4. Välja mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Kaie Ilvese kasuks
Ilves esitas 27.02.2009.a Tartu Halduskohtule kaebuse paludes:
kohustada PRIA-t välja maksma vastavalt
lg 2 ebaseadusliku vabastamise tõttu makstav kuue kuu ametipalga suurune hüvitis summas 72 450.00 krooni; 6. mõista PRIA-lt välja tasu summas 12 107,34 krooni lõpparve tasumisega viivitamise eest ja tasu summas 13 836,96 krooni tööraamatu kätteandmisega viivitatud aja eest (18.05.2009 esitatud täpsustuse järgi). Kaebaja märgib, et
§-le 47 alusel ametniku teisele ametikohale üleviimine on lubatud ainult tema kirjalikul nõusolekul. Kuna kaebuse esitaja üleviimisega nõus ei olnud, oleks vastustaja pidanud kaebuse esitaja koondama vastavalt
§-le 116 lg 1. Kaebuse esitaja 2 märgib, et ta ei ole kunagi väljendanud oma nõusolekut teisele ametikohale nimetamiseks ning seetõttu on tema nimetamine toimunud
Kaebuse esitaja on seisukohal, tegemist on
mõttes ametniku üleviimisega teisele ametikohale, kuna lisaks ametinimetusele muutusid tegelikkuses ka tööülesanded. Näiteks lisandus uus meede LEADER piirkondlikesse osakondadesse, varem tegeleti sellega üksnes Tartus asuvas keskuses ning see meede hõlmab analüüsi, eelkontrolli, investeeringut ja järelkontrolli. Samuti tuli inspektoritele juurde meetmete analüüsi osa ning kõikide kuludokumentide piirkondlikus osakonnas vastuvõtmine ja sisestamine ning kuna täiendavaid abilisi suveks juurde ei võetud, siis suureneb suvel ka mõõtmiste ja andmete sisestamist puudutav töömaht. PRIA peadirektori 29.01.2009.a käskkirjaga kinnitati tagasiulatuvalt peainspektori ja peaspetsialisti analüüsi tööeeskiri, mis tõendab, et nimetatud ametnikele (inspektorid) tuli tööülesannetele juurde muuhulgas ka mahukas analüüsi osa. Vastustaja on ka tunnistanud, et kaebuse esitajale edastatud teatise puhul oli tegemist teatisega uuele ametikohale viimise kohta, mis on mittenõustumisel käsitletav koondamisteatega. Kui tegemist oleks olnud ainult ametinimetuse muutusega, oleks vastustaja esitanud ka ainult vastavasisulise teate ning siis ei oleks olnud kaebaja arvates põhjendatud koondamise võimaluse märkimine teatisele. Vastustaja enda tegevus kinnitab kaebuse esitaja kaebuses väljendatud seisukohta, et üleviimise teatise kohaselt pidi muutuma kaebuse esitaja teenistuslepingu tingimused ja sisu. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et kaebuse esitaja teatas üleviimisega mittenõustumisest juba 26.01.2009.a, märkides vastavasisulise märke 12.01.2009.a teatisele ning seetõttu ei saa olla vastustajal tõendiks ametijuhend, mis saadeti kaebuse esitajale alles 28.01.2009.a (mitte 30.01.2009 nagu väidab vastustaja) ehk ajal, mil vastustaja oli juba teadlik üleviimisega mittenõustumisest. Ka 28.01.2009.a talle edastatud ametijuhend ei ole identne tema varasema ametijuhendiga kuna lk 2 on kirjas peamise tööülesandena lisaülesannete täitmine ning töötulemusena ning kvaliteedina, et täidab vahetu juhi poolt määratud tööalaseid lisaülesandeid. Vastustaja poolt vastusele lisatud ametijuhend ei ole aga sama, mis esitati kaebuse esitajale. Vastustaja on seega teadlikult kohtule esitanud valeandmeid ning kohut eksitanud, esitades küll identse ametijuhendi kaebuse esitaja varasema ametijuhendiga, kuid mitte selle, mis saadeti 28.01.2009.a allkirjastamiseks kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja märgib, et samasugused üleviimise teatised edastati kõikidele vaneminspektoritele