← Eesti

2-09-12322/10

1 2-09-12322 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtuasja number 2-09-12322 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi BIGBANK AS hagi K.L. vastu 12 380,82 krooni võlgnevuse ja sellele lisanduva viivise nõudes nõudes. Hagihind 6 400,53 krooni. Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised Kirjalik menetlus Hageja: BIGBANK AS (RK 10183757, asukoht: Rüütli 23 , 5100 Tartu) Hageja esindaja: A. S. (volikirja alusel) Kostja: K.L. (IK xxx, elukoht: xxx) Resolutsioon
  2. BIGBANK AS hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  3. Välja mõista K.L.`lt BIGBANK AS kasuks võlgnevus 12 380 kaksteist tuhat kolmsada kaheksakümmend) krooni 82 senti.
  4. Välja mõista K.L.`lt BIGBANK AS kasuks alates 16.03.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 41,67% tagastamata krediidisummalt aastas.
  5. Jätta menetluskulud täies ulatuses K.L. kanda ja välja mõista K.L.`lt BIGBANK AS kasuks riigilõiv summas 1 520.- (üks tuhat viissada kakskümmend) krooni.
  6. Välja mõistetud summad kuuluvad tasumisele BIGBANK AS arveldusarvele nr. 1120092793 AS-s Swedbank.
  7. Tagastada riigieelarvest BIGBANK AS-ile (registrikood 10183757, arveldusarve nr. 1120092793 Swedbank) viimase poolt 13.03.2009.a. tasutud riigilõivust ekslikult enammakstud riigilõiv summas 5 600.- (viis tuhat kuussada) krooni, märkides selgitusse „leping nr 0700037/47st, tsiviilasi nr. 2-09-12322“.
  8. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 - § 474 ettenähtud korras. 2
  9. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras. Kui ühe kuu jooksul ei ole saadud andmeid tagaseljaotsuse ärakirja kostjale, K.L.`le, kättetoimetamise kohta, siis toimetada tagaseljaotsus kostjale, K.L.`le, kätte avalikult, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sellisel juhul loetakse käesolev tagaseljaotsus kostjale, K.L.`le, avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 1 000.- (üks tuhat) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. ASJAOLUD BIGBANK AS esitas 23.03.2009.a. Viru Maakohtule hagiavalduse kostja K.L. vastu 12 380,82 krooni võlgnevuse, 7000.- krooni riigilõivu ja 120.- krooni dokumendi väljatrüki tasu, kokku 7 120.- krooni nõudes, samuti palus kostjalt välja mõista alates 16.03.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 41,67% tagastamata krediidisummalt aastas. ASJA KÄIK Maakohus saatis
  10. märtsil 2009.a., 21.aprillil 2009 ja
  11. mail 2009 kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 22.05.2009.a isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagiavalduses taotles hageja esindaja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg
  12. oktoobril 2009 esitas hageja esindaja taotluse enammakstud riigilõivu summas 5 600.krooni tagastamiseks. Taotluse kohaselt tasus hageja 13.03.2009 riigilõivu hagi esitamiselt summas 7 000.- krooni, kuigi hagihinnalt 6 400,53 krooni tasumisele kuuluv riigilõiv moodustas 1 400.- krooni. Seega on hageja ekslikult tasunud riigilõivu nõutust rohkem 5 600.krooni. 3 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1,
  13. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 12 380,82 krooni, samuti tuleb kostjalt välja mõista alates 16.03.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 41,67% tagastamata krediidisummalt aastas. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1, tasutud riigilõiv tagastatakse enamtasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja esindaja taotles enammakstud riigilõivu tagastamist. Hageja esindaja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 7 000.- krooni ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale riigi eelarvest 5 600.- krooni riigilõivu. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on hagiavalduses esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 1 520.- krooni (1400.- krooni riigilõivu ja 120.- krooni dokumendi väljatrüki tasu) Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks riigilõiv 1 520.- krooni. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4 ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude 4 jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. VIIVITAMATU TÄITMINE Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Johannes Külaots Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.