2-09-42296/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2010.a., kell 16.00 Tsiviilasja number 2-09-42296 Tsiviilasi Narva linna äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, asukoht Linda 4, 20309 Narva) Avaldaja lepinguline esindaja Sergei Lahmanov Narva kohtumaja kantselei avaldus L F vanema õiguste Puudutatud isikud: L F (laste ema) (isikukood xxx, elukoht xxx) L K (laste vanaema) (isikukood XXX, elukoht XXX) Alaealised lapsed A F (isikukood XXX) ja J F (isikukood XXX), elukoht XXX) Alaealiste laste esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina-Mare Hiob (Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob OÜ, Tondi 1-306, Tallinn) Menetluse liik Hagita menetlus Kohtuistungi toimumise aeg
2. detsember 2009.a RESOLUTSIOON
3. Avaldus rahuldada.
4. Võtta ära L F (isikukood XXX) vanema õigused alaealiste laste A F (isikukood XXX) ja J F (isikukood XXX) suhtes.
5. Narva linnal kui eestkosteasutusel korraldada alaealiste A F ja J F elu.
6. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Jõustunud kohtumääruse ärakiri saata 10 päeva jooksul määruse jõustumisest IdaViru Maavalitsuse Narva talitusele. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Avaldaja taotlus ja põhjendused 25.08.2009.a esitas Narva linn kohtule avalduse L F vanema õiguste äravõtmiseks alaealiste laste A F ja J F suhtes. Avalduse kohaselt sünnitas L F lapsed abieluväliselt, laste isa ei ole tuvastatud. Perekond on võetud 10.11.2008.a. arvele riskiperena. 10.11.2008.a. lapsed olid paigutatud Narva Laste varjupaika. Käesoleva ajani ei ole L F tulnud laste juurde. Avaldaja on seisukohal, et laste ema hoidub kõrvale oma laste kasvatamisest ja nende eest hoolitsemisest. Lastel ei olnud isikut tõendavaid dokumente, kuna L F keeldus neid taotlemast. Sotsiaalabiamet eraldas L F rahalise toetuse, mille L F omastas. Dokumendid vormistas sotsiaalhoolekande asutus. 26.11.2008.a. lastekaitseinspektorile antud L F seletuse kohaselt ei saa ta lapsi Narva Laste Varjupaigast ära võtta, kuna tal puudub eluase ja raha laste toitmiseks ning dokumentide vormistamiseks. Probleemide lahendamiseks määras Sotsiaalabiamet L F tugiisiku tähtajaga kaks kuud. Üheskoos töötati välja eesmärgid: abi isikut tõendavate dokumentide vormistamiseks, sotsiaaleluaseme ja toimetulekutoetuse saamiseks; abi probleemide lahendamiseks, mis on seotud igapäevase hoolitsusega laste eest ja nende arenemisega; vallasema sotsiaalse kohanemise toetamine. Tugiisikul õnnestus kohtuda L F ainult ühel korral, 04.detsembril 2008.a. Pärast seda L F ootamatult kadus ja seetõttu tugiisiku teenus ei andnud tulemusi. 15.01.2009.a. esitas Narva Laste Varjupaik Sotsiaalabiametile esildise, mille kohaselt L F pakuti abi probleemide lahendamiseks. L F ei võtnud midagi ette olukorra parandamiseks ja katkestas laste külastamise. Kuna lastele ettenähtud viibimisaeg Narva Laste Varjupaigas jõudis lõpule, paigutati lapsed kasuvanema (bioloogilise vanaema) L K perekonda. 13.05.2009.a. Narva Linnavalitsuse korralduse nr 506-k alusel laste toetused makstakse L K, kelle juures elavad lapsed käesoleva ajani. Pärast L F pikaajalisi otsinguid õnnestus 05.05.2009.a. temaga kohtuda. Vestlusel koostati tegevusplaan, mille täitmisel tohib L F võtta lapsed enda juurde. Vaatamata sellele, et L F hoiatati, et kui ta hoiab kõrvale laste kasvatamisest ja nende eest hoolitsemisest, võetakse talt ära vanema õigused, ei täitnud L F oma vanema kohustusi ning uuesti kadus. Avaldaja hindab L F käitumist oma