ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht 30.aprill 2009.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-2396 Haldusasi P:t kaebus Ida Politseiprefektuuri õigusvastase tegevusega tekitatud kahju 84 3888 krooni hüvitamiseks Menetlustoiming P.T esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev´i kaebetähtaja ennistamise taotluse läbivaatamine Asja läbivaatamise kuupäev 30.aprill 2009.a, Jõhvi Menetlusosalised ja nende esindajad kaebuse esitaja vandeadvokaadi P.T, kaebaja esindaja vanemabi Irina Gromtsev, vastustaja Ida Politseiprefektuur Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- jätta P.T taotlus kaebusega kohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks rahuldamata
- lõpetada menetlus P.T kaebuses Ida Politseiprefektuuri õigusvastase tegevusega tekitatud kahju 84 388 krooni hüvitamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 12 lg 3 alusel
- selgitada, et menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas 3-08-2396
- selgitada, et määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD P.T esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev esitas 28.11.2008 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus välja mõista Eesti Vabariigilt (Ida Politseiprefektuuri kaudu) P.T kasuks õigusvastaselt tekitatud kahju 84 388 krooni. 13.02.2009 esitas kaebaja esindaja kohtule taotluse kaebusega kohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks. Taotlusest nähtuvalt lasi kaebaja kaebetähtaja mööda selle tõttu, et tema arvates oli tal õigus kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil ta sai teada menetluse lõpetamisest kriminaalasjas nr.xx pöörduda Rahandusministeeriumi poole kahju hüvitamise taotlusega. Eelnimetatud kriminaalasja lõpetamise määruse koopiat kaebajale ei saadetud ning ta sai 2007 aasta juulikuus juhuslikult teada kriminaalasja nr.xx lõpetamisest. 01.08.2008 esitas kaebaja Rahandusministeeriumile taotluse temalt ebaseadusliku vabaduse võtmisega (alates 28.12.1998 kuni 22.06.1999 ning 08.09.1999 kuni 29.12.1999) tekitatud kahju hüvitamiseks. Xx.xx.xxxx kirjaga nr.xx teavitas Rahandusministeerium kaebajat asjaolust, et tema kaebus jäetakse rahuldamata Viru Ringkonnaprokuratuurilt saadud teabe alusel, mille kohaselt ei ole kaebajal õigust hüvitise saamiseks, kuna ta hoidis kõrvale uurimisest ja oli kuulutatud tagaotsitavaks. Kaebetähtaja ennistamise taotlusest nähtuvalt lasi P.T kaebetähtaja mööda politseiprefektuuri ja prokuratuuri süü tõttu. Kaebaja esindaja palub kaebetähtaeg ennistada, kuna see on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Vastustaja Ida Politseiprefektuur märkis oma 31.03.2009 kirjas nr.IDA4.4-3.3/6646, et kriminaalasjas nr.xx alustati menetlust 12.11.1997 kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK) § 14 lg 2 p 1 tunnustel. Uurimise käigus olid üle kuulatud mitmed isikud, kelle hulgas oli ka Pavel Terentjev. 18.02.2005 tegi Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna kriminaaltalituse politseijuhtivinspektor prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kuna menetluse käigus ei õnnestunud teha kindlaks kuriteo toimepannud isikuid ja puudus võimalus lisatõendite kogumiseks. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 206 lg 2 p-le 3 saadeti määruse ärakiri viivitamatult kannatanule. Nimetatud määruse kooskõlastas prokurör. Määrust ei ole vaidlustatud ning see jõustus KrMS § 207 lg-s 3 ettenähtud kümnepäevase kaebetähtaja möödumisel. Vastustaja ei pea õigeks kaebuse esitamise ennistamise taotluses toodud väidet, mille kohaselt sai kaebaja kriminaalasja nr.97340516 lõpetamisest juhuslikult teada 2007 aasta juulikuus. Sellekohast tõendit (tõendeid) kaebaja oma taotlusele lisanud ei ole. Ka ei ole taotluses täpsemalt selgitatud, millistel asjaoludel sai kaebuse esitaja teada kriminaalasja menetluse lõpetamisest 2007 aasta juulikuus. Vastustaja märgib, et kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Antud juhul kaebaja väidab, et ta ei saanud kaebust esitada õigeaegselt, kuna arvas, et tal on õigus pöörduda Rahandusministeeriumi poole taotlusega kahju hüvitamiseks kuue kuu jooksul arvates päevast, kui ta sai teada menetluse lõpetamise määrusest kriminaalasjas nr.xx. Vastustaja ei pea seda väidet mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks, kuna kaebaja pidi olema juba 2007 aasta juulikuus teadlik kahju tekitanud isikust. Järelikult kaebaja teadis ja pidi olema teadlik nii kahju tekitajast ehk Ida Politseiprefektuurist kui ka tekkinud kahjust. Vastustaja on seisukohal, et üksnes haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam selle sisust ja suutmatus teha kindlaks, kas haldusakt rikub tema õigusi või mitte, ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Puudutatud isik peab jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul selgusele, kas tema kohta tehtud kriminaalmenetluse 2
