← Eesti

2-09-18994/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Lukiina Vismann Otsuse avalikult teatavaks 02.11.2009 .a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-18994 Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende KE hagi RS vastu lapsele elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Hageja – KE (ik xxx, eluk xxx esindajad Kostja – RS(ik xxx eluk xxx) 49 500 krooni Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg 24.09.2009.a. Istungil osalejad Hageja – KE Hageja esindaja: Luule Pello Kostja – RS Resolutsioon

  1. Hagi rahuldada osaliselt.
  2. Välja mõista RS lt (ik XXX) elatusraha poja K –K S sünd XXX ülalpidamiseks KE (ik xxx ) kasuks alates 28.04.2008 2175 krooni kuus kuni lapse täisealisuseni so XXX. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud
  3. Poolte kooselust on XXX sündinud KKS. 2.Lapse elukohaks on ema elukoht. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused
  4. 28.
  5. 2009.a. esitas KE kohtusse hagi, milles märgib, et kostja ei ole andnud raha lapse ülalpidamiseks. Hageja enda sissetulek on brutopalgana 6500 krooni, millele lisandub lapsetoetus 300 krooni. Kostja seadis lapse ema raskesse majanduslikku olukorda, kuna, et keeldus Hansapanga laenumakseid tasumast, millised olid võetud ühise kooselu ajal eluaseme soetamiseks. Hageja oli sunnitud laenu võtma teisest pangast, et tagasi maksta võlgnevust Hansapangale. Laenulepingute igakuine tagasimakse moodustab 7040 krooni. Lapse isa ei ela lapse emaga koos alates juunist
  6. Lapse isa ei ole lapse ülalpidamist regulaarselt toetanud peale lahkumist
  7. Hageja arvestab kulutusi lapse kohta kuus 6900 krooni. Seega hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist so 28.04.2008 summas 5500 krooni KKS täisealiseks saamiseni so XXX.
  8. Hagiavalduses märgitu kohaselt kulub hagejal lapse ülalpidamiseks raha järgnevalt: eluasemekulud 2500 krooni, kulutused toidule 2000 krooni, kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 100 krooni, kulutused lapse lasteaiale 1000 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 300 krooni, muud vältimatud püsikulud vabaaja sisustamiseks 1000 krooni kokku 6900 krooni.
  9. 24.09.2009.a. toimunud kohtuistungil hageja jääb hagetava elatise suuruse 5500 krooni kuus lapse kohta juurde.
  10. Hageja hagiavalduses väidetu kohaselt on tema sissetulekuks lapsetoetus 300 krooni kuus ja brutopalgana sissetulek 6500 krooni.
  11. Kostja varandusliku olukorra kohta märgib hageja, et tal puuduvad andmed kostja varandusliku olukorra kohta. Hageja arvab, et kostja RS töötab M OÜ-s ja on juhatuse liige ettevõttes N .
  12. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte alaealise lapse sünnitunnistuse, lapse kulutuste kohta arvestuse, tõendi selle kohta, et laps käib lasteaias ning lasteaiamaksud on tasutud õigeaegselt, enda töölepingu , mis kinnitab hageja töötasu 6500 krooni kuus, laenulepingu (tl 8-10) kus laenusaajaks KE ja J E ja teise laenulepingu, kus laenusaajaks KE ja J E ning hageja kontoväljavõtted 14.08.200708.04.
  13. Kostja vastuväited ja põhjendused Lk 2

