2-05-1856 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Ande Tänav ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-1856

§ 94

lg-le 4 petetud pool tehingu tühistada, kui teine pool pettusest teadis või pidi teadma. Kohus, tuginedes esitatud ja tuvastatud asjaoludele ning hinnanud tõendeid kogumis, leidis, et tehingute tühistamine 26.04.2005 hageja poolt oli põhjendatud. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Kostja ei ole tahtlikult hagejat eksimusse viinud ning ebaõigete asjaolude avaldamise teel kallutanud hagejat tehingut sõlmima. Kostja ei olnud teadlik mistahes pettusest.
3. Käesolevas tsiviilasjas on esimese astme kohus vaidlustatava otsuse tegemisel tuginenud aga menetluse käigus vastustaja poolt antud suulistele seletustele. Sellekohast tõendiliiki TsMS § 229 lg 2 aga ette ei näe.
4. Kostjale olid kolmandate isikute poolt hagejale väidetud asjaolud täielikult teadmata ning hageja ei saanud ega saa oma otsuseid rajada informatsioonil, mida hageja reaalsel otsuse tegemise hetkel ei teadnud. 04.04.2006 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et ta oli nõus kolmandaid isikuid aitama ning nende laenu tagamiseks seadma hüpoteegi oma kinnistule ning samuti oli hageja hilisemalt nõus ka hüpoteegi suurendamisega kolmandate isikute laenu tagamiseks. Seega oli hageja laenulepingu sõlmimisest teadlik ning seda teadmist omades hüpoteegi laenulepingu tagamiseks ka seadis. Hüpoteegilepingute allkirjastamisega väljendas hageja selget tahet leping sõlmida ning seetõttu on hüpoteegilepingud kehtivad ja hageja nõue alusetu. Juhul, kui hageja kas hoolimatusest või rumalast usaldusest kolmanda isiku L.Väljataga poolt väidetu osas ei soovinud piisavalt tutvuda hüpoteegilepingute aluseks olevate laenulepingute sisuga, siis on see hageja enda vaba tahe ja otsustus, millise tegevuse eest ei saa kostja vastustada.
5. Kostjale jääb arusaamatuks kuidas laenu väljastamine sularahas selleks tahet väljendanud isikutele koos tagatise omaniku poolse nõusolekuga toob kaasa kostja

§ 94lg-st 4 tuleneva vastutuse.

Kohus oma sellekohast järeldust põhjendanud ei ole. 27. Hageja on korduvalt allkirjastanud hüpoteegilepingud notaribüroos, s.t selleks riigi poolt volitatud ja pädeva isiku juuresolekul, kes hüpoteegilepingu sõlmimisel ja muutmisel selgitas hagejale hüpoteegi olemust ja sisu ning samuti tagatavate nõuete mittetäitmise tagajärgi. Vastupidist hageja kohtumenetluse käigus tõendanud ei ole ega vastupidist tõendavatele tõenditele kohus otsuse tegemisel viidanud ei ole. Mistahes küsimuste korral, oleks hageja saanud küsida notarilt selgitusi, teha vajadusel arvutusi ja kalkulatsioone hüpoteegisummade kujunemise ja muutumise osas. Kui hageja oma sellekohast õigust ja võimalust realiseerida ei soovinud, siis see on hageja vaba tahe ja otsus, millise tegevuse eest ei saa kostja vastustada. Arusaamatuks jääb, kuidas toob eelnimetatu kaasa kostjale

§ 94lg-st 4 tuleneva vastutuse.

Kohus oma sellekohast üldistust tõenditega ei põhista.

1. Kostjale ei olnud teada asjaolu, et hageja ei ole nõus andma laenu A.Laurusele. Sellekohaseid tõendeid esimese astme kohtumenetluse käigus hageja esitanud ei ole ning kohus ka sellekohastele tõenditele kaevatavas otsuses ei viita. Laenusaamise küsimuses pöördus tema poole kolmas isik A.Laurus. Kostja ütles talle laenu saamise tingimused ja eeldused (tagatise olemasolu). A.Laurus pakkus kostjale tagatiseks hageja kinnistule hüpoteegi, siis tavapärase laenuandmise praktika käigus vormistati vastavad dokumendid ja kokkulepped. Mis põhjusel lisati kaaslaenuvõtjaks L.Väljataga ja millised olid L.Väljataga ja hageja vahelised kokkulepped või lubadused, olid kostjale täielikult teadmata.
2. Kohtu väide nagu oleks A.Lauruse vara puudumine indikaatoriks mis viitab võimalikule pettusele ja seega kostja pettuses osalemisele, pehmelt öeldes asjatundmatu. Üldteada on asjaolu, et enne käesolevat majandus- ja finantskriisi andis mistahes Eesti krediidiasutus 5

§ 138sätestatud kohustuste täitmata jätmist.

