Mitterahaline sissemakse äriühingu osakapitali ei olnud klassikaline võõrandamistehing, kus asi müüakse vastusaadava raha eest. Mitterahalise sissemakse tegemisel ei olnud ostueesõigust omaval isikul võimalik ostueesõigust kohaldada ostunõude sooritamise võimatuse tõttu. Lisaks oli hageja ostueesõiguse teostamise avaldus tühine seaduses sätestatud vorminõude järgimata jätmise tõttu, sest hageja esitas 30.06.2008.a lihtkirjaliku ostueesõiguse teostamise avalduse. Vastuseks hageja 14.04.2009.a nõude täpsustusele teatas kostja 2, et OÜ Module Tech aktsiaseltsiks ümberkujundamise järel lakkasid osad olemast ning järelikult ei olnud ka ostueesõigusest tulenevate nõuete esitamine nende suhtes võimalik. Hageja viidatud ÄS § 478 lg 2 ei andnud alust väitele, et lepingu eset oli võimalik muuta. Äriühingu ümberkujundamise registrisse kandmisega toimus äriühingu vormivahetus, mis tähendas ühtlasi seda, et ühing nö asutatakse uuesti ilma, et see tooks kaasa tema lõppemise. Samas toimus vormiliselt siiski uue ühingu asutamine ning uus ühing pidi tegema kõik vajalikud toimingud selleks, et ta vastaks konkreetse ühingu tüübisunnile. Muuhulgas tähendas see seda, et seniste osanike osalused „taasluuakse“ vormis, mis oli ette nähtud uues ühingus. Õiguslikult toimus see osaluse asendamisega, st ühes vormis osalus (antud juhul osaühingu osad) kaotas kehtivuse ning selle asemel saavad senised osanikud endale uue ühingu osaluse (antud juhul aktsiad). Seega lakkasid osad olemast ja vastavalt muutus olematuks ka õigusobjekt. Asendamine toimus küll osanike jaoks, kuid see ei tähendanud, nagu oleks tegu osa kui õigusobjekti transformatsiooniga. Uue ühingu poolt väljalastavate aktsiate (loetakse väljalastuks ümberkujundamise registrikandega) näol oli tegu uue õigusobjektiga. Kostja 2 oli seisukohal, et antud juhul ei olnud ostueesõiguse teostamine võimalik, sest mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu korral ei olnud ostueesõigust omaval isikul võimalik teha vastusooritust. Hageja oli õiguslikku alust selgitamata leidnud, et mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust tulenev asutavas ühingus osaluse andmise kohustus oli asendatav raha maksemise kohustusega. Hageja uue taotluse valguses oli tekkinud olukord, kus asendada tuli ka teine täitmiskohustus ehk algsest lepingust ei jääks midagi järele. Esimese astme kohtu otsus 4. Maakohus rahuldas hagi osaliselt kostja 1 õigeksvõtuga. Kostjal 1 tuli esitada hagejale 19.03.2008.a kostja 1 poolt AKG Varahaldus OÜ-le ja 02.04.2008.a AKG Varahaldus OÜ-lt kostjale 1 OÜ Module Tech osa nimiväärtusega 75 000 krooni omandi üleandmise aluseks olevad võõrandamislepingud. Maakohus jättis rahuldamata hagi kostja 1 vastu OÜ Module Tech osa võõrandamislepingu tuvastamiseks ja kostja kohustamiseks võõrandamislepingu täitmiseks ning hagi kostja 2 vastu OÜ Module Tech osa ja aktsiate üleandmiseks kohustamiseks ja selleks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks. Menetluskulud jäid täies ulatuses hageja kanda. Kohus leidis, et hageja ostueesõiguse teostamise avaldus oli seaduses sätestatud kohustusliku vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Käesolevas asjas oli hageja teostanud ostueesõigust kostja 1 ja AKG Varahaldus OÜ vahel 02.04.2008.a sõlmitud ACH Investments OÜ asutamislepingu alusel, kuna kostja 1 oli kandnud talle kuulunud OÜ Module Tech osa ACH Investments OÜ asutamisel mitterahalise sissemaksena asutatava äriühingu osakapitali hulka. Hageja oli tuletanud tehingu tingimused asutamislepingust ja esitanud kostjale lihtkirjaliku ostueesõiguse teostamise avalduse. ÄS § 138 lg 4 kehtestab osaühingu asutamislepingule kohustusliku notariaalselt tõestatud vormi. Vastavalt TsÜS § 83 lg-le 1 oli tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. Eeltoodut arvesse võttes oli hageja 30.06.2008.a ostueesõiguse teostamise avaldus tühine ning sellel ei olnud õiguslikke tagajärgi. Mitterahaliseks sissemakseks kohustav tehing ei olnud näilik. TsÜS §-st 27 tulenevalt ei saaks see ka peale äriühingu asutamist tähendust omada. Kuivõrd kõik muud nõuded peale kostja 1 vastu esitatud 4
lg 5 sätestab ostueesõiguse teostamise avalduse kohustusliku vorminõude üksnes müügilepingu puhul.
