KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-09-18000 Menet

§ 6lg.

1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tööandja peaks maksma hüvitist tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest, kuigi töötaja pole seeläbi kahju saanud.

§ 101lg.

1 p. 3 sätestab ühe õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumisel kahju hüvitamise nõude. Kui tööandja rikub tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda kahju hüvitamist

§ 115lg.

1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, s.o. töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud..

1. Samuti ei saanud hageja kahju töötuna registreerimisel, kuna hüvitist ei saa need töötud, kelle viimane töösuhe on lõpetatud töötaja algatusel, poolte kokkuleppel, töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu.
2. Kostja märgib, et hageja oli teadlik, et isik kelle käes on seifi võti, kus asuvad tööraamatud, on puhkusel ning selle aja jooksule ei esitanud hageja mingeid pretensioone, et hageja ei saa uuele tööle asuda. 2 Maakohtu põhjendused
3. . Tulenevalt TsMS § 403 lahendab kohus antud asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.
4. Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5. Hageja esitas kostja vastu hagi nõudega välja mõista kostjalt hageja kasuks tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest keskmine palk summas 12 615,12 krooni. Hagiavalduse kohaselt 21.04.2008 sõlmisid pooled töölepingu ning hageja asus samast päevast tööle AAS Tartu keskuses müügikonsultandina (tlk 7-8). 01.03.2009 lõpetati hagejaga tööleping TLS § 79 alusel ja maksti välja lõpparve (tlk 9), kuid tööraamatut hagejale samal päeval kätte ei antud ja pärast korduvaid nõudmisi sai hageja oma tööraamatu kätte 19.03.2009 (tlk 9). Seega viivitas kostja tööraamatu kätteandmisega 18 päeva ning hagejal ei olnud võimalik asuda uuele töökohale. Samuti ei olnud hagejal võimalik registreerida ennast töötuna, mistõttu puudus hagejal ravikindlustus. Hageja sai varalist kahju ja sotsiaaltagatiste puudumine põhjustas hagejale mittevaralist kahju.
6. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja tunnistab, et tööraamatut ei antud hagejale kätte töölepingu lõpetamise päeval, sest hageja töötas Tartu keskuses, kuid tööraamatud arhiveeriti Tallinna keskuses, kuid ta ei teinud hagejale takistusi soovi korral tööraamatu kättesaamiseks varem Tallinna keskusest. Kostja ei vaidle vastu faktile, et hageja sai tööraamatu kätte 18 päeva peale töösuhte lõpetamist, s.o.19.03.
7. Kostja väitel käesoleval ajal tööraamatu puudumine või selle esitamata jätmine ei takista töölepingu sõlmimist, kuna tööraamatut tänapäeva praktikas ei nõuta. Seega ei ole mõistlikku põhjust eeldada, et töötajale tekib kahju tööraamatu puudumise tõttu. Töötaja võib nõuda kahju hüvitamist

§ 115lg.

1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, s.o. töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud. Hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju. Tööleping hagejaga lõpetati TLS § 79 alusel (töötaja algatusel). Seega ei saanud hageja kahju töötuna registreerimisel, kuna hüvitist ei saa need töötud, kelle viimane töösuhe on lõpetatud töötaja algatusel, poolte kokkuleppel, töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu. Kostja leiab, et ta ei ole hagejale mingit kahju tekitanud seoses hagejale tööraamatu kätteandmisega 18 päeva peale töösuhte lõppemist. Seega on hageja nõue alusetu. 16.. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 21.04.2008 töölepingu ning hageja asus samast päevast tööle AAS Tartu keskuses müügikonsultandina (tlk 7-8) ja 01.03.2009 lõpetati hageja tööleping TLS § 79 alusel (töötaja algatusel) ja maksti välja lõpparve (tlk 9). Samuti puudub vaidlus, et hageja sai tööraamatu kätte 19.03.2009 (tlk 9).
2. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on kohustatud hagejale maksma keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni., kuna hageja on väidetavalt saanud varalist ja mittevaralist kahju seoses kostja poolt tööraamatu kinnipidamisega 18 päeva.
3. Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 119 lg 1 järgi tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva 3 eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Riigikohus on oma 01.11.2006 kohtulahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-76-06 p 17 märkinud, et: „Tööraamatu puudumine või selle esitamata jätmine ei takista töölepingu sõlmimist. Seega ei ole enam mõistlikku põhjust eeldada, et töötajale tekib kahju tööraamatu puudumise tõttu. Samas ei saa kahju tekkimist ka välistada. Alates
4. juulist 2002 tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamisel lähtuda ka võlaõigusseaduse sätetest.

§ 6

lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kolleegium leiab, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tööandja peaks maksma hüvitist tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest, kuigi töötaja pole seeläbi kahju saanud.

§ 101

lg 1 p 3 sätestab ühe õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumisel kahju hüvitamise nõude. Kui tööandja rikub tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda kahju hüvitamist

§ 115

lg 1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, s.o töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud.“ Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tööraamatu kätteandmata jätmine tekitas talle kahju.

1. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tööraamatu kätteandmata jätmine tekitas talle kahju. Paljasõnalised ning tõendamata on hageja väited, et tööraamatu ülendamisega viivitamine põhjustas hagejale nii varalist kui ka mittevaralist kahju, mis seisneb tarbetus asjaajamises ning asjaolus, et hagejal ei olnud võimalik asuda uuele tööle ega registreerida ennast töötuna, mistõttu puudus hagejal ravikindlustus. Hageja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit. Seega on kohus seisukohal, et hagi on tõendamata ja põhjendamatu ja seetõttu tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse. Seega tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik 4