1. Täielikult väär ja tõendamata on kohtu seisukoht, et A.Laurusel oli võetud laenu kostja äripartnerilt H. R.. Sellekohast fakti ei kinnita toimikus mitte ükski tõend. H. R. ei olnud A.Laurusele enne vaidlusalast tehingut laenu andnud, millest tulenevalt puudus kostjal igasugune teave kolmandate isikute võimaliku maksekäitumise osas. Kostjal ning tema äripartner H. R.al puudus varasem majandustegevuse alane kokkupuude A.Laurusega (v.a. äripartner H. R.a poolt müüdud ettevõtted A.Laurusele) ning seetõttu puudus kostjal ka mistahes põhjus või alus kahelda A.Lauruse maksevõimes või teadlikus soovis hoiduda laenu tagastamisest või varasematest kohustuste rikkumisest (ehk teadlik käitumine laenuandmisel vastustaja kahjustamiseks). Kostja teavitas oma äripartner H. R.a kaudu laenusoovijatele laenu saamise ning tagasimakse tingimused (laenuintressi määr ning samuti tagatise olemasolu vajalikkus). Kolmandad isikud esitasid laenu saamiseks vajaliku tagatise, tagatisele seati hageja nõusolekul hüpoteek ja hilisemalt veel suurendati hageja nõusolekul hüpoteegi summat. Eelnevate tegevuste ja sündmuste kogumis ei tekkinud kostjal ühtegi alust ega põhjust kahelda hageja ja kolmandate isikute tahtes ning soovis, millest tulenevalt on hageja poolt 4 aastat peale laenulepingu sõlmimist nimetatud asjaolud (kostja teadlikkus pettusest, kostja teadlikkus A.Laurus puudulikust maksevõimest jne) täiesti asjakohatud. Kui kostjal oleks olnud teada, et kolmas isik A.Laurus ei asu teadlikult laenu tagastama, siis ei oleks kostja kui teovõimeline ja oma tegevuste tagajärgi mõistev isik kahtlemata kolmandale isikule laenu andnud, seda isegi mistahes tagatiste olemasolu korral.
2. Täielikult asjakohatud ja ebatäpsed on käesoleva vaidluse raames väited, et OÜ Ettur on laenu tagamiseks seadnud hüpoteegi ka J. T. kinnistule, E. K. korteriomandile. L.Väljataga maja on üle läinud kostjaga seotud OÜ-le Ettur jne. Hageja väiteid on kogu esimese astme kohtumenetluses olnud läbivalt ebatäpsed, seda eelkõige kostja ja tema äripartneri poolt toime pandud täiendavate pettuste osas, millised asjaolud peaksid hageja hinnangul üheselt viitama kostja ja kolmandate isikute kooskõlastatud ja läbimõeldud tegutsemisele hagejale eksimusse viimisel. Sündmuste või poolte käitumise hindamisel tuleb eelkõige lähtuda nende sündmuste või tehingute teostamise ajal esinenud põhjustest või ajenditest, mis pooltel olid tehingute tegemise hetkel, samuti faktilistest asjaoludest, mis tehingute sooritamise tulemusena või ajendina on fikseeritud. Hageja poolt aastaid hiljem peale reaalsete tehingute toimumist (st laenusumma üleandmist kolmandatele isikutele st laenusuhte tekkimise fakt ja laenusumma osaline tagastamine kolmanda isiku poolt st laenusuhte tunnistamise fakt) kohtule esitatud konstruktsioonid ja skeemid väidetavatest kokkulepetest ning ulatuslikest petuskeemidest on hagejapoolsed alusetud väited, millised kindlasti ei väljenda poolte tegelikku tahet, tegelikke asjaolusid, poolte teadlikkust nendest asjaoludest ja kokkulepete olemust nende sõlmimise hetkel. Asjakohatud ja põhjendamatud on hageja püüdlused siduda meelevaldselt oluliselt hilisemalt toimunud tehingud ja/või sündmused vaidlusaluste laenulepingute sõlmimise eelsesse olustikku ja kujundada sellest tulenevalt meelevaldseid järeldusi nagu oleks apellant pidanud olema teadlik asjaoludest, et kolmas isik ei asu kunagi tulevikus laenu tagastama vms. J. T. kinnistu tagatisel andis OÜ Ettur kolmandale isikule laenu peale käesoleva vaidluse aluseks oleva laenulepingu sõlmimist ning eelnimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste saabumise tähtaega.
3. Täielikult väär on hageja väide, et A.Laurusel on varasemaid kohustusi kostja äripartneri ees ning et A.Laurus ei olnud oma varasemaid kohustusi täitnud ning et kostja oleks pidanud olema sellekohasest asjaolust teadlik ja teavitama sellest ka hagejat. Kohtu eelnimetatud järeldus on ebaõige ning ei põhine asjas esitatud ja kogutud tõenditel. Seega on täielikult ebaõige kohtu seisukoht, et kostja on rikkunud

