) § 23 lõikele 1 isiku väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Tallinna Halduskohtu 06.10.2009 määrusega paigutati Z. M. S. väljasaatmiskeskusesse tähtajaga 2 kuud. 02.12.2009 KMA esitas halduskohtule taotluse Z. M. S.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. 04.11.2009 saabus väljasaatmiskeskusesse posti teel Afganistani kodaniku pass, mis on välja antud Z. M.. S.´i nimele. Kodakondsus-ja Migratsiooniameti andmetel Piirivalveamet tegeleb Z. M. S.´i väljasaatmise korraldamisega ning käesolevaks ajaks ei ole veel selgunud väljasaatmise täpne kuupäev. 04.12.2009 kohtuistungil vastustaja esindaja taotles Z. M. S.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist 2 kuu võrra vastavalt
§-le 25, kuna isiku väljasaatmist ei käesoleval ajal võimalik lõpule viia. Z. M.S. kohtuistungil taotluse vastu ei vaielnud. Isik teatas, et soovib enda tagasisaatmist Afganistani. Kinnipidamisel võõra nime all (A. K.) esitlemist põhjendas Z. M.. S. enda turvalisusega. Isik väitis kohtuistungil, et A. K.´i nime, sünniaja, isanime ja elukoha andmed mõtles ise välja. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Kodakondsus-ja Migratsiooniameti taotlus Z. M.. S.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on
lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
lõike 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.
lõike 1 ja 3 kohaselt saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel, ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase võib saata välja ka ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Kuna Z. M.S.´i ei olnud võimalik välja saata 48 tunni jooksul paigutati isik halduskohtu poolt antud loa alusel väljasaatmiskeskusesse tähtajaga 2 kuud.
kohaselt kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus selleks pädeva kodakondsus- ja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni
Loa pikendamisel kontrollib kohus peamiselt seda, kas esinevad isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise (
) või isiku väljasaatmiskeskusest vabastamise (
) alused ning kas isiku väljasaatmine ei ole osutunud vahepealsel perioodil ilmselgelt perspektiivituks. 2 Z. M.. S.´l puudub Välismaalaste seaduse (VMS) § 51 lõikes 1 sätestatud Eestis viibimise seaduslik alus. Z. M.. S.´l puudub Eesti elamisluba, Eesti viisa või välislepingust tulenev õigus Eesti Vabariigis viibida. Kohus on seisukohal, et Z. M.. S.´i väljasaatmine Eesti Vabariigist Afganistani on ilmselt perspektiivikas ning isikut ei ole võimalik enne väljasaatmise täideviimist väljasaatmiskeskusest vabastada, seega tuleb keskuses kinnipidamise tähtaega pikendada 2 kuu võrra, kui aga isikut on võimalik Eestist välja saata enne pikendamistähtaja saabumist, tuleb väljasaadetav väljasaatmiskeskusest viivitamatult vabastada väljasaatmise lõpuleviimiseks. Ülaltoodust tulenevalt kohus rahuldab KMA taotluse ja pikendab Z. M.. S.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega 2 kuu võrra
Kohus kordab ja rõhutab, et väljasaatmise lõpuleviimise võimaluse tekkimisel tuleb isik viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada. Elle Kask Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.