2-09-21683/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2009.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-21683 Tsiviilasi E H avaldus lapse elukoha määramiseks Menetlusosalised ja nende Avaldaja E H (isikukood xxx, elukoht xxx) Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Puudutatud isik V H (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isiku V H määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg Puudutatud isik C P(isikukood xxx, elukoht xxx) Eestkosteasutus Raasiku vald esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuli 2009 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada E H avaldus.
4. Määrata V H (isikukood xxx) elukohaks E H elukoht. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud E H kanda ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud E H esitas 13.05.2009 avalduse lapse elukoha määramiseks. E H ja C P kooselust sündis xxx tütar V H. Kooselu ajal esinesid C P probleemid äkkviha ja füüsilise vägivalla ohjeldamisega ning suhete lõppemise põhjuseks oli C P vägivaldne käitumine avaldaja suhtes. Suhete lõppemise järel alates 2007.a. lõpust elab avaldaja koos lapsega alaliselt Eestis ning C P elab alaliselt Hispaanias. E H ei teinud Eestisse tagasituleku järel C P e takistusi lapsega kohtumiseks. C P käis veebruaris 2008 Eestis, kohtus V ja tõi lapse kokkulepitud ajaks ja kohta emale tagasi. Sellel ajal leidis aset ka üks füüsilise vägivallaga lõppenud intsident, mille käigus C P peksis avaldajat lapse juuresolekul ja tekitas avaldajale roidemurde. Aprillis 2008 tuli C P ette teatamata Eestisse ja palus luba lapsega kohtuda. E H lubas V isaga Tallinna sõita eeldusel, et C P vastavalt kokkuleppele lapse kella 19-ks tagasi toob. Kokkulepitud ajaks C Plast emale tagasi ei toonud. Telefoniga ei olnud võimalik C P ühendust saada. Avaldaja sõitis Tallinnasse, et C P kokku saada ja laps koju viia. Selgus, et C P oli ennast hotellist välja registreerinud ja sõitnud avaldaja teadmata koos lapsega Riiga, kust lendas edasi Hispaaniasse. Alles Hispaanias lülitas C P telefoni sisse ja temaga oli võimalik kontakti saada ja lapse asukoha ning olukorra kohta teavet saada. Laps räägib ainult eesti keelt. C P esitas avaldajale tingimuse, et ema saab lapsega taas koos olla, kui asub uuesti C P koos elama. E H tegi avalduse Põhja Politseiprefektuuri, kuid sai vastuseks soovituse pöörduda tsiviilhagiga kohtusse. Edasi pöördus avaldaja läbi Justiitsministeeriumi avaldusega Hispaania pädeva kohtu poole palvega tagastada V H elukohariiki Eestisse. Avaldaja sõitis ise mais 2008 Hispaaniasse C P elukohta ning palus abi Eesti Vabariigi saatkonnalt Hispaanias sealt koos lapsega lahkumiseks. Saatkonna töötaja (Eesti konsul Madriidis) saatis 11.06.2008 E H ja V H Tallinna lennukile ja tagas mõlema julgeoleku. E H asus kevadest 2009 tööle ITEOÜ-s, laps hakkas käima lasteaias, elu muutus stabiilsemaks ja turvalisemaks. C P tuli uuesti Eestisse 03.03.2009, kohtus avaldaja ja lapsega tänaval, haaras lapse ootamatult avaldaja kõrvalt rendiautosse ja sõitis koos lapsega taas Hispaaniasse. Hispaaniast saatis C P avaldajale sõnumi ning teatas, et laps on tema juures ja jääb tema kasvatusele. E H lendas 10.03.2009 lapsele järele. Jõudnud C P koju, vedeles too tundmatu kaaslasega voodil, last ei olnud. C P oli viinud lapse oma tuttava juurde