← Eesti

3-09-1494/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1494 Otsuse kuupäev

  1. detsember 2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aivar Käisi (Käis) kaebus Tartu Vallavalitsuse
  2. juuni
  3. a korralduse nr 204 tühistamiseks
  4. november 2009 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja Aivar Käis, esindaja Gaabriel Tavits; Vastustaja Tartu Vallavalitsuse esindaja Eve Kallas; Kolmanda isiku OÜ TET-KO esindaja Aavo Palmipuu.
  5. Jätta kaebus rahuldamata.
  6. Menetlusosaliste menetluskulud jäta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni 13.01.
  7. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
  8. AS Lukoil Eesti ja OÜ TET-KO esitasid 26.01.
  9. a Tartu Vallavalitsusele taotluse Vendi ja Vahi tankla maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamiseks. Tartu Vallavalitsuse 14.02.
  10. a korraldusega nr 91 algatati Vendi ja Vahi tankla detailplaneering ja kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne. Tartu Vallavalitsuse 19.11.
  11. a korraldusega nr 432 võeti vastu Vendi ja Vahi tankla maaüksuste ning osaala detailplaneering ning suunati planeering selle planeeringu avalikule väljapanekule. See teade avaldati ajalehes Postimees. Samuti teavitati avalikust väljapanekust naaberkinnistute omanikke kirja teel. Avaliku väljapaneku käigus laekus 2 kirjalikku avaldust. Vallavalitsus võttis 23.12.
  12. a korraldusega nr 489 seisukoha avalikule väljapanekule. Avaliku väljapaneku käigus laekus 2 kirjalikku avaldust. Tartu Vallavalitsus võttis 23.12.2008.a korraldusega nr 489 seisukoha avalikul väljapanekul laekunud avalduste osas. Vallavalitsus korraldas avaliku arutelu väljapaneku käigus laekunud avalduste arutamiseks, kus leiti lahendus mõningate avaldustes toodud ettepanekute osas. 15.01.
  13. a toimunud arutelu käigus lepiti kokku muudatuste osas planeeringus. Vallavalitsus esitas planeeringu Tartu maavanemale järelvalve teostamiseks. Tartu maavanem tuvastas järelvalve käigus, et planeeringumenetluse käigus on jäetud arvestamata mõningate avaliku väljapaneku käigus tehtud ettepanekutega. Tartu maavanema arvates oli tegu planeeringuvaidlusega, kuna ettepaneku teinud isikud ei olnud avaliku arutelu käigus oma ettepanekust loobunud. Tartu maavanem määras planeeringuvaidluse lahendamise ajaks 13.03.
  14. a ja kutsus osapooled planeeringuvaidluse lahendamisele. Tartu Vallavalitsus saatis planeeringu uuesti Tartu maavanemale järelvalve teostamiseks ja 05.06.
  15. a tegi maavanem ettepaneku planeering kehtestada.
  16. Tartu Vallavalitsus kehtestas 09.06.
  17. a korraldusega nr 204 Vahi külas asuva Vendi ja Vahi tankla maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu.
  18. Aivar Käis esitas 09.07.2009.a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vallavalitsuse 09.06.
  19. a korralduse nr 204 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused
  20. Kaebaja leiab, et Tartu Vallavalitsuse 09.06.
  21. a korraldus nr 204 on põhjendamata ja mitteproportsionaalne ning kuulub tühistamisele. Korralduse kehtestamisel ei ole arvestatud kaebaja poolt väljendatud seisukohtadega ning ei ole põhjendatud, miks kaebaja seisukohtadega ei arvestatud. Kaebaja on seisukohal, et nimetatud haldusakt ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 54 ja 56 sätestatud nõuetele. Vaidlustatud haldusaktiga kinnitatud detailplaneering ei arvesta paikkonna eripära. Kuigi kaebajal oli võimalus esitada planeerimismenetluse käigus omapoolseid seisukohti detailplaneeringu muudatuste osas, ei võetud neid arvesse. Viimasel detailplaneeringu arutelul 27.04.