§ 138

tulenevaid kohustusi ning eelnimetatud kohustuste rikkumisest tulenevalt on apellant viinud hageja tahtlikult eksimusse ja hagejat eksimuses hoidnud temale ebaõigetest asjaoludest teavitamata jätmisega, eesmärgiga kallutada hagejat hüpoteegilepinguid tegema. Kohus märgib õigesti, et

§ 94lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine.

Samas ei ole kohus üheselt selgitanud, milles seisneb kostja roll hageja tahtlikult eksimusse viimises ja 6

§ 94

lg 1, 2 ja 4 ning § 95).

§ 94

lg kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena 7

§ 94

lg 4 sätestab, et kui pettuse pani toime kolmas isik, kelle eest tehingu teine pool ei vastuta, võib petetud pool tehingu tühistada, kui teine pool pettusest teadis või pidi teadma. Kui teine pool pettusest ei teadnud ega pidanudki teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse toime pannud kolmas isik. Vastavalt

§-le 95 tuleb selleks, et kindlaks teha, kas

§-s 94 nimetatud juhtudel tuleb asjaolu teisele poolele teatavaks teha, eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused.

1. Kuna hageja on soovinud tehingu tühistamisel tugineda pettusele, lasub hagejal esmalt kolmanda isiku poolt toime pandud pettuse tõendamise kohustus. Pettuse peamiseks tunnuseks on petja tahe teist poolt eksimusse viia või eksimuses hoida ning seeläbi kallutada tehingu poolt tehingut tegema. Isegi kui lähtuda maakohtu poolt sisuliselt põhjendamata jäetud eeldusest, et A.Laurus pani kolmanda isikuna toime pettuse, et kallutada hagejat oma kinnistule kostja kasuks hüpoteeki seadma, lasub hagejal tehingu tühistamisel lisaks kohustus tõendada, et kostja oli pettusest teadlik või pidi sellest teadlik olema.
2. Asjaolu, et kostja oli kolmanda isiku poolt läbiviidud pettusest teadlik, kinnitavad hageja arvates asjaolud, et kostjale pidi olema teada laenusaaja A.Lauruse maksevõimetus seoses varasemate laenudega, kuna kostja on tegev OÜ Ettur juhatuses. OÜ Ettur oli hageja väitel seotud Kohila vallas, Kohila alevis XXXXXXXX XX-X asuvale kinnistule hüpoteegi seadmisega, et võimaldada A.Laurusel võtta laenu summas 375 950 krooni. OÜ-le Ettur oli väidetavalt teada, et A.Laurus nimetatud laenu ei tagastanud ning kinnistu omanik J. T. ja tema abikaasa pidid kinnistu loovutama OÜ-le Ettur. Samuti oli OÜ-le Ettur hageja väitel teada, et A.Laurus oli seotud võlgadega, mille tagajärjel seati hüpoteek E. K. korteriomandile Tallinnas XXX XX, mille tulemusena kõnealune korteriomand läks üle OÜ-le Ettur. Seega pidi ka kostja olema hageja hinnangul kursis A.Lauruse isikuomaduste ja rahaliste probleemidega, millest tulnuks kostjal hüpoteegi seadmisel hagejat teavitada. Samuti viitavad kostja teadamisele hageja väitel asjaolud, et 03.06.2004 hüpoteegi seadmise leping ja 14.06.2004 hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping sõlmiti kiirustades, hagejal ei võimaldataud tutvuda tagatavate laenulepingutega, hagejal puudus teave laenusumma reaalselt laenusaajatele üle andmise kohta ning kostja ei ole nõudnud laenusaajatelt laenu tagastamist.
3. Hageja ja maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja ja A.Lauruse väidetavad suhted ja OÜ-ga Ettur seotud tehingud ning neil põhinevad asjaolud pärinevad pooltevahelise hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisega ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu sõlmimisega võrreldes ajaliselt hilisemast perioodist. Pooled sõlmisid hüpoteegi seadmise lepingu 03.06.2004 ja hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise lepingu 14.06.2004, kostja on aga OÜ Ettur juhatuse liige alles alates 27.07.
4. Samuti pärinevad hageja poolt viidatud J. T. ja E. K. tehingud ja nendega seotud asjaolud ajast, mis järgnes pooltevaheliste lepingute sõlmimisele. Kolleegium nõustub kostjaga, et hageja püüdlused siduda ajaliselt oluliselt hilisemalt toimunud tehinguid ja sündmusi vaidlusaluste laenulepingute sõlmimise eelsesse olustikku ja kujundada sellest tulenevalt järeldusi, nagu oleks kostja pidanud olema teadlik asjaolust, et A.Laurus ei kavatse võetud laenu nõuetekohaselt tagastada, on meelevaldsed. Ühtegi tõendit selliste järelduste kinnitamiseks kohtule esitatud ei ole. Kuna sündmused ja tehingud, millele hageja kostjale petmisest teadmist omistades viitab, järgnesid ajaliselt pooltevaheliste lepingute sõlmimisele, on ka maakohtu poolt ülekuulatud tunnistajad andud ütlusi asjaolude kohta, mis järgnesid ajaliselt vaidlusalustele tehingutele ja seetõttu ei saa nimetatud ütlused sisaldada fakte tehingutele eelnenud sündmuste kohta, mis võiksid viidata kostja teadmisele hageja petmisest. 8