hoida. C P tuttav viis lapse hommikuti päevahoidu ja tõi õhtul tagasi, laps elas ja ööbis täiesti võõra isiku kodus. C P nõudis, et E H tuleks koheselt uuesti Hispaaniasse elama C P juurde, muidu ta lapse asukohta teada ei saa ja last ei näe. E H lubas, et teeb, nagu C P nõuab, lõpetab Eestis töölepingu ja toob oma asjad Eestist ära. E H tegi enne Eestisse lendu Madriidi politseis avalduse, et laps on kadunud, lapse asukoht ja olukord on teadmata. E H sõitis Eestisse ning 27.03.2009 tagasi Hispaaniasse kinnitusega, et hakkab C P koos elama. Alles siis sai avaldaja võimaluse last näha – ajavahemikus 03.03 - 27.03.2009 polnud ema ja laps kohtunud. Laps oli šokis, hirmunud, kartis rääkida, nuttis ja otsis ema lähedust. Avaldaja hakkas last sellises olekus nähes nutma, mispeale peksis C P avaldaja lapse juuresolekule vaatamata läbi ja ähvardas, et kui avaldaja veel nutab, last enam ei näe. Kahe nädala pärast õnnestus E H koos lapsega kodust põgeneda ja Eestisse naasta. C P tuli sõnum lubadusega tulla Eestisse ning E H ära tappa – kui seda ei tee C P , siis tema sõbrad. E H on eeltoodu põhjal seisukohal, et lapse turvalisuse ja stabiilsuse tagamiseks tuleb kohtu kaudu määrata V H elukoht. E H on arvamusel, et lapsele tagab stabiilsuse ja turvalisuse kasvamine ema elukohas. Avaldajale kuulub 2-toaline korter XXX. Lapsele on olemas omaette lapsepäraselt sisustatud tuba ja kõik võimalused lapsega tegelemiseks ja lapse arendamiseks. Avaldajat toetab lapse kasvatamisel ka tema perekond – ema, isa ja vend. E H soovib eeltoodud asjaolusid silmas pidades ja soovist vältida lapse võimalikku edaspidist äraviimist Eestist, et lapse elukoht oleks määratud avaldaja juures. Avaldaja peab eelkõige silmas lapse tervist, vanust, stabiilset arengut ja turvalist elukeskkonda. Lapsel on ema juures turvalisem ning paremad elamistingimused kui isa juures, rahulikum elu ning parem järelevalve lapse üle. Avaldaja arvestab eelkõige asjaolu, et temale kuulub korteriomand, kus elab ka V H, kuid C P vahetab üürikortereid, tal ei ole oma elamispinda ega töökohta. Avaldaja on nõus, et juhul, kui lapse elukohaks määratakse E H elukoht, saab isa lapsega suhelda, kuid mitte enam lapsega omaette jäädes, vaid lastekaitsetöötaja juuresolekul eestkosteasutuse poolt nimetatud lapsele sobivates ruumides. E H soovib vältida V äraviimist Eestist ilma ema nõusolekuta. Lapse äraviimine Eestist ilma avaldaja nõusolekuta ei vasta lapse huvidele. Laps vajab kindlat väljakujunenud elukorraldust ja stabiilsust, samuti turvalist ja tervislikku keskkonda, väljakujunenud päevakava järgimist, mille lapse äraviimine Eestist C P elukohta täielikult välistab. Laps satub võõraste inimeste keskele võõrasse keskkonda, ei saa suhelda temale arusaadavas keeles emaga ega 2 vanavanematega ega oma mängukaaslastega. Oma käitumisega on C P näidanud, et tegemist on ebastabiilse ja vägivaldse isikuga, kelle käitumine ja ettevõtmised võivad ohustada last. V H määratud esindaja arvamus E H ja C P kooselu lõppes 2007.a. detsembris. Avaldaja kinnitusel saatsid teda kogu kooselu ajal C P vaimne ja füüsiline vägivald. C P pideva vägivaldsuse ja äkkviha ohjeldamatuse tõttu kooselu ka lõppes. 