  22. a ei olnud kohalviibinud elanikud, sealhulgas ka kaebaja nõus planeeringu lahendusega. Peamiselt ei oldud nõus kavandatavate korterelamutega ja nende kõrgusega. Kohalviibijad avaldasid soovi, et planeeritud keskuse maale rajataks individuaalelamud. Samuti fikseeriti nimetatud detailplaneeringu arutelul, et kompromissi antud planeeringulahenduse osas ei saavutata. Tartu Vallavalitsus oleks kaebaja arvates pidanud oma korralduses põhjendama, miks ei arvestatud kohalviibinud elanike seisukohtadega, et nimetatud piirkonda Vendi ja Vahi tankla maa-alale ei sobi korterelamud, kuna vastas on individuaalelamud. Kaebaja pöördus järelvalvemenetluse algatamiseks ka Tartu Maavalitsuse poole, kuid nimetatud menetluses käigus ei tuvastatud puudujääke detailplaneeringu õiguslikule reguleerimisele vastavuses. Tartu Maavalitsuse 05.06.
  23. a vastuses nr 2-1-6/27625-1 on aga ekslikult mainitud, et viimasel arutelul 27.04.
  24. a mitte ükski kohalviibinu ei soovinud tutvuda lõpliku planeeringu lahendusega. Nii nagu portokollist näha võib, on kohal viibinud esitanud oma seisukohad, kuid Tartu Vallavalitsus ei ole põhjendanud, miks ta nende seisukohtadega ei nõustu. Tartu Vallavalitsus ei ole selgitanud, miks on vaja Vendi ja Vahi piirkonnas ehitada just nimelt korterelamuid. Kuigi Tartu valla üldplaneeringu kohaselt on tegemist nn keskuse maaga ning sinna on võimalik ehitada nii individuaalelamuid, kui ka korterelamuid, ei ole Tartu Vallavalitsus põhjendanud, miks peetakse otstarbekaks rajada just nimelt kortermaju. Nimetatud korterelamud ei sobi sellesse piirkonda, kuna need varjavad loomuliku päikesevalguse takistades juba olemasolevatel individuaalelamu omanikel saada osa loomulikust päevavalgusest. Samuti tähendab uute korterelamute rajamine, seda et suureneb kuritegevuse oht ning samuti müra oht võimalike 2 elanike poolt kasutatavate sõiduautode poolt. Kaebaja on seisukohal, et korterelamute ehitamine nimetatud piirkonda ei ole põhjendatud ning ei sobi nii miljöö väärtuslikult, kui ka asjaolu tõttu, et lähedal asuvad eramajad jäävad ilma osast looduslikult valgusest. Kaebaja peab vajalikuks märkida, et 09.01.
  25. a esitatud detailplaneeringu taotluses OÜ Tetko poolt on märgitud, et nimetatud piirkonda tulevad rajada korterelamud. Seejuures ei ole ei Tetko OÜ ega ka Tartu Vallavalitsus kaebajale veenvalt selgitanud, miks on vaja ehitada just nimelt korterelamuid, kuid mitte rajada individuaalelamuid, kui samasse piirkonda sobivaid elamuid. Detailplaneeringu algatamise taotluse on OÜ Tetko esitanud ajal, mil Tartu valla üldplaneering oli veel kinnitamata ning ei olnud selge, kas nimetatud piirkonda tuleb elamumaa ning kuidas nimetatud elamumaad on võimalik kasutama hakata (individuaalelamud või korterelamud). Vastustaja seisukohad
  26. Vastustaja leiab, et vastuolu HMS § 54 sätestatuga ei esine. Korraldus on kaalutlusvigadeta ja motiveeritud. Korralduses on viidatud erinevatele motiveerivatele dokumentidele haldusakti kehtestamisel, mis on kooskõlas Riigikohtu lahendiga haldusasjas nr 3-3-1-16-
  27. Viidatud on vallavalitsuse seisukoha võtule avaliku väljapaneku käigus laekunud ettepanekutele, toimunud avalikele aruteludele ja nende arutelude käigus vormistatud protokollidele, maavanema juures toimunud planeeringuvaidluse lahendamisele ning maavanema poolsele seisukohale järelvale teostamise osas. Vallavalitsus ei leia, et motivatsioon peaks veel midagi sisaldama, kuna vaidlustatud haldusakt põhines nendel kaalutlustel. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu ei oleks korraldus proportsionaalne. 27.04.
