontrollinud katastrinumbrite õigusust. Kaebaja poolt talle seadusega pandud kohustuste täitmata jätmise tulemusel sai tekkida maksuotsuses kirjeldatud olukord: kus kaebaja omandas metsamaterjali katastriüksuselt enne kui oli isikuga sõlmitud leping kasvava metsa võõrandamiseks; ülaandmise-vastuvõtmisaktidel puuduvad katastri numbrid; veoseveolehtedel märgitud katastrinumbrid ei ole registris registreeritud (tl 21). Maksuotsuses tuvastati, et Oü C teostatud tehingute puhul küttepuude arvete juurde vormistatud materjalide üleandmise-vastuvõtmise aktidel puuduvad puidu päritolu näitavad katastri numbrid ning veoselehed. Samuti tuvastati, et kauba saatelehtedel märgitud veoauto ei saanud saatelehtedel märgitud kaupa vedada. Lähtudes eelpool käsitletud õigusaktidest, ei ole kauba saatelehed dokumentideks, millega saab/tuleb tõendada metsamaterjali kogust ja kuuluvust. Antud asjaolu saab tõendada metsamaterjali omaniku poolt antud veoseleht. Kaebaja ei ole asjas esitanud tõendeid, mis lükkasid ümber maksuotsuses tuvastatud asjaolud metsamaterjali üleandmis- vastuvõtmise aktide vormistamise puuduste, veoki osas tuvastatud andmete ning veoseveolehtede puudumise osas (tl 27). Kaebaja ei ole maksumenetluses esitanud ega kohtumenetluses ümberlükanud maksuhalduri väiteid ega tõendeid selle kohta, et OÜ E teostatud tehingute osas jättis kaebaja tuvastamata tehingu teise poole. Kaebaja ei ole asjas esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuses tuvastatud asjaolud veoautode andmete ja olemasolu kohta; OÜ E müügi ja esindanud isikute asjaolude osas; vastuolude osas seoses puidu ostmise ja hakkepuiduks realiseerimise kuupäevadega; puuduste kohta metsamaterjali üleandmis-vastuvõtmise aktidel ja veoselehtede vormistamise (tl 29,30, 31). Maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Maksuotsuse kohaselt ei olnud maksukohustuse määramisel aluseks puudujäägid kaebaja raamatupidamises ja laoarvestuses, vaid asjaolu, et kaebaja ei näidanud vaidlusaluste tehingute puhul üles äris nõutavat tavapärast hoolsust – jättis täitmata metsamaterjali ostumüügi puhul seadusega nõutavaid tingimused. Kaebaja selgitused raamatupidamise ja laoarvestuse osas ei lükka ümber maksuotsuses antud asjaolude osas tuvastatud puuduseid ega kinnita kaebaja väiteid vaidlusaluste tehingute sooritamist osaühingutega. Kaebaja viited ja väited laoarvestuses kajastatud kauba samas koguses edasimüümise osas ei oma käesoleval juhul tähtsust, sest tõendamata on vaidlusaluse metsamaterjali soetamine arvel märgitud tehingu poolelt. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest ei kajasta kaebaja raamatupidamises Oü D, OÜ C, OÜ E rekvisiitidega arved tehingute tegelikku sisu. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ei ole kaebaja näidanud üles äris nõutavat hoolsust ning seetõttu ei ole alust vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu kaebaja tehingute osas maksuotsuses käsitletud äriühingutega. Maksuotsusega on tulumaksu arvestatud OÜ D, OÜ C, OÜ E esitatud arvete alusel tehtud väljamaksetelt. Tulumaksuarvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest, ei ole kaebaja esitanud asjas tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja väited selle kohta, et vaidlusalune metsamaterjal hangiti Oü D OÜ C, OÜ E poolt. 7 3-08-1214 Seega kuulub esitatud Oü D, OÜ C, OÜ E arvete alusel teostatud väljamakselt tasumisele maksuotsuses arvestatud tulumaks. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. HKMS § 92 lg1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega ei kuulu rahuldamisel kaebaja taotlus asjas kantud kohtukulude hüvitamiseks. Annika Vendik Kohtunik 8