lg 3 teises lauses nimetatud „muu tasulise võõrandamise korral“ seadus kohustuslikku vorminõuet ei sätesta. Oluline oleks üksnes osa üleandmise tehingu vorminõue, mis oli antud juhul lihtkirjalik, kuna vaidlusalune osa oli registreeritud EVK-s. Apellant leidis, et kohus asus ebaõigesti seisukohale, et tehing, mille suhtes teostati ostueesõigust oleks tulnud sõlmida notariaalselt tõestatud vormis. Asjaolu, et mitterahalise sissemakse üleandmise leping on seotud asutamislepinguga ning sissemakse üleandmise lepingu tingimused on tuletatavad asutamislepingust, ei tähenda, et asutamisleping ongi vaidlusaluse osa üleandmise kohustus- ja käsutustehing. Apellant ei ole teostanud ostueesõigust asutamislepingu suhtes, vaid osa üleandmise kohustustehingu suhtes. Seega ei laiene ÄS § 138 lg-s 4 sätestatud asutamislepingu vorminõue mitterahalise sissemakse üleandmise lepingule ning seega ka ostueesõiguse avaldusele. ÄS § 149 lg 4 kohaselt on Eesti Väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamise tehing vormivaba. Apellant asus seisukohale, et vorminõude eesmärgiks ei ole tuua kaasa tehingu tühisust. Kohus hindas ebaõigesti vorminõude eesmärki ÄS §-st 138 lähtuvalt, mis aga ei ole käesoleva vaidluse seisukohast asjakohane. Apellant ei ole kordagi väitnud, et astub asutamislepingusse, apellant astus osa võõrandamistehingusse. Osaühingu asutamise ning asutaja vastutuse võimalikud tagajärjed ei ole seega ostueesõiguse teostamise avalduse tegemise seisukohast asjakohased. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et asutamislepingu sõlmimine ja sellega kaasnenud osa mitterahaline sissemakse ei olnud näilik tehing. Seejuures on kohus jätnud tähelepanuta, et näilik oli just osa mitterahaliseks sissemakseks andmine ning kohus oleks pidanud hindama osa üleandmise näilikust asutamislepingust eraldiseisvana. Apellant leiab, et nõuded kostja 1 vastu oleks tulnud rahuldada seoses hagi õigeksvõtuga. Kohus on kohaldanud ebaõigesti TsMS § 440 lg-id 1 ja 4, kuna hagiavalduse ja hagi täpsustuse nõuded 1 ja 3 on esitatud kostja 1 vastu ning nõue 2 kostja 2 vastu. Apellandil on eraldi õigussuhe kostjaga 1 ja kostjaga 2. Seega on ebaõige kohtu seisukoht, et vaidlusalust õigussuhet oleks saanud tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt. Vastustaja seisukoht 6. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on õige ning apellatsioonkaebuses toodud asjaolud selle tühistamiseks ega muutmiseks alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi üle ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 5
lg-le 5 antud tõlgendusega, et kohustuslik vorminõue laieneb üksnes müügilepingule. Vastavat sätet tuleb mõista selliselt, et vorminõue kehtib kõikide võõrandamislepingute puhul, mille sõlmimise korral saab ostueesõigust teostada. Kuivõrd ostueesõigust saab reeglina teostada müügilepingute puhul ja erandina ka muude võõrandamislepingute puhul, siis on seadusandja ostueesõiguse küsimuste reguleerimiseks valinud sellise reguleerimismeetodi, et reguleeritakse müügilepinguga seonduvat ning nähakse ette ka erand, et ostueesõigust saab teostada ka teatud muu tasulise võõrandamise korral, ning et viimasel juhul leiavad müügilepingu alusel ostueesõiguse teostamist reguleerivad sätted vastavat kohaldamist. Vorminõude kehtestamine muude võõrandamislepingute alusel teostatava ostueesõiguse teostamise avalduse osas teenib samu eesmärke, kui müügilepingu alusel ostueesõiguse teostamise avalduse vorminõue, mistõttu puudub põhjus, miks seadusandja oleks pidanud müügilepingu alusel ostueesõiguse teostamise avaldusele nägema ette teistsuguse vorminõude, kui muu tasulise võõrandamislepingu alusel ostueesõiguse teostamise avaldusele. Vaidlusalusel juhul oli osa käsutustehingu kausaaltehinguks äriühingu asutamisleping, mis nägi ühelt poolt ette mitterahalise sissemakse tegemise kohustuse ja teiselt poolt andis õiguse saada vastu osalus asutatavas äriühingus. Tegemist oli vastastikuses seoses olevate kohustustega, mistõttu ei saa öelda, et notariaalne vorminõue osa võõrandamise kohustust ei puudutanud ning sellele ei laienenud. 9. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi nägemusega, et osa kuuluvuse loovutamist ettenägev tehing oli muu, kui asutamisleping. Äriühingu asutamisleping oli see, millest tulenes vaidlusaluse osa kuuluvuse loovutamise kohustus. See, et isik, kellele vaidlusaluse osa kuuluvus tuli loovutada, ei olnud asutamislepingu pool, ei anna alust teistsugusele seisukohale asuda. Kostja 1 võttis endale ülejäänud asutamislepingu poolte suhtes vaidlusaluse osa kostjale 2 loovutamise kohustuse. Kehtiv õigus tunneb tehinguid, millega tehingu osalised võtavad endale kohustuse loovutada tehingu pooleks mitteolevale isikule mingi hüve (vt
). Selliste lepingute sõlmimise korral ei tule hüve loovutamise kohustust kaks korda, kahe eraldi lepinguga võtta. Apellandi poolt toodud paralleel juhatuse määramisega ei ole seejuures kohane. Ka see, et mitterahalise sissemakse eseme hindamine toimub peale asutamislepingu sõlmimist, ei tähenda, et lisaks mitterahalise sissemakse üleandmiseks kohustava asutamislepingu sõlmimisele tuleks sõlmida veel mingi tehing, mis teist korda mitterahalise sissemakse üleandmise kohustuse loob. 10. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle apellandi seisukohaga, et seaduses sätestatud kohustusliku notariaalse täistõestusnõude järgimata jätmine ei too endaga kaasa tehingu tühisust. Ringkonnakohtu hinnangul kaasneb seaduses sätestatud kohustusliku vorminõude järgimata jätmisega tehingu tühisus. Sellest printsiibist tulenevad erandid peavad tulenema seadusest (vt näit AÕS § 119 lg 2). Nendel juhtudel, kui ostueesõigust saab muu tasulise võõrandamise korral teostada, ja kui muu tasulise võõrandamise osas on ette nähtud kohustuslik notariaalne vorminõue, kaitseb ostueesõiguse teostamise avalduse samale vormile allutamine ostueesõiguse teostajat, sest seda enam on tegemist tavapärasest keerulisema õigusliku olukorraga ning kui juba ostueesõiguse aluseks olev muu võõrandamisleping oli allutatud kohustuslikule notariaalsele vorminõudele, on notariaalse vorminõude vajadus olemas ka siis, kui ostueesõiguse teostaja kõiki muust tasulisest võõrandamislepingust tulenevaid kohustusi üks- üheselt täita ei saa. Nii teenib ostueesõiguse teostamise avalduse 6
lg-st 6 tulenevalt vaidlustada üksnes juhul, kui kohus tuvastab ka kostja 2 suhtes, et hageja ja kostja 1 vahel oli võõrandamisleping ning et kostja 1 on kohustatud hageja ja kostja 1 vahelist võõrandamislepingut täitma, ning kohustab kostjat 1 võõrandamislepingu täitmise eelduseks olevaid tahteavaldusi andma. Need asjaolud ei muutu kostja 2 suhtes siduvaks kostja 1 poolse õigeksvõtuga, vaid need asjaolud tuleb kostja 2 suhtes tuvastada, sh ka kostja 2 vastuväiteid arvestades. Hageja ja kostja 1 vahelise võõrandamislepingu olemasolu ja kostja 1 võõrandamislepingu täitmiseks kohustamine omab olulist õiguslikku tähendust ka kostja 2 suhtes, sest seadusest tuleneva ostueesõigusega koormatud eseme käsutus (antud vaidluse puhul käsutus kostjalt 1 kostjale 2) on
lg-st 6 tulenevalt tühine üksnes juhul, kui hagejal on ostueesõiguse teostamise õigus ja kui käsutus kahjustab ostueesõiguse teostamist. Seega sõltub käsutuse, millega kostja 2 vaidlusaluse äriühingu osa kuuluvuse sai, kehtivus sellest, kas hageja ja kostja 1 vahel on võõrandamisleping ning kas vastavast võõrandamislepingust tulenevad kõik need eeldused, mis võimaldavad hagejal kostjalt 1 vaidlusaluse osa kuuluvuse ülekandmist, st võõrandamislepingu täitmist nõuda. Kuivõrd vastavad eeldused täidetud ei ole ja kuivõrd nende eelduste puudumise tõttu ei saa hageja kostja 2 suhtes nõuet maksma panna, ning kuivõrd