  28. a toimunud arutelu ei oma planeerimisprotsessis tegelikult juriidilist tähendust. See oli vallavalitsuse poolne soov veelkord selgitada inimestele planeeringulahendust. Vastavalt planeerimisseadusele saab teha ettepanekuid planeeringulahenduse muutmiseks avaliku väljapaneku käigus. Vendi ja Vahi tankla maaüksus ning lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus laekus 2 kirjalikku ettepanekut ja nende ettepanekute osas on vallavalitsus võtnud oma seisukoha korraldusega nr 489 ja samuti on toimunud nende ettepanekute 2 avaliku arutelu ja planeeringuvaidluse lahendamine maavanema juures. Sellele planeeringuvaidluse lahendamisele kaebuse esitaja kohale ei ilmunud. Seega ei ole põhjendatud väide nagu oleks vallavalitsusel veel kohustus võtta seisukoht esitatud ettepanekute osas. Sellist kohustust planeerimisseadusest ei tulene. Samuti ei ole omavalitsusel kohustust arvestada ettepanekutega, mis laekuvad peale avaliku väljapaneku lõppu. See ei ole ka mõistlik, sest alati võib keegi hiljem öelda, et talle see planeering ikkagi ei meeldi ega me ei saa siis planeeringut ainuüksi sellepärast kehtetuks tunnistada. Ka ei ole vallavalitsusel võimalik põhjendada kaebaja väidet, et antud kinnistule ei sobi korterelamud. Selliseid lõplikke loetelusid kuhu Tartu vallas sobivad või ei sobi korterelamud ei ole kehtestatud. Üldised reeglid tulenevad ainult valla üldplaneeringust ja valla üldplaneeringuga on kehtestatud Vendi ja Vahi tankla maaüksuste ning lähiala detailplaneering kooskõlas, mida on kinnitanud ka järelvalvet tegev organ. Ei saa pidada asjakohaseks väidet, et kortermajad ei sobi sellesse piirkonda, kuna vastas on individuaalelamud. Tartu linna näitel saavad mingil hetkel kortermajad ja individuaalelamud ikkagi kokku, kas siis Tartu linn on seepärast sobimatu, vastustaja ei arva. Samuti on enamuses planeeringutest just põimitud korterelamud eramajade vahele. Lisaks on planeeringus tegu ju kõigest väikeste korterelamutega ja majas võib olla kuni 8 korterit. Samuti on eramajade ja tankla poole planeeritud kõrghaljastus. See elamute planeerimine on kohalikele elanikele parim võimalus, sest Vendi kinnistu näol on tegu 3 80 protsenti tootmismaa sihtotstarbega maaga ja kui selle omanik otsustaks seal hakata tegelema tootmisega, siis häiriks see kohalikke elanikke palju rohkem, kui planeeritavad elamud. Vallavalitsus ei saaks seda tegevust takistada, sest vastustajal puudub õigus takistamaks omanikul vallata, kasutada ja käsutada talle kuuluvat kinnistut sihtotstarbepäraselt. Vastustaja märgib, et ei pea paika kaebuse esitaja väide, et vallavalitsus ei ole põhjendanud, miks on vaja Vendi ja Vahi tankla piirkonda ehitada kortermaju. Kortermajade ehitamise idee on pärit kinnistu omanikult ja vallavalitsus ei saa selles osas kinnistuomanikule ettekirjutusi teha, et tal ei tohiks tekkida ideed kortermajade rajamiseks oma kinnistule. Kinnistu omanik tegi vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks. See taotlus on kaebajale teada ja ta on selle lisanud ka oma kaebuse juurde. Selles taotluses kinnistu omanik soovib algatada detailplaneeringu Vendi kinnistule ja soovib sinna rajada korterelamud. Vallavalitsus vaatas selle taotluse läbi ja kuna valla üldplaneering lubab keskuse maale ehitada korterelamuid ja Vahi tankla kõrval on juba korterelamud siis ei näinud vallavalitsus takistust korterelamute rajamisel. Kuna kõrval on individuaalelamud siis vähendati korterite arvu ja majade kõrgust märgatavalt ja suurendati parkimiskohtade arvu korteri kohta. Sellega arvestas vallavalitsus olemasoleva asustusega. Samuti põhjendas vallavalitsus korraldusega nr 489 probleemi seoses päevavalgusega. Tegu saab olla otsese päikese paistmisega akendesse aga päevavalgust keegi ära ei võta, sest need Vendi kinnistule planeeritavad majad asuksid piisavas kauguses eramajadest. Päevavalguse küsimuse osas on planeeringule teostanud järelvalve Tartumaa Tervisekaitsetalitus, kes ei täheldanud rikkumisi selles osas. Tekitatav müra võimalike uute elanike poolt ei ole kindlasti suurem kui Vendi kinnistul praegu tekkiv müra või selle kinnistu sihtotstarbeline kasutamine tootmiseks. Selliste argumentide näol on tegu kaebaja sooviga igati vastu seista korterelamute ehitamisele samas saamata aru, et kui kinnistu omanik kasutaks kinnistut sihtotstarbepärasel oleks tema rahu naaberkinnistul palju rohkem rikutud ja elukeskkond oleks kindlasti halvenenud, kui seda on planeeritavate elamute rajamisega. Kaebaja põhimõttest seista iga hinna eest vastu korterelamutele ei saa vallavalitsus aru. Rõhumine majade kõrgusele ei pea paika, sest vastavalt kaebuses viidatud toimunud arutelu protokollile on kaebaja olnud nõus ridaelamute rajamisega Vendi kinnistule aga ridaelamute kõrgus oleks ka vähemalt 9 m. Samuti näitab kaebaja järeleandmatut vastuseisu planeerimisele Vendi kinnistul see, kui maavalitsus saatis kaebajale kutse planeeringuvaidluse lahendamiseks, siis ei ilmunud kaebaja planeeringuvaidluse lahendamisele. Vallavalitsus lähtus 09.06.
