← Eesti

2-09-16988/17

Obsah (9)§ 428§ 429§ 206§ 433§ 173§ 174§ 168§ 138§ 144

2-09-16988 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Ruth Sild Kristi Serva Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2009.a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-16988 Tsiv

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg-le 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (

§ 429lg 5).

Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (

§ 206

). Kostja ei vaidle hageja hagist loobumise taotlusele vastu ja on nõus tsiviilasja menetlemise lõpetamisega. Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus on pidanud 16.11.2009a. eelistungi, kus on selgitanud pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi.

§ 433lg 1 kohaselt menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab 2 kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud avaldusega hagist loobumiseks, mille kohaselt palutakse kostjalt välja mõista menetluskulud, leiab, et käesoleval juhul ei saa käsitleda hageja poolt 19.10.2009a. esitatud avaldust hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusena. Kohus leiab, et

§ 174

1 lg 1 kohaldamine on kohtu õigus, mitte aga kohustus ja seetõttu kohaldab kohus

§ 173

lg 1 ja 4 sätteid.

§ 168

lg 5 ja 4 sätestavad, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on kohtule esitanud kaks nõuet. Hageja on kostja vastu esitanud * kinnistule ebaseaduslikult paigaldatud rajatise eemaldamise nõude, mille hagihind on 25 000 krooni. Samuti esitas hageja kahjunõude summas 10 000 krooni, mille hagihind on 10 000 krooni. Kostja poolt 31.08.2009a. esitatud kirjaliku vastuse kohaselt on teepiire eemaldatud 2009. aasta augustis /tl 54/. Seega on kostja peale hagiavalduse menetlusse võtmist rahuldanud hageja nõude ebaseaduslikult paigaldatud tõkkepuu eemaldamise nõudes. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 168

lg 5 jäävad nimetatud nõude osas hageja menetluskulud kostja kanda.Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja on rahuldanud hageja teise nõude - kahju hüvitamise nõude summas 10 000 krooni. Hageja on ka sellest nõudest loobunud 19.10.2009a. kohtule esitatud hagist loobumise avalduses, sest hageja on esitanud avalduse kogu hagist loobumise kohta. Kuna kostja nimetatud nõuet rahuldanud ei ole, siis kahju hüvitamise nõude osas tuleb hagejal kanda kostja menetluskulud. Eeltoodu alusel tuleb käesolevas tsiviilasjas hageja kanda jätta menetluskulud kahju hüvitamise nõude osas ja kostja kanda tulevad jätta menetluskulud ebaseaduslikult paigaldatud rajatise eemaldamise nõude osas. Vastavalt

§ 138lg 1 ja 2 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

sätestab kohtuvälised kulud.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.