väikeste laste suhtes vastutustundetuks ja leiab, et laste ema hoidub kõrvale laste kasvatamisest ja nende eest hoolitsemisest ilma mõjuva põhjuseta. Lähtudes eeltoodust ja Perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1 palub avaldaja võtta ära L F vanema õigused laste A F ja J F suhtes. Puudutatud isikute seisukohad L F kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud. 2 L K 02.10.2009.a. kohtule esitatud kirjaliku seisukoha kohaselt on ta laste A ja J bioloogiline vanaema. L K poeg K K oli vabaabielus L F ja on laste isa. Aastal 2008 soovisid L F ja K K abielluda, aga 23.01.2008 K K suri. Alates 10.11.2008 elavad lapsed Narva lastekodus. Enne seda elasid lapsed oma 72 aastase vanavanaema, L K, juures. Lapsed olid riieteta ja tugevas stressis. Sellises olukorras olid lapsed vanavanaema juures nädal aega ja peale seda oli ta sunnitud viima lapsed lastekodusse. L K on mitu korda ühendust võtnud L F lootuses, et ta võtab lapsed lastekodust ära, kuid kahjuks ei ole ta seda teinud. 13.02.2008 L K koos abikaasa V R võtsid lapsed lastekodust enda juurde. Sotsiaaltöötaja Sergei Lahmanoviga peeti läbirääkimisi, et L K soovib taotleda lastelaste hooldusõigust. Sotsiaaltöötaja soovitas kirjutada avalduse ja võtta lapsed kaheks nädalaks nende peresse. Järgnevat perioodi, et lapsed võivad olla nende peres, pikendati suulise avaldusega. Sergei Lahmanov andis nõusoleku, et L K abikaasaga on laste hooldajad ja 26.02.2008 saatis tingimused ja näitajad, mis on vajalikud hooldusõiguse vormistamiseks. Kõik dokumendid on esitatud Narva sotsiaalametile. Kui nad lapsed lastekodust ära tõid, siis lapsed ei saanud magada ja karjusid öösel, sest nad olid stressis. L K ja tema abikaasa näitasid ja ütlesid lastele, et armastavad neid ja hoolitsesid nende eest ning lapsed tasapisi rahunesid, hakkasid mängima ja naeratama, hakkasid isuga sööma. Nüüd on lastel oma kodu ja oma mänguasjad. Lapsed käivad loomaaias, ujulas jne. Kõige olulisem on, et lapsed usaldavad neid. Lapsed on kogu aeg nendega koos, nad kutsuvad neid vanemateks. L K ja tema abikaasa tegelevad lastega palju, õpetavad lapsi. Nüüd oskavad lapsed hästi rääkida. Abikaasa, kes on professionaalne muusik, õpetab lapsi pillidel mängima. Lastel on kodu kus neid armastatakse ja nende eest hoolitsetakse. L K palub jätta lapsed nende peresse. Nad ei taha, et lapsed oleksid jälle stressis (tl 52). Laste esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob kohtule esitatud kirjaliku seisukoha kohaselt kohtus ta laste A ja J L K juuresolekul 06.10.2009.a. Lapsed on puhtad ja rõõmsad, saavad omavahel hästi läbi, on mänguhimulised ja hästi hooldatud. Vanaema L K saavad lapsed hästi läbi, usaldavad vanaema ning esindaja arvates on laste ja vanaema vahel kujunenud lastele nii oluline usalduslik lähisuhe. Lastel on Paldiski mnt korteris oma tuba, mis on sisustatud kõige vajalikuga. Lastel on palju mänguasju ning vanaema sõnade kohaselt käiakse palju koos väljas jalutamas, loomaaias, mere ääres, külastatakse spaasid jne. Vanaema abikaasa V R osaleb samuti aktiivselt laste elus ning hoiab neid väga. L K suhtumisest võis välja lugeda soovi tegeleda lastega kuni nende täisealiseks saamiseni. Vanaema kavatseb lapsed lasteaeda panna, et lapsed sotsialiseeruksid ja areneksid. Vanaema peab oluliseks, et lapsed omandaksid eesti keele ja eelkõige kodakondsuse. Vanaema on majanduslikult hästi kindlustatud ning suudab tagada lapselastele nii hoolitsuse kui kõik vajaliku. L K sõnade kohaselt olid lapsed ema juures söömata ja elasid antisanitaarsetes tingimustes. Kui lapsed varjupaigast L K juurde saabusid, ei tahtnud lapsed end pesta, kartsid vett ja olid harjunud sööma ainult võileiba. 