  29. a korralduses nr 204 otseselt omavalitsuse planeerimismenetlusele järelvalvet teostava organi soovitusest ja hetkesituatsioonist. Nimelt on hetkel Vendi kinnistul ca 8,5 m kõrgune ehitis ja ei saa omanikult nõuda, et läbi planeerimisprotsessi ta kaotab võimaluse ehitada vähemalt samasuure mahuga ehitisi. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kolmandate isikute seisukoht
  30. Lukoil Eesti AS vastuse kohaselt tingis detailplaneeringu algatamise asjaolu, et maaüksusel asuv Lukoili tankla oli amortiseerunud ja vajas renoveerimist. Planeeringu koostamisel on arvestatud naaberkruntide omanike soovidega, mis tingis detailplaneeringu projekti korduva muutmise enne selle kooskõlastamist. 4
  31. OÜ TET-KO vastuse kohaselt tingis detailplaneeringu taotluse, soov viia tootmine (metallitöökoda) elurajoonist välja. Esialgne plaan oli rajada 4 kolmekorruselist 12 korteriga kortermaja. Ümberkaudsete elanike soovil vähendati planeeritavate kortermajade arv kolmeni ja korruselisus kaheni. Kortermajad on antud territooriumile sobilikud. Kohtu põhjendused ja otsus
  32. Kaebaja on vaidlustanud Tartu vallas asuvate Vendi ja Vahi tankla maaüksuste detailplaneeringu kehtestamise (tl 50). Planeeringu eesmärgiks (tl 89) on määrata Vendi kinnistule elamumaa sihtotstarbega ehitusõigus ja Vahi tankla rekonstrueerida ning määrata ehitusõigus täiendava ärihoone püstitamiseks. Kaebus on esitatud kaebaja väidetavate õiguste kaitseks (PlanS § 26 lõike 1 teine alternatiiv), tegemist ei ole nn populaarkaebusega. Kaebaja ei vaidlusta planeeringut Vahi tankla rekonstrueerimise ehitusõiguse määramise osas täiendava ärihoone püstitamiseks. Kaebaja vaidlustab planeeringu Vendi kinnistule elamumaa sihtotstarbega ehitusõiguse määramise osas.