§ 94lg 4 esimene lause).

Samuti ei ole A.Laurus omandanud hageja kinnistule kostja kasuks hüpoteegi seadmisega mingeid õigusi (

§ 94lg 4 teine lause).

1. Ühtegi tõendit ega mõistetavat selgitust ei ole hageja esile toonud ka selle kohta, miks hageja ei saanud notari juures sõlmitud tehingute kohta piisavat teavet. Puudub ka selgitus, mis takistas hagejal uurida enne hüpoteegi seadmist laenusaajate tausta, tagatavate laenulepingute sisu või muid hageja jaoks tagantjärele aktuaalseteks muutunud asjaolusid. Nõustuda tuleb kostjaga, et hageja otsus jätta nimetatud asjaolud asjatundmatusest, hoolimatusest või usaldusest kolmanda isiku L.Väljataga vastu tähelepanuta, oli hageja valik, mille eest ei saa kostja vastutada. Lisaks on nimetatud asjaolude seostamine kostja teadmisega pettusest mõistatuslik. Hüpoteegilepingu allkirjastamisega on hageja väljendanud selget tahet leping kokkulepitud tingimustel sõlmida ja seetõttu on hüpoteegi seadmise lepingud kehtivad ja neid tuleb täita.
2. Lõpuks märgib kolleegium, et asjaõiguslepingu kui käsutustehingu kehtivust tuleb abstraktsiooniprintsiibist (

§ 6

lg 4) lähtudes hinnata lahus selle aluseks olevast võlaõiguslikust kausaaltehingust (RKTK 04.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-6-05, p 9, samuti otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-129-05, p 16, nr 3-2-1-90-04, p 16 ja nr 3-2-1-80-05, p-d 25 ja 26). Käsutustehinguna on asjaõigusleping õiguslikult neutraalne ning hageja poolt esitatud asjaolud ei anna kolleegiumi hinnangul alust arvata, et täidetud oleksid kinnisasja hüpoteegiga koormamise asjaõiguslepingu tühistamise materiaalsed eeldused. Kolleegiumi arvates ei tule üldjuhul kõne alla asjaõiguslepingu tühistamine eksimuse või pettuse tõttu (

§ 92

või 94 alusel), kuna sellega seotud asjaolud puudutavad esmajoones kohustustehingut. Tagatislepingu tühisus saab seetõttu tuua kaasa üksnes pandi tagastusnõude alusetu rikastumise sätete järgi. 47. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 tuleb kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 46 p 1, § 60 lg 1 61 lg 1 p 1 alusel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 5 000 krooni ja õigusabikuludest 45 000 krooni. Arvestades vaidluse keerukust, esindaja poolt tehtud töö mahtu ja vajalikkust ning tegelike õigusabikulude suurust, peab kolleegium nimetatud ulatuses õigusabikulu väljamõistmist põhjendatuks. Iko Nõmm Ande Tänav Mare Merimaa Otsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 27 01 2010 otsusega nr 3-2-1-153-09 9