Obsah (5)

§ 619§ 76§ 101§ 113§ 94

HARJU MAAKOHUS Toimik nr 2-08-67024 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 9.oktoober 2009 Tallinnas. Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus

§ 619

kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohtu hinnangul on poolte vahel tegemist käsunduslepinguga. Lepinguga on reguleeritud tööprotsessi.

§ 76lg1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja töötanud kostja Haapsalu objektil kuni 11.märtsini 2008 (tl 19-50). Esitatud tõenditega on ümber lükatud ka kostja seisukohtlepingu katkestamisest. Pooled on lepingus kokku leppinud, et hageja tasuks on 30 000 krooni kuus. Lepingu punktis4.3 on pooled transpordikulude katmises tellija poolt Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja lepingut nõuetekohaselt täitnud. Kostja pole hagejale tasunud lepingus kokkulepitud tasu.

§ 101

lg1 p6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti panga avaldatud intressimäära teatest nähtuvalt oli

§94intressimäär 2008 aastal 4,0 %.

1.jaanuarist 2009kuni 1.juulini 2009 2,5% ning alates 1.juuli 2009 1%. (http://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=1). Seega on seadusjärgne viivis aastal 2008

§113järgi 11% aastas.

Kostja on esitanud arved 3.märts 2003 ja 9.juuni 2008 vastavalt summas 30 000 ja 15 000 krooni. 20.märts 2008 on hageja saatnud kostjale kirja kus palub välja maksta tasu töötatud aja eest 2 ja kompensatsioon bensiini eest 1 600 krooni. Kohus on seisukohal, et viivis summalt 30 000 krooni kuulub arvestamisele alates 11.märts 2008 kuni

1. november 2008 (239 päeva) ning viivis summalt 16 600 krooni alates 28.03.2009 kuni
2. november 2008 (229 päeva). Seega kuulub viivisena 30 000 kroonilt tasumisele 2151 krooni (30 000x0,03x239) ning summalt 16 600 krooni tasumisele 1140, 42 krooni (16 600x0,03x229). Seega on viivis kokku summas 3291,42 krooni. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 49891,42 (46600+3291,42) krooni. Hageja taotleb TsMS §367 alusel viivise väljamõistmist alates
3. november 2008 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis alates 11.novembrist 2008 summalt 46 600 krooni kuni kohustuse kohase täitmiseni arvestusega, et seadusjärgne viivis kuni 1.jaanuar 2009 oli 11% aastas viivis alates 1.jaanuar 2009 kuni
4. juuli 2009 oli 9,5% aastas ning viivis alates
5. juulist 2009 on 8% aastas. Kostja seisukohad hageja ebapädevusse ja riigikeele mitteoskamise kohta on ümberlükatud diplomiga, kutsetunnistusega, riigikeeleoskuse tunnistusega ning T AS juhatuse esimehe kirjaga. Asjakohatud on ka kostja viited 12.03 2008 T AS ja kostja vahelistele õigussuhetele. 3.
6. Menetluskulude arvestus TsMS§162 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. Jaanus Saaremõts Kohtunik 3