  33. Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et ainuüksi planeeringuala naabruses elavate isikutega konsensuse mittesaavutamine ei saa olla detailplaneeringu kehtestamata jätmise põhjuseks. See aga ei tähenda, et kohalikul omavalitsusel on kohustus kehtestada planeering vaatamata naabrite vastuväidetele, kui seda soovib planeeringust huvitatud isik. Kohalik omavalitsus peab planeeringuvaidluse lahendama enda kaalutlusõiguse kohaselt. Sellesisulise otsuse kohtulikul kontrollimisel on määrava tähtsusega planeerimisotsuse põhjendused. Nende alusel tuleb kohtul hinnata, kas kohalik omavalitsus järgis otsustuse tegemisel kaalutlusreegleid (HMS § 4 lõige 2). Kui otsustus on motiveeritud ja kaalutlusreegleid on järgitud, ei ole halduskohtul volitust sekkuda kaalutlusotsuse sisusse, iseäranis ei või halduskohus asuda ise kaalutlusotsust tegema. Halduskohus ei korda Riigikohtu seisukohti planeerimisotsuste põhjendusele esitatavate nõuete osas (vt näit Riigikohtu halduskolleegiumi otsused haldusasjades 3-3-1-39-07, 3-3-112-07, 3-3-1-37-04, 3-3-1-28-04, 3-3-1-54-03). Samas osundab halduskohus, et kohtupraktika kohaselt on planeerimisotsusest põhjenduste väljajätmist ja nende asemel põhjendusi sisaldavale dokumendile viitamist õigustatuks loetud vaid erandlikel juhtudel, mil tehnilise informatsiooni kuhjamine planeerimisotsusesse oleks ebamõistlikult koormav või raskendaks otsusest arusaamist. Ka siis peab viide olema täpne ja esitatud koos selgitusega, mis võimaldab haldusakti kontrollijal aru saada, milline osa dokumendist sisaldab haldusakti põhjendust ja mille kohta põhjendus täpselt käib. Igal juhul peavad planeerimisotsuses sisalduma selle põhimotiivid. Käesoleval juhul on vastustaja korralduses (tl 50) esitatud pelgalt haldusmenetluse käik. Kohtupraktika kohaselt ei loeta aga korrektseks haldusakti põhjenduseks ainult planeeringulahenduse ja haldusmenetluse käigu, sh menetlusosaliste, ekspertide ja kaasatud asutuste seisukohtade kirjeldust. Haldusakti korrektses põhjenduses peaks olema toodud haldusakti õiguslik alus, õigusliku aluse kohaldamisel tähtsust omavad faktid, vajadusel faktide ja õigusliku aluse loogiline sidumine ning haldusorgani kaalutlused diskretsiooni teostamisel. Seetõttu on kaebaja õigustatult osundanud puudustele vaidlustatud korralduses. Korralduses on kirjeldatud menetluse käiku ja valla varasemate otsuste sisu, kuid ära ei ole toodud isegi menetlusosaliste arvamusi (va maavanem). Korralduses ei ole ühegi lausega põhjendatud, millistel põhjustel planeeringu kehtestaja, st Tartu Vallavalitsus, eelistab kehtestatud 5 lahendust kaebaja poolt pakutud lahendusele. Kaebaja ja tema mõttekaaslaste vastuväited olid selles planeerimismenetluses kesksel kohal ning põhjendus kaebaja vastuväidete mittearvestamise kohta oleks seega korralduse põhimotiivina pidanud korralduses kindlasti sisalduma. Vaidlustatud korraldus on seega vastuolus HMS § 56 lõikega 3 ja formaalselt õigusvastane. Planeerimislahenduse üksikasjadel võib olla kaebaja jaoks oluline kaal. Kui kaebaja on planeerimismenetluses selgelt taotlenud teatud lahendust, tuleb haldusorganil põhjendada teistsuguse lahenduse kehtestamist. Vastuseks vastustajale märgib halduskohus, et ka maavanema seisukoht planeeringu kehtestamise võimalikkuse osas ei kitsendanud käesoleval juhul vallavalitsuse kaalutlusõigust ega põhjendamiskohustust. Planeeringu kehtestamine, erinevate planeeringulahenduste vahel valimine ning vajadusel neile kõrvaltingimuste kehtestamine lähtudes paikkonna eripära, piirkonna turvalisuse, naabrusõiguste ning miljööväärtuslikest kaalutlustest on kohaliku omavalitsusüksuse pädevuses. Tegemist ei ole riikliku küsimusega, vaid kohaliku elu küsimusega. Maavanem ei ole olnud ka seisukohal, et planeering tuleb talle esitatud kujul igal juhul kehtestada, vaid pidas seda üksnes võimalikuks. See tähendab, et vallavalitsusel säilis kaalutlusruum nii planeeringu kehtestamise kui selle elluviimist reguleerivate kõrvaltingimuste seadmisel. Valikute tegemist selle kaalutlusruumi raames tuli aga vallavalitsusel põhjendada.
  34. HMS § 58 ja RVastS § 3 kohaselt ei kuulu haldusakt tühistamisele üksnes põhjenduste puudumise tõttu, kui kohus on veendunud, et põhjendamata jätmine ei ole mõjutanud asja otsustamist. See eeldab, et kohtul on muul viisil võimalik kontrollida, millised olid haldusorgani kaalutlused otsuse tegemisel. Detailplaneeringu kehtestamise korral on aga kohtupraktikas rõhutatud motiveerimisvea tähelepanuta jätmise erandlikkust. Reeglina, mida ulatuslikum on täitevvõimu kaalutlusõigus, seda keerukam on kohtul kontrollida, ega põhjendamata jätmine ei ole mõjutanud asja otsustamist. Käesoleval juhul taolised kaalukad alused korralduse tühistamiseks aga puuduvad. Planeerimisotsuse puhul on vallavalitsusel ulatuslik kaalutlusõigus. Haldusakti põhjendustel on muuhulgas oluline roll haldusorgani enesekontrolli tagamisel. Iseäranis kollegiaalorganite puhul ei saa välistada, et kaalutluste korrektsel esitamisel haldusakti eelnõus oleks vallavalitsuse istungil puhkenud diskussioon, mis oleks võinud mõjutada lõpptulemust.