72-aastase vanavanaema juurde oli L F jätnud lapsed ilma vahetusriieteta ja toidurahata. Vanainimesel puudusid võimalused laste enda juurde jätmiseks ning nii sattusid lapsed varjupaigateenusele, kuhu jäid 3-ks kuuks. Selle aja jooksul püüti laste emale õpetada hoolivust oma laste suhtes, mis L K arvamuse kohaselt osutus tühjaks lootuseks. Laste esindaja on seisukohal, et mõjuvaid põhjusi, mis oleks takistanud L F laste suhtes vanemlikku armastust ja hoolt üles näidata, ei esine. Emale oli antud avaldaja poolt piisavalt võimalusi oma võimalike murede lahendamiseks ja emarolli, iseenda ning laste toimetuleku omandamiseks. L F ei ole temale pakutud võimalusi kasutanud või on neist lihtsalt kõrvale hoidunud. Laste bioloogiline vanaema L K on taganud lastele hoolitsuse ning turvalisuse ja stabiilse kasvukeskkonna, ema selleks vaatamata pakutud võimalustele ja programmidele tahet ega huvi üles näidanud ei ole. Laste käekäik, tervis ja toimetulek ei ole ema huvitanud alates laste jätmisest 72-aastase vanavanaema hoolde ja sealt edasi 3 varjupaigateenusele paigutamisest. L F on ilma mõjuvate põhjusteta jätnud pika aja vältel täitmata seadusest tuleneva vanema kohustuse laste eest hoolitseda ja lapse ülal pidada. Seeläbi on L F oluliselt kahjustanud laste õigusi ja huve. Riigikohus on selgitanud, et lapse kahjustatud huvi ei pea tingimata väljenduma vägivallas või ähvardavas käitumises lapse suhtes, vaid võib väljenduda ka lapse ees vanema kohustuste täitmata jätmises- lastel olid isikuttõendavad dokumendid vormistamata, ema on pika aja vältel jätnud laste eest hoolitsemise ja laste ülalpidamise kohustuse ilma mõjuvate põhjusteta kolmandate isikute kanda, pakutud abi ja võimalusi eluga toimetulemiseks ema kasutanud ei ole. Lastel on õigus vanemlikule hoolitsusele ja armastusele. Kui vanem ilma mõjuvate põhjusteta lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel ei osale, kahjustab see last nii emotsionaalselt kui materiaalselt. Esindaja on arvamusel, et Narva linna avaldus tuleks rahuldada ning leiab, et õigusnormi põhiselt (PkS § 54 lg 1 p 1) on eeldused vanema õiguste äravõtmiseks L F täidetud. Vanema õiguste äravõtmine L F ei kahjusta A ja J huve. Pigem tagab see lastele stabiilse ja hoitud kasvukeskkonna armastava vanaema hoolitsuse all. Eeltoodu põhjal on esindaja seisukohal, et Narva linna avaldus L F vanema õiguste äravõtmiseks A F ja J F suhtes on põhjendatud ja palub avalduse rahuldada (tl 60-62). Kohtuistungil kinnitas L F, et on kõik kohtu saadetud dokumendid kätte saanud ja on nendega tutvunud. Seletas, et tal ei ole vahendeid laste ülalpidamiseks. Kolmas laps sündis novembris 2009.a. Sissetulek on emapalk 4000 krooni. Elab elukaaslasega kahetoalises korteris, remont on peaaegu lõpetatud. Ei olnud võimalusi lapsi enda juurde võtta. Vanaema ei luba lastega telefoni teel suhelda. Avaldaja esindaja jäi avalduse juurde. Avaldaja esindaja sõnul sellest ajast, kui avaldus esitati kohtusse, midagi muutunud ei ole. Lapsed elavad vanaema juures. Ema lastega ei suhtle, sünnitas veel ühe lapse. L F teab, et lastekaitseamet tuleb vastu lastega suhtlemise korraldamises. Vestlusest vanaemaga selgus et Ljubov on helistanud ainult ühel korral. Vanaemale on selgitatud et tal ei ole õigust keelata emal lastega suhtlemist. Kohtumääruse põhjendused Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuste ärakirjadest nähtub, et XXX. sündinud A F ja XXX. sündinud J F ema on L F, isa kohta kanne puudub (tl 5-6). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad isiklikult ära. Kohus on ära kuulanud laste ema L F 22.12.2009.a. toimunud istungil. Alaealiste õiguste kaitse on kohtu prioriteet ning kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel eelkõige laste huvidest nagu näeb ette Lastekaitseseaduse §
7. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-ile 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta vanema õigused. Vastavalt PKS § 54 lg 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi 4 lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Avaldaja taotleb L F vanema õiguste äravõtmist laste A F ja J F suhtes põhjusel, et laste ema hoidub kõrvale laste kasvatamisest ja nende eest hoolitsemisest ilma mõjuva põhjuseta, so PKS § 54 lg 1 p 1 alusel. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine L F on põhjendatud, kuna puudutatud isik on jätnud oma vanema kohustused mõjuva põhjuseta täitmata. Asjas puudub vaidlus selles, et L F ei ole aasta jooksul laste A F ja J F kasvatamises ja ülalpidamises osalenud. Mõjuvaid põhjusi, mis oleksid takistanud L F vanema kohustusi täitmast, ei esine. Narva linna Sotsiaalabiamet on piisavalt pakkunud L F võimalusi ja omapoolset abi oma võimalike probleemide lahendamiseks ja emarolli, iseenda ning laste toimetuleku omandamiseks. L F ei ole pakutud abi kasutanud või on neist lihtsalt kõrvale hoidnud. Laste käekäik, tervis ja toimetulek ei ole L F huvitanud alates laste jätmisest 72aastase vanavanaema juurde ja sealt edasi Narva Laste Varjupaika paigutamisest. Seega asub kohus seisukohale, et Narva linna avaldus L F vanema õiguste äravõtmiseks alaealiste laste A F ja J F suhtes, mida toetab ka alaealiste laste esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob, tuleb rahuldada, sest vanem on jätnud mõjuvate põhjusteta täitmata vanema kohustused laste ees- lastel olid isikuttõendavad dokumendid vormistamata, ema on pika aja vältel jätnud laste eest hoolitsemise ja laste ülalpidamise kohustuse ilma mõjuvate põhjusteta kolmandate isikute kanda, pakutud abi ja võimalusi eluga toimetulemiseks L F kasutanud ei ole. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks mõjuv põhjus PKS § 54 lg 1 p 1 mõttes. Vanema õiguste äravõtmine on laste huvides. Sellega tagab kohus lastele võimaluse paremale tulevikule. Kohus selgitas L F kohtuistungil ja selgitab veelkord kohtuotsuses, et vastavalt perekonnaseaduse §-le 55 lg 2 võib eestkosteasutus lubada isikul, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lastega, kui see ei avalda lastele kahjulikku mõju. Perekonnaseaduse § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt on vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud. PKS § 54 lg 4 kohaselt kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Kuivõrd alaealiste laste emalt L F on ära võetud vanema õigused, on alaealised A F ja J F jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta ja seega tuleb alaealiste elu korraldada eestkosteasutusel, so Narva linnal. Jõustunud kohtumääruse ärakiri tuleb saata Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva Talitusele (PKS § 54 lg 5). Menetluskulud 5 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda ning riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda. Advokaadile tasu määramise lahendas kohus eraldi määrusega. Geete Lahi Kohtunik 6