ning kuna ainult tema ei nõustunud üleviimisega, siis tühistati kaebuse esitaja teatis, kuid kõik teised teenistujad vähemalt Ida- ja Lääne-Viru büroos viidi samasisuliste teatiste alusel uutele ametikohtadele üle. Kui tegemist oleks olnud ekslikult koostatud ja sisuliselt õigusvastase teatisega nagu vastustaja seda ise käsitleb, siis oleks vastustaja pidanud tühistama kõikide samasuguse teatise saanud ametnike teatised, kuid seda vastustaja teinud ei ole. Kaebuse esitaja arvates puudub tema puhul distsiplinaarsüüteo teokoosseisu olemasolu, kuna puudus legaalne kohustus, mida kaebuse esitaja pidi täitma. Vastavalt 12.01.2009.a teatisele oli ta alates 01.02.2009.a koondatud ning kaebuse esitajal ei olnud kohustust 12.02.2009.a ametikohale tulla. Kuivõrd PRIA peadirektori 30.01.2009.a käskkiri on õigusvastane, siis ei saanud kaebuse esitajal tekkida kohustust, mille täitmata jätmisega saanuks kaasneda distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine. 3 Kaebaja märgib, et vastustaja pidi tagastama kaebuse esitajale tööraamatu ja maksma koondamishüvitise ja lõpparve 30.01.2009.a, kuid tasus ainult lõpparve 20.02.2009.a summas 3556,10 krooni. Vastustaja oli lõpparve tasumisega viivituses 21 päeva ning kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista ametipalga iga viivitatud päeva eest arvestades, et tema keskmine töötasu päevas oli 576,54 krooni, summas 12 107,34 (21x576,54) krooni. Tööraamatu sai kaebuse esitaja kätte 23.02.2009.a. Vastustaja oli tööraamatu kätte andmisega viivituses 24 päeva, seega palub kaebuse esitaja vastustajalt välja mõista ametipalga tööraamatu kätte andmisega iga viivitatud päeva eest summas 13 836,96 (24x 576,54) krooni. Vastustaja vastuväited PRIA palub jätta kaebus rahuldamata. Kuni 30.01.2009 oli Kaie Ilves teenistuses PRIA regioonide osakonna Viru büroos vaneminspektorina. Alates 01.02.2009 hakkas kehtima PRIA uus struktuur ning regioonide osakonnas kaotati ära vaneminspektori ametikoht, mille asemele loodi peainspektorite ametikohad. Muutus ainult ametikoha nimetus, mis ei toonud kaasa regioonide osakonna peainspektorile mingisuguseid muudatusi teenistusülesannetes. Seetõttu muudeti PRIA peadirektori 30.01.2009.a käskkirjaga nr 1-3.17/7 Kaie Ilvese ametikoha nimetus alates 01.02.2009.a regioonide osakonna Viru büroo vaneminspektori ametikohast regioonide osakonna Viru büroo peainspektori ametikohaks. Kaie Ilvesele esitati 30.01.2009.a allakirjutamiseks ka uus ametijuhend, milles oli võrreldes senise ametijuhendiga muutunud vaid ametinimetus. Vastavalt PRIA-s kehtivale tavale saadeti personaliosakonna poolt kõigile teenistujatele, keda struktuuri muudatused puudutasid teatis uuele ametikohale üleviimise kohta. Kahjuks oli antud juhul regioonide osakonna vaneminspektorite suhtes tegemist ennatliku käitumisega, kuna antud struktuurimuudatuse puhul ei olnud tegemist situatsiooniga, mis oleks tinginud uuele ametikohale üleviimise
-i § 47 mõttes. Regioonide osakonna vaneminspektori ametikoha muutumisel peainspektori ametikohaks oli tegemist ainult ametinimetuse muutumisega, mis ei toonud kaasa teenistujate palgatingimuste, töötingimuste, tööülesannete ja töökoha muutust. Tegemist oli ametikohtade nimetuste ühtlustamisega PRIA struktuuris, millega kaotati ära viimased vanemspetsialisti ametikohad. PRIA on seisukohal, et kaebaja seisukoht on väär ja mingisugust üleviimist ning sellest tulenevat koondamissituatsiooni