(4)3-08-2396 lõpetamise määrus rikub tema huve või mitte. Vastustaja leiab, et P.T on olnud hooletu ja viivitanud ebamõistlikult kaebuse esitamisega. Samuti ei ole kaebaja toonud välja objektiivseid põhjuseid, mis oleksid takistanud teda esitamast kaebust kohtule tähtaegselt, mistõttu puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kooskõlas HKMS § 9 lg-ga 4 kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sh haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kooskõlas HKMS § 9 lg-ga 2 kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul arvates keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja esitas 01.08.2007 Rahandusministeeriumile taotluse ebaseadusliku vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks (ajavahemike eest alates 28.12.1998 kuni 22.06.1999 ning 08.09.1999 kuni 29.12.1999). Rahandusministeerium teavitas xx.xx.xxxx kirjaga nr.xx kaebajat sellest, et tema taotlus jäetakse rahuldamata Viru Ringkonnaprokuratuurist saadud teabe alusel (t.lk.22). Järelikult oleks kaebaja pidanud kooskõlas HKMS § 9 lg-ga 3 pöörduma halduskohtu poole 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi xx.xx.xxxx kirja nr.xx kättesaamisest arvates. Kaebuses ei ole märgitud konkreetset kuupäeva, millal kaebaja Rahandusministeeriumi eelnimetatud kirja kätte sai, kuid kuna P.T pöördus 27.09.2007 Rahandusministeeriumi poole järelpärimisega, miks tema 01.08.2007 taotlus jäeti rahuldamata, siis pidi P.T hiljemalt seisuga 27.09.2007 olema sellest kirjast teadlik (haldusasi nr.3-07-1900 t.lk.21). Kaebaja pöördus halduskohtusse 28.11.2008 ja seega on kaebetähtaeg oluliselt mööda lastud. Asjaoludest nähtub, et Ida Politseiprefektuuri xx.xx.xxxx määrusega kriminaalasjas nr.xx lõpetati nimetatud asja menetlus ning kaebaja oleks pidanud esitama Rahandusministeeriumile taotluse hüvitise saamiseks hiljemalt kuue kuu jooksul selle määruse jõustumisest arvates. Kooskõlas isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 2 lg-ga 1 hüvitise taotlemise õigus tekib isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. Kriminaalasjas nr.xxtehtud menetluse lõpetamise määrust ei ole vaidlustatud ja seega jõustus see kriminaalmenetluse seadustiku §-s 207 lg-s 3 ettenähtud kümnepäevase kaebetähtaja möödumisel. Kohus leiab, et kaebajal puudub mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel saab pidada objektiivseid kaebaja tahtest sõltumatuid asjaolusid, milliseid antud juhul kohtule esitatud ei ole. Taotlusest kaebetähtaja ennistamiseks nähtub, et kaebuse esitaja ei saanud esitada kaebust õigeaegselt, kuna arvas, et tal on õigus kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil ta sai teada menetluse lõpetamisest kriminaalasjas nr.xx, pöörduda Rahandusministeeriumi poole taotlusega kahju hüvitamiseks. Määruse ärakirja kriminaalasja nr.xx lõpetamise kohta talle ei ole saadetud ning kaebaja sai teada kriminaalasja lõpetamisest juhuslikult 2007 aasta juulikuus. Kaebuse esitaja arvates lasi ta kaebetähtaja mööda politsei ja prokuratuuri süü tõttu, sest talle ei saadetud xx.xx.xxxx kriminaalasja lõpetamise määrust nr.xx. Kohus leiab, et kaebaja ei näidanud üles piisavat hoolikust, et välja selgitada, kas kriminaalasja menetlus on lõpetatud ja kas tal on hüvitise saamise õigus. Rahandusministeerium märgib, et kriminaalasi algatati 1998 aastal ja kaebaja vabastati vahi alt 1999 aasta detsembrikuus. Kaebaja suhtes ei tehtud uusi menetlustoiminguid ning seega pidanuks kaebaja mõistliku aja jooksul pöörduma 3
(4)3-08-2396 järelpärimisega politseiprefektuuri poole. Kaebusest nähtub, et P.T sai kriminaalmenetluse lõpetamisest teada 2007 aasta juulikuus (kuidas, see kaebusest ei selgu), kuid sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Eeltoodust võib järeldada, et kaebuse esitaja ei tundnud kuni 2007 aasta augustikuuni kriminaalmenetluse vastu huvi. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi põhjust, miks ta ei saanud politseiprefektuurile järelpärimisi teha ega õigeaegselt esitada avaldust hüvitise taotlemiseks. Asjaolu, et kaebuse esitaja kannab pikaajalist vangistust, ei saanud samuti takistada kaebusega kohtusse pöördumast, sest kinnipidamiskohtades viibimise ajal on võimalus kasutada kvalifitseeritud õigusabi ning teha järelepärimisi politseiprefektuurile. Eeltoodust järeldub, et kaebajal puuduvad objektiivsed, tema tahtest sõltumatud põhjused, mis takistasid kaebust õigeaegselt esitamast. Rahandusministeeriumi arvamusele lisatud Viru Ringkonnaprokuratuuri vastuse kohaselt (registreeritud ministeeriumis xx.xx.xxxx nr.xx) ei ole kaebajal õigust hüvitise saamiseks, kuna ta hoidis kõrvale uurimisest ja oli kuulutatud tagaotsitavaks (t.lk.21). Kooskõlas HKMS § 12 lg-ga 3 halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Mare Krull Kohtunik Kohtumäärus jõustus 20.01.2010 Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2009 kohtumääruse nr-3-082396 alusel, millega otsustati jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.aprilli 2009.a määruse muutmata Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 4
(4)