← Eesti

3-09-1226/16

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2009.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-1226 Haldusasi R.O kaebus Viru Vangla toiminguga tekitatud mittevaralise kahju 10 000 krooni hüvitamiseks Menetlusosalised kaebuse esitaja R.O, vastustaja Viru Vangla Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD R.O esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vanglalt mittevaralise kahju 10 000 krooni väljamõistmist. Kaebaja selgitab, et ta viibis Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr xx alusel kartseris 30 päeva ajavahemikul alates 17.02.2009 kuni 19.03.
  2. Nimetatud käskkirjast nähtub, et vahistatu R.O pani toime distsiplinaarnõuete rikkumise, mis väljendus selles, et 12.01.2009 kella 12.50 paiku Viru Vangla P-hoone läbiotsimisruumis nr 3-09-1226 184A läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära vahistatu seljakotist isiklike asjade hulgas mobiiltelefon Nokia
  3. Kaebaja pöördus Justiitsministeeriumi poole vaidega tühistada talle määratud distsiplinaarkaristus, kuid Viru Vangla direktor tunnistas xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx kehtetuks oma xx.xx.xxxx käskkirja nr xx. Kaebaja väitel tema 04.03.2009 vaie küll rahuldati, kuna aga karistus on juba ära kantud, siis palub ta Viru Vanglalt välja mõista hüvitis 10 000 krooni. 06.04.2009 esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks ja xx.x.xxxx vastusega nr xx jättis Viru Vangla kaebaja kahjunõue rahuldamata põhjusel, et käskkirja kehtetuks tunnistamine on piisav heastamisvahend, sest kaebajale ei ole saabunud raskeid tagajärgi seoses kartseris viibimisega ja ta ei ole kannatanud viletsate kartseritingimuste pärast. Vastustaja Viru Vangla palub jätta R.O kahjunõue rahuldamata. Vangla märgib, et kaebaja esitas 06.04.2009 vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses asjaoluga, et ta viibis Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr xx alusel kartseris ajavahemikul alates 17.02.2009 kuni 19.03.
  4. Nimetatud käskkiri on tunnistatud kehtetuks Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju 10 000 krooni hüvitamist. Vastustaja viitab riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg-le 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusevastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Vastustaja viitab RVastS § 9 lg-le 1, mille kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Vastustaja väidab, et kaebajale õigusevastaselt distsiplinaarkaristuse määramine ei toonud kaasa inimväärikuse kahjustamist. Viru Vangla kartser on kaasaegne ja vastab kõigile kehtestatud nõuetele. Kaebaja ei ole esitatud kahjunõudes märkinud, et kartserikamber ei vastanud tingimustele. Vangla möönab, et kartserikambris viibimine võib tekitada ebamugavustunnet, kuid igasugune ebamugavustunne ei ole veel väärikuse rikkumine. Ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tuleneb, et igasugune ebamugavustunne ei ole veel inimväärikuse rikkumine. Inimväärikuse olulisust rõhutab vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 41, mille kohaselt kinnipeetavat, arestialust ja vahistatut tuleb kohelda inimväärikalt ning tagada olukord, et vanglas või arestimajas viibimise ajal ei põhjustataks isikule rohkem kannatusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kartseris viibimisega. Ühtlasi märgib vastustaja, et iga ebameeldivustunne, mida isik kogeb, ei ole veel inimväärikuse rikkumine ega saa olla aluseks kahjunõude esitamiseks. Ühtlasi peab vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx kehtetuks tunnistamist piisavaks heastamisvahendiks, kuna kaebajale ei ole saabunud seoses kartseris viibimisega raskeid tagajärgi ja ta ei ole kannatanud kehvade kartseritingimuste pärast. KOHTU PÕHJENDUSED Kooskõlas RVastS § 7 lg-ga 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kas ja millist konkreetset kahju Viru Vangla talle põhjustas seoses kartseris viibimisega. VangS § 41 kohaselt kinnipeetavat, arestialust ja vahistatut tuleb kohelda inimväärikalt ning tagada 2