-i § 116 lg 1 ja § 116 lg 3 alusel toimunud ei ole. Kaie Ilvese ametijuhendis ega reaalsetes tööülesannetes ei muutunud ükski
Asjaolu, et mingisugust sisulist muutust ei toimunud, näitab ka see, et struktuuriüksuses, kus Kaie Ilves töötas, ei muutunud uue struktuuri kohaselt ei teenistujate arv ega juhtimistasandid. Kaebaja väide, et
lg 3 kohaselt saab asutus
lg 1 ja lg 11 alusel etteteatatud vabastamisest loobuda vaid ametniku kirjalikul nõusolekul, ei ole vastustaja arvates käesoleval juhul asjakohane, sest puuduvad
130 lg 1 väljatoodud koondamise alused, kuna tegemist ei ole situatsiooniga, mis eeldaks koondamist. Lähtudes asjaolust, et PRIA peadirektori 30.01.2009.a käskkiri nr 1-3.17/7 oli õiguspärane, pidi Kaie Ilves alates 01.02.2009.a teenistust jätkama PRIA regioonide osakonna Viru büroo peainspektorina. Kuna 01.02.2009.a oli pühapäev, siis oli Kaie Ilvese esimeseks tööpäevaks regioonide osakonna Viru büroo peainspektorina 02.02.2009.a. Kuna Kaie Ilves haigestus ja viibis alates 02.02.2009.a kuni 11.02.2009.a haiguse tõttu töövõimetuslehel, siis reaalselt pidi 4 Kaie Ilves peainspektorina tööle asuma 12.02.2009.a. Kaie Ilves nimetatud päeval oma teenistuskohta ei ilmunud. 12.02.2009.a helistas regioonide osakonna Viru büroo peainspektor-koordinaator büroojuhataja kohusetäitja ülesannetes Kalle Aasrand kaebajale ning küsis temalt teenistusest puudumise põhjust. Kaie Ilves teatas, et teenistusse tulemine on tema põhimõtete vastane. Kuna leidis tõendamist Kaie Ilvese põhjuseta teenistusest puudumine ning seda saab käsitleda teenistuskohustuste jämeda rikkumisena määrati PRIA peadirektori 19.02.2009.a käskkirjaga nr 5-1/535 Kaie Ilvesele distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine. Kaebaja on oma 30.01.2009.a ja 11.02.2009.a elektronkirjades ilma mingisuguse aluseta nõudnud tööraamatu väljastamist ja koondamishüvituse maksmist, kuid ühestki nendest kirjadest ei ole vastustaja arvates võimalik lugeda välja põhjust alates 12.02.2009.a teenistusest puudumise kohta. Kaebajale on selgitatud, et tema puhul ei ole tegemist uuele ametikohale üleviimise situatsiooniga ja võimaliku koondamisega, kuid tundub, et kaebaja ei ole sellest aru saanud. Kaebajale saadeti tööraamat tähitud kirjaga. Kuna kaebaja vabastati teenistusest 19.02.2009.a, siis on vastustaja arvates reaalne, et kaebaja sai tööraamatu kätte 23.02.2009.a. Lõpparve laekus kaebajale 20.02.2009.a. Täiesti arusaamatu on vastustajale kaebaja nõue hüvituse saamiseks kinnipeetud lõpparve ja tööraamatu eest vastavalt 21 ja 24 päeva eest. Kuna kaebajat ei ole teenistusest vabastatud 30.01.2009.a, siis on kaebaja sellised nõuded vastustaja arvates põhjendamatud ning alusetud. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesolevas asjas on vaidlus ajendatud PRIA-s läbiviidud struktuurimuudatustest, mille tulemusena kaotati regioonide büroodes ära vaneminspektori ametikohad ning selle asemel loodi peainspektori ametikohad. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna alates 01.02.2009 muutus PRIA struktuur ja teenistujate koosseis ning regioonide osakonna vaneminspektori ametikohad muutusid peainspektorite ametikohaks, on tegemist tema üleviimisega teisele ametikohale
Vastustaja on aga seisukohal, et kaebuse esitaja üleviimist teisele ametikohale põllumajandusministri 16.01.2009 määrusest nr 7 tulenenud PRIA struktuur ja teenistujate koosseis kaasa ei toonud, vaid tegemist oli ainult tema ametinimetuse muutusega.