2008.a. jaanuarikuus asus V H koos avaldajaga uuesti elama Eestisse. Avaldaja ei soovi enam kooselu C P jätkata, kuid viimane sundivat teda selleks ja kasutab last vahendina oma eesmärgi saavutamiseks. Selleks on C P vähemalt kahel korral E H nõusolekuta ja seega õigusvastaselt viinud V H ära tema harilikust viibimiskohast Haagi 25.10.1980.a. lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni tähenduses. Mõlemal korral algatati viidatud konventsiooni alusel lapse tagastamise menetlus. Justiitsministeeriumi 5.05.2009.a. teatisest nr.12-11/3232 nähtub, et E H on pöördunud Justiitsministeeriumisse kahel korral avaldusega lapse tagastamiseks, kes viidi C P poolt Hispaaniasse ilma E H nõusolekuta. Esimesel korral, 9.04.2008.a. võttis C PV H ühise aja veetmise eesmärgil ja lubas V paari tunni pärast tagasi tuua, kuid jättis selle tegemata ja sõitis salaja temaga Riiga ja sealt edasi Hispaaniasse. V H oli avaldajast eraldatud lubamatult pikka aega. Eesti Vabariigi saatkonna abiga õnnestus avaldajal V H Eestisse tagasi tuua alles 11.06.2008.a. Teisel korral, 2.03.2009.a. tõstis C P vestluse käigus V jõuga taksosse ja kihutas temaga minema. 3.03.2009 teatas C P , et on V Hispaanias ja avaldaja näeb last ainult tingimusel, et jätkab temaga oma kooselu. Uuesti nägi V ema alles 27.03.2009.a. Kaks nädalat hiljem õnnestus avaldajal C Pk odust koos V põgeneda ja Eestisse naasta. E H on taotlenud V H elukoha määramist tema juurde. Arvestades lapse praeguseks väljakujunenud elukorraldust on selline lahendus kooskõlas lapse huvidega. V H elukeskkond on stabiilne ja sellisena selle jätmine tagab lapsele eakohase kasvukeskkonna. Perekonna elukohaks on avaldajale kuuluv 2-toaline korter XXX. Raasiku Vallavalitsuse 3.01.2008.a. rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et märgitud korter on nii E H kui V H registreeritud elukohaks juba alates 17.05.2007.a. Kodu külastamisel veendus esindaja, et tegemist on väga heakorrastatud ja ilusa korteriga, kus on olemas kõik lapsele vajalik. V on oma tuba ning vajalikud eakohased mänguasjad. Alavere lasteaia 4.05.2009.a. tõendist nr.7/1-14 nähtub, et V käib lasteaia sõimerühmas, tal on seal alaline koht. ITE OÜ 12.05.2009.a. antud iseloomustuse kohaselt töötab E H ITEOÜ-s alates 1.02.2009.a. kontori assistendi ametikohal, olles läbinud märkimisväärse konkursi. Tööandja iseloomustab E H kohusetundliku ja hoolsana, kes täidab talle pandud ülesanded õigeaegselt ja korralikult. Ta on positiivse suhtumisega ja rõõmsameelne, töökaaslastega läbisaamine on väga hea. Lapsega suhtlemisel veendus esindaja, et V on inimestega kartlik, klammerdub tihti ema külge. E H sõnul ärkab V öösiti vähemalt korra, läheb ema tuppa, veendumaks, et ema on ikka kohal ning pärast ema nägemist rahuneb ja uinub. E H kinnitusel suhtles tema C P vene keeles, V H ei oska teisi keeli peale eesti keele. Lisaks emale moodustavad lapse sotsiaalse võrgustiku veel emapoolne vanaema Malle H, E H vend oma abikaasa ja kahe pojaga, samuti E H vanem poeg 13-aastane K . Lisaks on V samas majas kaks sõpra, tema ea- ja lasteaiakaaslased. V H määratud esindaja toetab ettepanekut määrata alaealise V H elukohaks tema ema E H elukoht. See tagab lapsele vajaliku püsiva kodu ja stabiilse kasvukeskkonna, aga samuti vajaliku järelevalve ja turvatunde. Isapoolne käitumine, eriti viimase aasta jooksul, ei ole esindaja hinnangul toimunud lapse huvides. Lapse tahte vastaselt tema eraldamine emast, ema suhtes ähvarduste tegemine, vägivalla tarvitamine, s.h. lapse