Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul ei jätku piisavald vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotihaldur ei näe võimalust ettevõtte saneerimiseks. Arvestades asjaolu ,et võlgnikul puudub realiseeritav vara, palub pankrotihaldur välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 6000.-krooni. Ülejäänud summa palub haldur välja mõista võlgnikult. Arvestades eeltoodut ja juhindudes Pankrotiseaduse §-dest 1 lg.2 ja ; 23; 29 lg 1 teeb haldur ettepaneku: 1) Lõpetada OÜ HIT (registrikood xxx, juriidiline aadress XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused; 2) Mõista välja ajutise halduri kasuks pankrotimenetluse kulude hüvitis ja ajutise halduri tasu riigi vahenditest 6000 krooni ja ülejäänud summa OÜ-lt HIT vastavalt ajutise halduri poolt eraldi esitatavale aruandele; 3) Tühistada enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku varale (s.h. arveldusarved) seatud arestid; 4) Määrata OÜ HIT dokumentide hoidjaks endine juhatuse liige HT(isikukood XXX) elukoht XXX; Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt
lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. OÜ HIT on kantud äriregistrisse 01.08.2006.a. osakapitali suuruseks on 40 000 krooni. Tegevusaladeks registrikaardil on märgitud: meelelahutusürituste korraldamine, tööstus- ja toidukaupade jae- ja hulgimüük, turismi-ja majutusteenused, kaubanduslik vahendus, eksportimport, toitlustamine, tööjõu vahendus ja rentimine, metsatööstus, puidu töötlemine, arvutiteenused, kinnisvaratehingud, kinnisvara haldamine ja arendus, ehitustegevus, transporditeenused (v.a litsentseeritavad), investeerimisalane tegevus (v.a litsentseeritav), konsultatsioonid ja koolitustegevus kestvusega kuni 6 kuud (mahuga kuni 120 tundi). Juhatuse liikmeks on HT(ik xxx). Osaühingu asutajaks on Osaühing -LC. Osanikeks on MS ja HT.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.
lg 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kohus määrab halduri ettepanekul OÜ HIT dokumentidehoidjaks juhatuse liikme HT(ik xxx).
lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu.
lg 4 lkohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 1 lg 7 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Tulenevalt sama määruse § 2 lg 8 alusel võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 15 000 krooni ja tehtud kulutuste katteks 5000 krooni. Arvestades, et võlgnikul ei jätku rahalisi vahendeid menetluskulude kandmiseks palub haldurajutise kulutuste hüvitis ja ajutise halduri tasu 6000 krooni ulatuse välja maksta selleks ettenähtud riigi vahenditest ja ülejäänud summa välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning võlgnikult kuulub väljamõistmsele ajutise pankrotihalduri A Leismanni kasuks 20 000 krooni, sh riigivahenditest 6000 krooni ja võlgnikult 14 000 krooni. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.