lg 4 kohaselt ministeeriumi valitsemisalas tegutsevate ametiasutuste struktuur ja koosseis kinnitatakse ministri määrusega. Põllumajandusministri 16.01.2009 määrusega nr 7 on kinnitatud PRIA uus struktuur ja koosseis. Ministri määruse kohaselt on alates 01.02.2009 ette nähtud Regioonide osakonna Viru büroos senise 7 vaneminspektori ametikoha asemel 7 peainspektori ametikohta. 12.01.2009 on vastustaja koostanud ja kaebajale saatnud üleviimise teatise, milles tehakse seoses kavandatava struktuurimuutmisega ettepanek viia vaneminspektor Kaie Ilves üle peainspektori ametikohale alates uue struktuuri jõustumisest 01.veebruaril 2009 vastavalt
Samuti on teatises märgitud, et üleviimisega mittenõustumisel loetakse käesolevat teatist koondamisest etteteatamiseks
lg 1 mõistes ning et teatis kehtib ka juhul, kui PRIA-st olenemata põhjusel jõustub struktuurimuutus hiljem kui 01.veebruar 2009.a. Põllumajandusministri määruse nr 7 järgi on PRIA uus struktuur ja koosseis hakanud kehtima 01.02.2009.a. 5 Seega on vastustaja selgesõnaliselt oma 12.01.2009 teatises teinud ettepaneku asutuse struktuurimuutusest tulenevalt kaebuse esitaja üle viia alates 01.02.2009 teisele ametikohale ning selgitanud, et kui ametnik ei ole nõus teisele ametikohale üleviimisega, siis koondatakse ta samast sellel kuupäeval kui struktuurimuutus jõustub. Kaebuse esitaja on peale teatise kättesaamist teatanud, et ta ei ole nõus üleviimisega teisele ametikohale, mis tähendas, et kaebuse esitaja kuulus teenistusest vabastamisele koondamise tõttu alates 01.02.2009.a. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et võimalikust koondamisest etteteatamise aeg oli lühem kui
Kohus on seisukohal, et antud juhul on oluline
ja 11. lõike kohaselt etteteatatud vabastamisest saab loobuda ainult ametniku kirjalikul nõusolekul. Nõusolekust keeldumisel vabastatakse ametnik alusel, millest talle ette teatati, makstes käesoleva seaduse paragrahvis 131 sätestatud vastavat hüvitust. Seega on PRIA peadirektori 30.01.2009 käskkiri millega ühepoolselt tunnistati kehtetuks Kaie Ilvesele 12.01.2009 koostatud üleviimise teatis ning muudeti 01.02.2009 Kaie Ilvese vaneminspektori ametikoha nimetus peainspektori ametikohaks, vastuolus
lõikega 3 ning seega õigusvastane.
lg 3 ei anna võimalust asutusel ühepoolselt, ilma teenistuja nõusolekuta loobuda koondamisest etteteatamisest, ilma erandeid tegemata.
lg 3 ei tee erandit juhtudeks, kui asutus on ekslikult teatanud ametnikule tema vabastamisest koondamise tõttu. Ka sel juhul saab etteteatatud vabastamisest loobuda juhul, kui ametnik on ise sellega nõus. Kuna kaebuse esitaja ei andnud nõusolekut üleviimiseks ning on järjekindlalt olnud seisukohal, et teda tuleb vabastada seoses koondamisega, tuli ta vabastada alusel, millest oli talle ette teatatud. Tulenevalt eeltoodust kuulub tühistamisele PRIA peadirektori 30.01.2009 käskkiri. Kas ja millisel määral tegelikult muutusid endise vaneminspektori ametiülesanded võrreldes peainspektori ametiülesannetega, ei oma seejuures tähtsust. Kohus peab seejuures oluliseks ka kaebaja selgitust, et peale tema esitati ka teistele büroo vaneminspektoritele analoogsed teisele ametikohale üleviimise teatised, ning teised vaneminspektorid, vähemalt Ida ja Lääne büroodes ka viidi üle peainspektoriteks. Vastustaja ei ole antud kaebaja väidet ümber lükanud. Vastupidi, vastustaja on oma vastuses tunnistanud, et vastavalt PRIA-s kehtivale korrale saadeti kõigile teenistujatele, keda struktuurimuudatused puudutasid, teatis uuele ametikohale üleviimise kohta. Üleviimise teatised saadeti ka kõikidele regioonide osakonna vaneminspektoritele. Kuid vaidlustatud peadirektori 30.01.2009 käskkiri puudutab ainult kaebuse esitajat. See kinnitab kaebuse esitaja väidet, et teiste vaneminspektorite suhtes kohaldati
alusel üleviimist teisele ametikohale ning vaneminspektori suhtes, kes üleviimisega nõus ei olnud, muudeti lihtsalt ametikoha nimetust. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et kui tegemist oleks olnud ekslikult koostatud ja sisuliselt õigusvastase teatisega, siis oleks vastustaja pidanud tühistama kõikide samasuguse teatise saanud ametnike teatised, mida aga ei tehtud.