seetõttu esineb primaarnõude täitmise võimatus ka võimaliku hageja ja kostja 1 vahelise võõrandamislepingu osas, siis ei annaks hagejale kostja 1 ja kostja 2 suhtes asjaolude vastupidine tuvastamine võimalust saavutada eesmärki, milleks hageja hagi kohtusse esitas. Ringkonnakohtu hinnangul, kui ostueesõiguse teostamise hagi esitatakse võõrandaja ja isiku suhtes, kes on ostueesõiguse teostamise aluseks oleva võõrandamislepinguga ostueesõigusega koormatud eseme omandanud, ei ole kohus võõrandajapoolse hagi õigeksvõtuga seotud, sest võõrandaja osas tuvastatavad asjaolud ning võõrandaja kohustamine puudutavad otseselt ka ostueesõigusega koormatud eseme omaja (antud juhul kostja 2) õigusi. Sellele lisaks märgib ringkonnakohus veel, et üks hageja nõuetest, mille maakohus kostja 1 poolsest õigeksvõtust hoolimata rahuldamata jättis, oli hageja ja kostja 1 vahelise võõrandamislepingu olemasolu tuvastamise nõue. Tuvastushagi esitamiseks peab hagejal olema tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 tähenduses. Õiguseõpetuses eitatakse õigussuhte olemasolu tuvastusnõude esitamise õiguslikku huvi olukorras, kus kostja õigussuhte olemasolule vastu ei vaidle. Kostja 1 võõrandamislepingu olemasolule vastu ei vaielnud. Seega isegi siis, kui kostja 1 ja kostja 2 suhtes tuleks vastavad asjaolud eraldi tuvastada ja kui vastavate asjaolude vastupidine tuvastamine oleks lubatav ja viiks hagiga taotletava eesmärgi saavutamiseni, ei saaks käesolevat tuvastusnõuet ka tuvastushuvi puudumise tõttu rahuldada. 13. Eespool toodule lisaks märgib ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus jääks lisaks maakohtu poolt märgitud põhjustele rahuldamata ka seetõttu, et Riigikohtu praktika kohaselt ei saa mitterahalise sissemakse puhul ostueesõigust reeglina teostada (vt RKTKo 3-2-1-12109), st antud juhul ei esinenud nö ostueesõiguse olukorda. 14. Apellant leiab, et maakohus jagas menetluskulud valesti, sest hageja esitas kohtusse neli nõuet, millest maakohus ühe rahuldas, kuid jättis sellest hoolimata kõik menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus vastavasisulise apellandi etteheitega ei nõustu. Maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub. Kuigi maakohus ühe nõude osas hagi rahuldas, tegi maakohus seda kostja 1 poolse õigeksvõtu tõttu. Kostja 1 esitas õigeksvõtu esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, 8
Seega on kostja 1 teinud kõik endast oleneva selleks, et hagi õigeks võtta ja tema vastu esitatud nõudeid täita. TsMS § 168 lg-st 6 tulenevalt kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi koheselt õigeks, välja arvatud juhul, kui kostja andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Seejuures lasub viimase asjaolu esiletoomise ja vajadusel tõendamise koormis hagejal, kes soovib menetluskulude kostja kanda jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esitanud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kostja 1 andis oma käitumisega hagi esitamiseks põhjuse. Kuigi hageja märkis ringkonnakohtu istungil, et hageja pöördus kostja 1 poole lepingute saamise nõudega ka kohtueelselt, ei saanud kostja 1 lepinguid täitmise võimatuse tõttu esitada. Kostja 1 võttis ka kohtus koheselt hagi õigeks, kuid viitas jätkuvalt kohustuse täitmise võimatusele. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal 1 lepingud olid ning kostja 1 oleks õigustamatult nende esitamisest keeldunud. Kuigi juriidiline isik peaks olulised lepingud dokumenteerima, ei ole EVK-s registreeritud osa võõrandamise tehingule kirjalikku vormi ette nähtud, mistõttu ei saa ostueesõiguse järgi õigustatud isik alati eeldada, et talle kirjalik leping esitatakse. Eespool toodust tulenevalt tuleb vaidlustatud maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Protokolli parandamise taotlus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.