Obsah (6)

§ 142§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 13.november 2009.a Paide Tsiviilasja number 2-09-17835 Tsiviilasi AS Krediidik

) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kerryt Klettenberg ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kerryt Klettenberg võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS Krediidikassa võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole Tsiviilasi nr 2-09-17835 teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

1. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 27.04.2008.a sõlmitud laenulepingust (edaspidi Leping), mille alusel sai kostja kiirlaenusüsteemist www.euro.24.ee 2000 krooni laenu. Lepingus kohustus Kostja tagastama laenusumma ja tasuma 550 krooni lepingu sõlmimise tasu hiljemalt 27.05.2008.a. Hagi asjaolude kohaselt kostja endale võetud rahalisi kohustusi Lepingus kokkulepitud korras ja tähtajal ei täitnud ja seda vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele. Lepingu p 9.
2. alusel arvestas hageja kostjale viivist Lepingus kokkulepitud määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava täpsusega kirjeldanud. Hagi esitamise aja seisuga võlgneb kostja hagejale 2000 krooni tagastamata laenu, 550 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 2549 krooni viivist.

§ 407

lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodut arvestades on hageja hagi põhivõla ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatustes asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. 3.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduse lisana. Esitatud nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 1000 krooni riigilõivu ja 2500 krooni lepingulise esindaja tasu. Hageja kulu riigilõivule on kooskõlas riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja Lisa 1, st põhjendatud. Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 1300 krooni (s.o enam kui 50% tsiviilasja hinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära. Eeltoodut arvestades määrab kohus kindlaks, et hageja menetluskuluks käesolevas hagimenetluses on 1000 krooni riigilõivu ja 1300 krooni hageja esindaja kulu (õigusabikulu). Vastavalt menetluskulude jaotusele kannab hageja menetluskulu kostja ja seda täies ulatuses Sirje Lahesoo Kohtunik 2