(4)3-09-1226 olukord, et vanglas või arestimajas viibimise ajal ei põhjustataks isikule rohkem kannatusi kui need, mis paratamatult kaasnevad arestimajas viibimisega. Vastustaja väidab, et kaebaja õigusevastane karistamine distsiplinaarkorras ei toonud talle kaasa kahjulikke tagajärgi ning kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kartseris viibides oleks alandatud tema inimväärikust või põhjustatud talle rohkem kannatusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kartseris viibimisega. Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjast nr xx nähtub, et Viru Vangla direktori asetäitja xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määrati vahistatule R.O-le distsiplinaarkaristusena 30 ööpäeva kartseri karistust. R.O distsipliinirikkumine seisnes selles, et 12.01.2009 kella 12.50 paiku Viru Vangla P-1 hoone läbiotsimisruumis nr 184A leiti läbiotsimise käigus kaebaja seljakotist isiklike asjade hulgast mobiiltelefon Nokia 8310, mis võeti talt ära. R.O 12.01.2009 seletuskirjast nähtub, et ta tõi mobiiltelefoni kaasa Narva arestimajast (t.lk.7). 27.01.2009 esitas vahistatu täiendava seletuskirja, mille selgitas, et mobiiltelefon on tema oma ning ta võttis selle vanglasse kaasa 12.01.2009 Narva arestimajast ning kaebaja väitel kavatses ta anda mobiiltelefoni vangla lattu kuni vabanemiseni. Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr xx kehtetuks tunnistamise Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjast nr xx tingis asjaolu, et selles tuginetakse Viru Vangla kodukorra p-le 8.1.8, mille kohaselt on kinnipeetav isik kohustatud teavitama vanglaametnikke kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut, sisekorda ning teiste isikute elu ja tervist. Viru Vangla väidab, et kuna kinnipeetaval isikul ei ole kohustust teavitada vanglaametnikke keelatud eseme omamisest, siis on ta ekslikult tuginenud nimetatud õigusnormile. Samuti sisaldab kõneallolev käskkiri ebaõiget teavet selle kohta, et vahistatule R.O-le on kolmel korral määratud distsiplinaarkaristus keelatud esemete omamise eest. Justiitsministeeriumi 03.02.2009 vaideotsusega nr 11-7/11585 tunnistati kehtetuks Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkiri nr xx, millega R.O-d karistati distsiplinaarkorras keelatud eseme omamise eest. Haldusasja materjalidest nähtuvalt R.O tunnistas ise, et tal oli Narva arestimajas mobiiltelefon, mille ta tõi kaasa Viru Vanglasse. Eeltoodu alusel saab asuda seisukohale, et kaebaja pani küll toime süülise teo, kuid samas vastustaja on eksinud seaduse kohaldamisel, mis tingis ka Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr xx tühistamise. Käesoleval juhul on tõendatud R.O 12.01.2009 seletuskirjaga, et ta omas keelatud eset, mille ta võttis 12.10.2009 Narva arestimaja kambrist nr 5 kaasa Viru Vanglasse (et see ära anda lattu kuni vabanemiseni). Kaebaja väidab, et ta andis mobiiltelefoni läbiotsimisruumis vabatahtlikult ära, kuid valvur Andres Rääski seletuse kohaselt leiti mobiiltelefon ja võeti ära R.O´lt P-1 hoone ruumis 184A läbiotsimise käigus. Mobiiltelefon, millel ei olnud akut ja SIM-kaarti, oli R.O seljakotis isiklike asjade hulgas. Seega pani kaebaja toime distsipliinirikkumise ning Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr xx kehtetuks tunnistamine leidis aset selle tõttu, et Viru Vangla kohaldas vääralt seadust. Kuna kinnipeetaval isikul ei ole kohustust teavitada keelatud eseme omamisest vanglaametnikke, siis on viidatud õiguslikule alusele, mis antud juhul ei ole kohaldatav. Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjast nr xx nähtub asjaolu, et R.O-le on määratud kolmel korral distsiplinaarkaristus keelatud esemete omamise eest. Justiitsministeeriumi 03.02.2009 vaideotsusega nr 11-7/11585 tunnistati kehtetuks Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkiri nr xx, millega R.O-d karistati distsiplinaarkorras keelatud eseme omamise eest. Kuigi Viru Vangla direktor tunnistas kehtetuks Viru Vangla direktori asetäitja xx.xx.xxxx käskkirja nr xx seaduse väära kohaldamise tõttu, leiab kohus, et R.O taotlus vangla toiminguga tekitatud mittevaralise kahju 10 000 krooni hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Antud asjas on kindlaks tehtud, et R.O käitus süüliselt, tuues Narva arestimajast kaasa keelatud eseme ning selle eest võis seadusest tulenevalt kaebajat karistada 30. päevase kartseri karistusega. Eeltoodut aluseks võttes kohus leiab, et R.O kaebus Viru Vangla toiminguga tekitatud mittevaralise kahju 10 000 krooni hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest kaebajal ei ole mittevaralist kahju tekkinud. Vastupidist ei ole kaebaja tõendanud. Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, 3
(4)3-09-1226 milles konkreetselt seisnes talle põhjustatud mittevaraline kahju ega esitanud ka sellekohaseid tõendeid. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 22.01.2010 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.