Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. OÜ Paide Elamuhooldus võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest Kohtu seisukohad 1.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu Tsiviilasi nr 2-09-56461 määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 17.10.2007.a eluruumi ja eluruumi juurde kuuluva elamu mõttelise osa halduslepingu (edaspidi Leping). Lepingu p-s 2.6 kohustus kostja tasuma hagejale elamu ekspluatatsiooni, hooldus- ja remondikulude ning kommunaalteenuste eest järgneva kuu 30-ndaks kuupäevaks. Lepingu p-s 6 leppisid pooled kokku, et kui kostja ei tasu tähtaegselt temale arvestatud majavalduse hoolduskulusid või kommunaalteenuseid, siis nõutakse temalt sisse viivis 0,1% tasumisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud päeva eest. Alates 2009.a võlgneb kostja hagejale elamu ekspluatatsiooni, hooldus- ja remondikulude ning kommunaalteenuste eest kokku 5823.38 krooni ja seda vaatamata meeldetuletustele. Hagi esitamise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viisis summas 93.12 krooni. Lisaks nõuab hageja kostjalt ka viivist, mis hagi esitamise ajaks ei ole veel sissenõutavaks muutunud.
lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras.
lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodut arvestades on hageja nõue kostjalt kommunaalteenuste võla ning viivise saamiseks hagis nõutud ulatustes asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. 3.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4.
kostja.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Selle kohaselt koosneb hageja menetluskulu 1200 kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja 1560 kroonist lepingulise esindaja kulust. Tasutud riigilõiv summas 1200 krooni on hagihinda arvestades kooskõlas seadusega, seega vajalik ja põhjendatud. Arvestades lepingulise esindaja töö mahtu ja kvaliteeti käesoleva tsiviilasja menetluses ning asjaolu, et lepingulise esindaja kulu jääb oluliselt alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäärast, hindab kohus nimetatud kulu mõistlikuks. Sirje Lahesoo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.