(5)
  1. Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja töötas S.P. M miinimumpalgaga ja pole võimeline lapsele toetusraha maksma nõutud summas. N OÜ-s on kostja juhatuse liige, kuid mingit tasu sealt ei saa. Varasemalt maksis K 3000 krooni kuus, nii panga ülekandega kui ka sulas. Jaanuarist 2009 on kostja maksnud KE kontole 2200 krooni, see kajastub hageja pangakontodel. Kooselu lakkamise tagajärjel jäi kostja ilma hagejaga soetatud ühisest korterist, kuna kostjale oli oluline, et laps kasvaks heades tingimustes ja kostja jäi ilma ka autost. Kohtumisel pojaga on kostja pojale ostnud vajaminevaid asju. Kostja on nõus hagejale tasuma lapse ülalpidamiseks 2200 krooni, kui ametlikult tööle asub. Kostja on praegu töötu. Kohtuotsuse põhjendused
  2. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 12 Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kas kostja on oma kohustused hageja ja kostja lapse ülalpidamisel täitnud või kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele kuna ta lapse ülalpidamisel piisaval määral osalenud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud väited, et ta on osalenud lapse ülalpidamises – on kinnitust leidnud hageja pangakontode väljavõtetega, kuid kulutusi kostja on lapsele teinud nagu ta väidab jaanuarist 2009 kuni märts kaasa arvatud 2009 summas 2200 krooni kinnitavad kostja poolt, et kulutusi lapse ülalpidamiseks on teinud kostja mitte pidevalt vaid teatud aja perioodil. Kuna lapsevanema ülalpidamise kohustus on igakuine ülalpidamise andmine, asub kohus seisukohale, et kostja ei ole piisavalt andnud materiaalseid vahendeid lapse ülalpidamiseks. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et see on kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Sellele seisukohale on asunud oma lahendites 3-2-157-04 , 3-2-1-121-04 3-2-1-7-05 ka Riigikohus. Seega on hageja nõue kostjalt elatise kohtuotsusega väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud. Kohus asub ka seisukohale, et elatise kandmist lapse pangakontole saab lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis kui, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Sellele seisukohale on asunud Riigikohus oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-3-
  3. Kuna hageja ei ole sellist ettepanekut teinud, et kostja kannab raha lapse arvele, tuleb elatis välja mõista kostjalt hageja kasuks, sest PkS § 61 lg 1 mõtte kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus antud vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb.
  4. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte lapse ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud. Kohus peab elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii laste vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Hageja on näidanud hagiavalduses üksikasjalikult kui palju tal raha lapse ülalpidamiseks kuus kulub, kostja nõustub lapse ülalpidamise kohustuse täitmisega 2200 krooni. Selgituseks kostja Lk 3
(5)märgib, et maksis niikaua kui jäi töötuks. Kostja töötuna arvele võtmise kuupäev on 29.07.
  1. Kostja nõustub täitma ülalpidamiskohustust 2200 krooni kuus seni kui tööle saab. Arvestades poolte poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid – ning arvestades asjaolu, et vajalikud on lapse eluasemekulu jt kulud, eelnimetatuid tuleb pidada üldtuntud kulutusteks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et põhjendatud ülalpidamiskuludeks kuus tuleb pidada hagis esitatud kulutusi seega summas 5500 krooni. Edasi võtab kohus seisukoha selles milline on vanemate varaline seisund ning kuidas laste ülalpidamiskulusid vanemate vahel jaotada. Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid – hageja esitatud tõend, töötasu 6500 ning lapsetoetus 300 krooni on sissetulekuks. Kostja varalist olukorda tõendab, et kostja on töötu, töötuna registreeritud ning töötuna oleku periood on 05.08.2009-01.05.
  2. seega kostjal töötasu puudub, kostja sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis. Kuivõrd hageja on esitanud kohtule nõude välja mõista elatis poolte alaealise lapse ülalpidamiseks 5500 krooni kuus, arvestades, et kostja on käesoleval ajal töötu, kuid hageja varanduslik olukord on eelpoolnimetatud tõeneid kogumis hinnates märgatavalt parem kui kostja varanduslik olukord ning hagejal tuleb maksta vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 sätestatule kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatiselt ka tulumaksu, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus so minimaalmääras. Kohus juhindub PKS § 61 lg 4, mis sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks 2008 ja 2009 on 2175 krooni.
  3. Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  4. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kostja ei ole maksnud lapsele elatist igakuiselt, tuleb kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt enne hagi esitamist nagu sätestab PkS § 70 lg 2 ja nagu hageja seda teha palub. Elatise saab välja mõista aga tagasiulatuvalt ning lähtuvalt hagis taotletule, so alates 28.04.
  6. Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta. Juhindudes TsMS § 238 lg 1 kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Laenulepingud (tl 12-13) jätab kohus otsuse tegemisel tähelepanuta, kuna need lepingujärgsed kohustused ei kohusta kostjat millekski, nende lepingute poolteks on KE, J E laenusaajana ja ning laenuandjana AS Hansapank.
  7. Menetluskulude jaotamine. Lk 4
(5)Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Muid menetluskulusid pooltel ei ole. 19.Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks esialgselt summas 5500.- krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 49 500.- krooni. Kohtunik: Lukiina Vismann Lk 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.