lg 5 sätestab, et ametnik võib kohtult taotleda temale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist, kui ta leiab, et teda on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele ja selle toimepanemise asjaoludele ilmselt mittevastava karistusega. Vastustaja 19.02.2009 käskkirjaga nr 1-5-1/535 määrati Kaie Ilvesele distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine
K. Ilvese tööle mitteilmumist alates 12.02.2009 on loetud teenistuskohustuste jämedaks rikkumiseks ning 6 kvalifitseeritud
Antud käskkirja kohaselt ei ilmunud peainspektor K.Ilves teenistusse peale töövõimetuslehe lõppemist 12.02.2009.a. Kuna kohus tuvastas, et vastustajal oli kohustus vabastada kaebuse esitaja teenistusest arvates 01.veebruarist 2009 alusel, millest oli talle ette teatatud, siis puudus kaebuse esitajal ka seadusest tulenev kohustus asuda teenistusse peale ajutise töövõimetuse lõppu. Seega ei saanud kaebuse esitaja teenistuskohustusi rikkuda ega PRIA-l polnud õigus teda distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastada. Arvestades eeltoodut tunnistab kohus K. Ilvese teenistusest vabastamise seadusevastaseks ning tühistab PRIA peadirektori 19.02.2009 käskkirja nr 5-1/535. Kaebuse esitaja on nii kirjavahetuses vastustajaga kui kohtule esitatud kaebuses olnud seisukohal, et teda tuli vabastada teenistusest
Kuna kaebuse esitaja ei ole väljendanud soovi tööle ennistamiseks, tuleb lugeda K. Ilves vabastatuks teenistusest
lg 1 alusel koondamise tõttu.
näeb ette nõudeõiguse ametniku ebaseaduslikult teenistusest vabastamise juhtudel.
lg 2 kohaselt, kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvituseks kuue kuu ametipalga. Kuna K.Ilves oli vabastatud teenistusest ebaseaduslikult ja ta ei ole tööle ennistamist taotlenud, tuleb vastustajal talle välja maksta kuue kuu ametipalk kaebaja poolt taotletud summas 72 450 krooni. Vastustaja hüvituse suurust ei ole vaidlustanud. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt ka tasu lõpparve tasumisega viivitamise aja eest 21 päeva ulatuses ja tasu tööraamatu kätteandmisega viivitatud aja eest 24 päeva ulatuses, milleks annab aluse
.
lg 1 kohaselt on ametiasutus kohustatud andma ametnikule tööraamatu ja maksma lõpparve teenistusest vabastamise päeval. Kaebaja väitel sai ta tööraamatu kätte 23.02.2009 ja lõpparve maksti talle välja 20.02.2009.a. Kohus on seisukohal, et kaebaja nõuded tööraamatu kätteandmisega viivitamise ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest on põhjendatud. 20.02.2009 maksti talle välja lõpparve ning 23.02.2009 sai ta kätte posti teel edastatud tööraamatu. Kuna vastustaja pidi tagastama kaebuse esitajale tööraamatu ja maksma lõpparve 30.01.2009, kuulub vastustajalt välja mõistmisele hüvitus tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest 24 päeva eest ja lõpparve maksmisega viivitamise eest 21 päeva eest. Vastavalt PRIA teatisele on kaebuse esitaja keskmine töötasu päeva 576,54 krooni, seega kuulub vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõistmisele lõpparve kinni hoidmise eest 12 107.34 krooni ja tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest 13 836,96 krooni. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt kantud kohtukulud summas 5 560,00 krooni, sellest riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 5310,00 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse täielikult, on põhjendatud kaebuse esitaja poolt taotletud kohtukulud vastustajalt välja mõista. Eda Muts kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.