← Eesti

3-09-1363/11

3-09-1363 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Halduskohus Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 07.09.

  1. a Jõhvi Haldusasja number 3-09-1363 Haldusasi R. G. kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes kohtu äranägemisel. Kohtuistung 18.08.2009.a. Menetlusvorm Kaebus rahuldada. Välja mõista Viru Vanglalt R. G. kasuks 1000 ( üks tuhat) krooni hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest. Kohtuotsuse peale võib esitada vahetult Tartu Edasikaebamise kord Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul apellatsioonkaebuse arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, 07.09.2009 ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED RESOLUTSIOON Kaebaja R. G. taotles kohtult mõista Viru Vanglalt tema kasuks välja õiglane hüvitis moraalse kahju tekitamise eest seoses kartserikaristuse kandmisega, mis oli talle määratud õigusvastaselt. Hüvitise suuruse jättis kaebaja kohtuistungil kohtu otsustada. Viru Vangla direktori 08.10.2008 käskkirjaga määrati kaebajale karistuseks vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p.8.1.1, 8.1.7, 8.1.8 ,8.2.6 nõuete rikkumise eest 10 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Kaebaja on määratud karistuse ära kandnud. Viru Vangla 08.10.2008 käskkiri nr 1511-kp on tunnistatud 27.02.2009 Justiitsministeeriumi poolt kehtetuks. Kaebaja leiab, et kui karistus on määratud õigusvastaselt, siis on tal õigus moraalse kahju nõudele. Kartserikaristuse kandmisel viibis kaebaja tunduvalt piiratumates tingimustes kui tavaliselt ning kokkuvõtvalt oli tema väärikust sellega alandatud. Kaebaja palub kaebuse rahuldamist. Vastustaja Viru Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ja leiab, et kaebus on põhjendamatu. Alati ei pea kaebajale rahalist hüvitust välja mõistma. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kohtukulu jätta kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tugineb haldustoimiku nr 3-09-1363 materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Kaebaja on kohtule esitanud kahju hüvitamise kaebuse. 3-09-1363 Kaebaja ei pea käesolevas asjas tõendama mittevaralise kahjuna valu ja kannatuste tekkimist. Riigikohtu üldkogu
  2. veebruari
  3. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-15-07, p 27 ja Riigikohtu halduskolleegiumi
  4. märtsi
  5. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-2-06, p 12 kohaselt eeldatakse alusetu vabaduse võtmise korral mittevaralise kahju tekkimist ja see kehtib ka kinnipeetava õigusvastasel paigutamisel kartserisse. Tartu Halduskohus ei näe asjaolusid, mis lükkaksid käesoleval juhul selle eelduse ümber. Kolleegium rõhutas oma
  6. märtsi
  7. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-2-06, et inimväärikus on isiku kõigi põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse eesmärk. Inimväärikus on osa põhiõiguste olemusest. Inimväärikust tuleb austada ja kaitsta (EL põhiõiguste harta art 1, Euroopa Kohtu
  8. oktoobri
  9. a otsus kohtuasjas C-377/98: Madalmaad v. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2001, lk 7079). Õigus inimväärikale kohtlemisele laieneb igaühele, sh kinnipeetavatele. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec

(2006)2 Euroopa Vanglareeglistiku kohta toonitab preambulas, et vabaduskaotusliku karistuse kohaldamine ja kinnipeetavate kohtlemine eeldab julgeolekuabinõude ja distsipliiniga arvestamist, kuid samal ajal tuleb tagada vanglas tingimused, mis ei riiva inimväärikust. Euroopa Vanglareeglistiku punkti 18.1 kohaselt tuleb kinnipeetava majutamisel austada tema inimväärikust, tagada võimalikul määral tema privaatsus, tervishoiu ja hügieeninõuete järgmine, ventilatsioon, valgustus ja küte. RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 1 järgi peab mittevaralise kahju hüvitamiseks olema tegemist süülise õigusvastase tegevusega.Tekkinud mittevaraline kahju peab olema kaebuse alusena ära näidatud õigusvastase haldusaktiga põhjuslikus seoses. Põhjuslik seos puudub, kui haldusakt oli õigusvastane ja tühistati üksnes formaalsel, s. o menetluslikul või vormilisel põhjusel, ning kohtul on vaatamata formaalsele veale võimalik veenduda, et haldusakt oli sisuliselt õige (vaata näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
  1. märtsi
  2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-7704, p 18). Sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole, kuna Justiitsministeeriumi vaideotsuse kohaselt on kaebaja karistamine (Viru Vangla kodukorra p.8.1.7, 8.1.8, 8.2.6 ) olnud materiaalselt, mitte formaalselt õigusvastane. Seega esineb käesoleval juhul põhjuslik seos õigusi rikkuva haldusakti ja mittevaralise kahju vahel. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et kaebajale tekitati mittevaralist kahju süüliselt tema väärikuse alandamisega alusetu kartseris hoidmise teel. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 2 hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Mittevaralise kahju eest õiglase hüvitise määramisel on märkimisväärne otsustusruum kohtul. Kirjeldatu alusel peab kohus võtma arvesse õigusrikkumise raskust, isikule põhjustatud kannatuste ja valu intensiivsust, samuti kohtute senist praktikat sarnastel juhtumitel. Kinnipeetava kartserisse paigutamise puhul tuleb arvestada, et kinnipeetava vabadus on ka ilma kartserikaristuseta piiratud. Kannatuste hindamiseks tuleb võrrelda kartseri tingimusi nende tingimustega, milles kinnipeetav viibib tavapäraselt. Senises kohtupraktikas on üldjuhul peetud õiglaseks ca 100 krooni suurust hüvitist ühe alusetult kartseris veedetud ööpäeva eest (vaata näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
  3. märtsi
  4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-06). Käesoleval juhul viibis kaebaja alusetult kartseris 10 ööpäeva. Selle kohaselt kujuneks hüvitise suuruseks 1000 krooni ning halduskohus ei pea vajalikuks RVastS § 13 lg 1 p 5 alusel vähendada väljamõistetava hüvitise suurust. Kirjeldatu alusel kuulub kaebajale välja mõistmisele hüvitis 10 ööpäeva alusetult kartseris viibitud aja eest summas 1000 krooni. Ülle Polluks Kohtunik 2 3-09-1363 Kohtuotsus jõustus 21.01.2010.a Tartu Ringkonnakohtu 14.12.2009.a kohtuotsusega, millega:
  5. Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus osaliselt.
  6. Tühistada Tartu Halduskohtu
  7. septembri 2009.a otsus osas, millega rahuldati Roman Gavrontšuki kaebus ja mõisteti tema kasuks Viru Vanglalt välja 1000 krooni hüvitist mittevaralise kahju eest. Teha selles osas uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt ja mõista Viru Vanglalt Roman Gavrontšuki kasuks välja hüvitis summas 500 krooni.
  8. Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ülle Polluks Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.