  35. Planeeringu seletuskirja p 3.
  36. kohaselt asub Vahi tn ääres Nurme tn poole (läänesuunas) kolme 3-korruselise korterelamu grupp, põhjapool on haljasala ning idasuunas hiljuti püstitatud Raadimõisa tn väikeelamuala. Vendi kinnistu ja Vahi tn vahel asub Eesti ajalooarhiivi laohoone. Teisel pool Vahi tänavat asuvad üksikelamud. Seega ei saa halduskohus pelgalt tuginedes kaebaja väitele asuda seisukohale, et antud piirkonda oleksid sobinud ainult nn individuaalelamud, mitte aga korterelamud, sest selles piirkonnas on juba olemas korterelamuid. Kaebaja on kaebuses apelleerinud kuritegevuse suurenemise ohule, kuid vastustaja on kohtumenetluses esitanud Lõuna Politseiprefektuuri 10.11.2009.a arvamuse (tl 81), mille kohaselt on leitud, et turvalisuse kujundamisel saab vaidlusalusel juhul lähtuda sotsiaalse kontrolli olulisuse aspektist, kui ühest võimalikust turvalisuse tagamise viisist. Eelduslikult suureneb ala jälgitavus, mis aitab ennetada süütegude toimepanemist. Haldusmenetluse kestel on vastustaja kaalutlused tuginenud vastava standardi nõudele, seega ei ole vastustaja põhjendused otsitud. Kaebaja on korterelamute vastu samuti motiivil, et planeeringu elluviimise järel võib tema elamus väheneda loomulik valgus. Halduskohus ei sea aga kahtluse alla vastustaja seisukohta, et arvestades kaebaja elamu kaugust planeeringualast (tl 83, 84), ei saa tegelikkuses väheneda loomulik valgus kaebaja 6 elamus, kuna see eeldaks planeeritust kordades kõrgemate hoonete ehitamist vaidlusalusele planeeringualale. Vabariigi Valitsuse 26.01.
  37. a määrusega nr 38 kinnitatud "Eluruumidele esitatavate nõuete" p 5 esimese lause kohaselt peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Vastustaja on selles osas tuginenud Tartu Tervisekaitsetalituse sisukohale (tl 43), mille õigsuses kohtul ei ole alust kahelda. Asja materjalidest nähtub, et vald on otsinud tasakaalu kaebaja ja kolmandate isikute huvide vahel, mis seisneb majade arvu ja korruselisuse vähendamises planeerimismenetluse käigus. Vähetähtis ei ole ka tõik, et detailplaneering vastab kehtestamise ajal kehtivale kõrgema taseme planeeringule ehk üldplaneeringule. Kuna tegemist on tiheasustusega alaga, ei saa korraldus kuuluda tühistamisele ka liigsest sõiduautode arvukusest tingitud väidetavast müraprobleemist tulenevalt. Kokkuvõttes on vaidlustatud otsustusest tuletatav, et vallavalitsuse hinnangul ei ole põhjust piirata kolmandate isikute omandi kasutamise õigust ja ettevõtlusvabadust ulatuslikumalt kui see on vajalik naabrusõigustest tulenevatest normatiividest lähtuvalt. Halduskohus leiab, et vallavalitsuse kaalutlused on seega kontrollitavad ning seetõttu ei anna ainuüksi korralduse põhjendamata jätmine alust selle tühistamiseks. Halduskohtu hinnangul on vastustaja diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Asjas kogutud tõendite alusel ei saa tuvastada kaalutlusvigade olemasolu. Neil asjaoludel on halduskohus veendunud planeeringu kehtestamise korralduse sisulises õiguspärasuses ning jätab kaebuse rahuldamata (HKMS § 26 lõike 1 punkt 6).
  38. HKMS § 92 lõikest 1 tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud seega tema enda kanda. Ka teiste menetlusoaliste kohtukulud jäävad nende endi kanda, kuna enne kohtuvaidlusi ei ole esitatud kohtukulu nimekirju ja kuludokumente kohtukulu kandmise kohta. Roby Koik kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.