2-09-23804/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg Tsiviilasja number Piret Rõuk Tsiviilasi

1. detsember 2009.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis 2-09-23804 SLhagi J V vastu lapsele makstava elatise muutmiseks 4680.00 krooni Tsiviilasja hind
2. november 2009 Kohtuistungi aeg ja koht Menetlusosalised ja nende Hageja: SL (isikukood xxx, elukoht: xxx) esindajad Kostja: J V (isikukood: xxx, elukoht: xxx), esindaja adv. Anton Filjajev Resolutsioon
3. Hagi rahuldada.
4. Muuta J V ja SL vahel sõlmitud ja Harju Maakohtu 19.09.2008 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi punkti 1.3 selliselt, et alates 22.05.2009 ei suurene lapse RL(ik. xxx) ülalpidamiseks makstav elatise summa 2600 krooni kuus automaatselt 20% võrra ning vähendada makstavat elatist 2600,00 kroonile kuus. Menetluskulude jaotus Hagimenetluse kulud jätta kostja kanda Edasikaebamise kord ja Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile tähtaeg kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kinnitati 19.09.2008 kohtumäärusega poolte kompromiss tingimustel, et hageja maksab kostjale iga kuu 25.kuupäevaks lapse ülalpidamiseks 2600 krooni kuus kuni elatise suuruse muutmiseni või lapse täisealiseks saamiseni, kusjuures punktis 1.3 lepiti kokku, et elatis suureneb automaatselt iga järgneva kalendriaasta
5. jaanuarist 20% võrra eelmisel kalendriaastal kehtinud elatise summast. Alates 01.01.2009 maksab hageja kostjale elatist 3120 krooni kuus. Hageja töötas ajavahemikul 02.01.1007 kuni 30.10.2008 OÜ-s V . 30.märtsil 2009 võeti hageja töötuna arvele ja talle määrati töötu toetus 270 päevaks, mistõttu hagejal ei ole võimalik maksta elatist summas
6. Hagejale kuulub korteriomand aadressil 1 xxx Tallinnas, millele on seatud hüpoteek Sampo Panga kasuks 30 aastaks sõlmitud laenulepingu tagatiseks. Muud vara hagejal ei ole. Hageja palub esitatud hagis muuta 19.09.2008 kohtumääruse punkti 1.
7. elatise igaaastase automaatse suurenemise kohta ja vähendada elatise summat 2600 kroonile kuus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt oli hageja seisund 12.09.2008 kompromissi sõlmimisel sama, mis käesoleval ajal. Asjaolu, et ta on töötuna arvele võetud, ei anna piisavat alust elatise vähendamiseks, kuna hageja pidi nimetatud riskiga kompromissi sõlmimisel arvestama. Kostja on seisukohal, et kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda üksnes TsMS § 430 lg 8 alusel. Hageja ei ole kompromissi üles öelnud. Kohtuotsuse põhjendused Harju Maakohtu 19.09.2008 kohtumäärusega kinnitati poolte kompromiss tingimustel, et hageja maksab kostjale iga kuu 25.kuupäevaks lapse ülalpidamiseks 2600 krooni kuus kuni elatise suuruse muutmiseni või lapse täisealiseks saamiseni, kusjuures punktis 1.3 lepiti kokku, et elatis suureneb automaatselt iga järgneva kalendriaasta
8. jaanuarist 20% võrra eelmisel kalendriaastal kehtinud elatise summast. Vaidlus puudub, et alates 01.01.2009 maksab hageja kostjale lapse ülalpidamiseks 3120 krooni kuus. Kohtule esitatud töötuna arvelevõtmise ja töötutoetuse määramise otsusega 30.03.2009 nr. 4-1 on tõendatud, et hageja on võetud töötuna arvele 30.03.2009 ja talle on määratud töötutoetus 270 päevaks. Individuaalse tööotsimiskavaga on tõendatud, et hageja osaleb aktiivselt tööotsingul. Töötutoetust on hagejal tõendi kohaselt õigus saada ajavahemikul 06.04.09 kuni 31.12.2009 ning pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kolme kuu keskmine toetus oli 877,33 krooni. Töölepinguga nr. 111/2007 on tõendatud, et hageja tööleping lõppes 30.10.
9. Hageja konto väljavõttega on tõendatud, et hageja keskmine palk oli viie kuu töötasu kannete põhjal 2970 krooni. Kohtule esitatud laenulepingutega on tõendatud, et hagi kohtusse esitamisel olid hagejal varalised kohustused pankade ees säilinud, käesolevaks ajaks on hageja korteri seoses suutmatusega pangalaenusid tasuda, võõrandanud. Seega on hageja vara korteriomandi võrra oluliselt vähenenud. Hageja väitel ei ole tal muud vara. Hageja sissetulek on töötasu ja toetuse vahena vähenenud 2092,67 krooni võrra, mida saab pidada sissetulekute oluliseks vähenemiseks. Seega on hageja tõendanud hagiavalduses esile toodud asjaolu varalise olukorra halvenemise kohta seoses töö kaotamisega. Kostja väited, et hageja varaline seisund oli 19.09.2008 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi sõlmimise ajal samasugune kui käesoleval ajal või et hageja varjab oma sissetulekuid, on paljasõnalised, sest kostja ei ole nende tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Kostja väide, et hageja töötu seisund on ajutine, ei välista hagi rahuldamist, sest hagejal on kostja varalise olukorra paranemisel samuti võimalik esitada hagi elatise muutmiseks. Perekonnaseaduse (PkS) 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt PkS § 61 lg 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või PkS § 61 lg 4 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 20.12.2007.a määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008.a 4350.00 krooni kuus. Elatise miinimummäära kehtestamisega PkS § 61 lg 4 on seadusandja lähtunud eesmärgist, et nimetatud summa peab tagama lapse huvide kaitse lapse materiaalse kindlustatuse näol. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Käesolevas asjas jääb hagi rahuldamise korral 2 lapsele igakuiselt makstava elatise summaks 2600 krooni kuus, mis on suurem PkS § 61 lg 4 sätestatust. Kostja ei ole tõendanud, et see summa ei kata pooles ulatuses lapsele tehtavaid vajalikke kulutusi. TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-2-09 asunud seisukohale, et kui kompromissis kokkulepitud elatis ei vasta lapse vajadustele ja vanema võimalustele, siis on vanemal õigus TsMS § 459 lg 1 alusel esitada hagi elatise suuruse muutmiseks. Kohus on arvamusel, et elatise suuruse muutmine hõlmab ka elatise vähendamist, st. vanemal on õigus esitada hagi kompromissis kokkulepitud elatise vähendamiseks, kui see ei vasta enam elatist maksma kohustatud vanema võimalustele ja vastavad asjaolud on tekkinud pärast kompromissi kinnitamist. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei näe ette õigustatud vanema õigust nõuda kohtulahendi, sh kohtu kinnitatud kompromissi muutmist tagasiulatuvalt. Kohus leiab, et PkS § 70 lg 2 ei ole TsMS § 459 lg-s 2 märgitud seaduseks. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele ja 19.09.2008 kohtumäärusega kinnitatud kompromiss muutmisele selliselt, et alates 22.05.2009 ei suurene elatise summa - 2600 krooni, automaatselt 20% võrra. Kuna hageja ei ole kompromissi tühistanud ega selle tühisusele tuginenud, siis ei kuulu TsMS § 430 lg 8 sätted käesolevas asjas kohaldamisele ning kostja sellekohased vastuväited on asjakohatud. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud hageja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel hagi rahuldamise tõttu jätta kostja kanda. Kohtunik: 3