nähes, lapse viimine talle võõrasse keelekeskkonda ja võõraste inimeste sekka on ebaadekvaatsed käitumisaktid ega kinnita isal vanemliku vastutusvõime olemasolu. Sellises õhkkonnas ei ole lapsele tagatud arenguks vajalik stabiilsus ning seatakse ohtu lapse julgeolek. Raasiku Vallavalitsuse arvamus 3 Raasiku Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist külastas E H tema kodus, kus viibisid avaldaja tütar ja ema. C P , kes elab alaliselt Hispaanias, on korduvalt avaldajale teatamata V H omavoliliselt Eestist ära viinud. Lapse tagasitoomiseks on avaldaja Hispaanias vajanud Eesti konsuli abi. Samuti on E H teinud avaldusi lapse röövimise kohta nii Eesti kui ka Hispaania õiguskaitseorganitele. C P teguviis kahjustab tõsiselt väikelapse psüühikat jättes tugeva jälje kogu eluks. Alates käesoleva aasta veebruarikuust töötab avaldaja firmas sekretärina ja V käib Alavere lasteaias. Vajadusel on lapse vanaema nõus teda hoidma. Lastekaitsespetsialist leiab, et tegemist on kokkuhoidva perega, kus väikelapsele on tagatud rahulik keskkond ning vajalikud tingimused kasvamiseks ja eakohaseks arenguks. Eestkosteasutus on seisukohal, et V H elukohaks tuleb määrata tema ema E H elukoht ning keelata C P last ilma E H kirjaliku nõusolekuta Eestist välja viia. Kohus leidis Kohtuistungil jäi avaldaja oma nõude juurde. V H määratud esindaja toetas avaldust. Samuti toetas avaldust eestkosteasutus oma kohtule esitatud kirjalikus arvamuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on E H kohtuistungil isiklikult ära kuulanud. C Pkohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ilmumise seaduslikest takistustest. Kohtukutse oli C P e kätte toimetatud. TsMS § 5521 lg 1 kohaselt kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. V H on 2-aastane. V H sünnitunnistusest (t lk 11) nähtub, et E H ja C P on tema vanemad. Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PKS § 50 lg 2 kohustab vanemat oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. V H määratud esindaja kohtule esitatud arvamusest nähtub, et C P on vähemalt kahel korral avaldaja nõusolekuta ja seega õigusvastaselt viinud last Eestist ära. Justiitsministeeriumi 5.05.2009.a. teatisest nr.12-11/3232 nähtub, et E H on pöördunud Justiitsministeeriumisse kahel korral avaldusega lapse tagastamiseks, kes viidi C P poolt Hispaaniasse ilma E H nõusolekuta. Kohus nõustub V H määratud esindaja seisukohaga, et C P käitumine ei ole toimunud lapse huvides, kuna laps on tema tahte vastaselt emast eraldatud. Samuti on ema suhtes ähvarduste tegemine, vägivalla tarvitamine, s.h. lapse nähes, lapse viimine talle võõrasse keelekeskkonda ja võõraste inimeste sekka ebaadekvaatsed käitumisaktid ega kinnita isal vanemliku vastutusvõime olemasolu. PKS § 51 lg 1 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kohus on seisukohal, et V H elukohaks tuleb määrata E H elukoht. Avaldusest, määratud esindaja ja eestkosteasutuse arvamustest nähtub, et lapse elukoha määramine avaldaja juurde tagab lapsele stabiilse elukorralduse ja turvalises elukeskkonnas kasvamise. Kohus leiab, et arvestades lapse praeguseks väljakujunenud elukorraldust, on selline lahendus kooskõlas lapse huvidega. 4 TsMS § 172 lg 3 kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus asub seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Viivi Villemson 5