← Eesti

3-08-1296/44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 7. mail 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1296 Hal

) § 10 lg 6 kohaselt ei saa eraõiguslik isik olla detailplaneeringu koostamise tellija juhul, kui see ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga. Tulenevalt

§ 8

lg-st 7 on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljastamisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.

§ 9

lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusest ei selgu üldplaneeringu muutmise põhjendatud vajadus ja ka Harku Vallavalitsus ei näe sellist vajadust. Kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmisel tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse ja teiste asjast huvitatud isikute seisukohtade, tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise ja keskkonnakaitse vajadustega. Kohalik omavalitsus lähtub territooriumi planeerimisel eelkõi- 2

(12)3-08-1296 ge kehtestatud üldplaneeringust ja piirkonna tasakaalustatud arengust. Metsade säilitamine ja heaperemehelik kasutamine on oluline küsimus täisväärtusliku elukeskkonna kujundamisel.
  1. Olga Skvortsova kaebuses paluti tühistada Harku Vallavolikogu 22.05.2008 otsused nr 57 ja nr 58 ning kohustada vallavolikogu algatama taotletud detailplaneeringuid. Põhjendused: 1) Vaidlustatud otsused ei ole põhjendatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 nõuete järgi. Nende vastuvõtmisel ei arvestatud kaebaja huvidega. Detailplaneeringute algatamine ei ole vastuolus otsustes viidatud õigusnormide ega avaliku huviga, otsuste vastuvõtmisel on rikutud proportsionaalsuse ja kaalutlemise põhimõtteid. 2) Taotletud detailplaneeringute alusel kaasnevad avalikes huvides hulk positiivseid sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke mõjusid, mida vastustaja jättis arvestamata. 3) Otsused on vastuolus Harku Vallavolikogu 23.05.2002 määrusega nr 10 kinnitatud "Harku valla arengukava aastateks 2002–2012" põhimõtetega. Arengukava p 3.5 kohaselt on oluline vajadus investeerida valdkondadesse, mis toovad inimesi valda elama. Otsustest ei selgu, kuidas hoiu- ja kaitsemetsa piirkonnas paiknemine mõjutab planeeringute algatamisest keeldumist. Kinnistutel paiknevad metsad ei ole hoiu- ja kaitsemetsaks tunnistatud metsaseaduses sätestatud alustel ja korras, mistõttu vastavad viited on asjakohatud. Metsaseaduse (MS) kohaselt on hoiumets kaitseala loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis või püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuv mets. Kaitsemets on mets, mis asub hoiualal, kaitseala, kaitstava looduse üksikobjekti, püsielupaiga, ranna või kalda piiranguvööndis, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu, kanali või veejuhtme piiranguvööndis. Kaitsemets on mets, mis on kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina looduskaitseseaduse (LKS) tähenduses. Taotletud planeeringud ei ole metsaseaduses sätestatud kaitsemetsa puutuvaga vastuolus. 4) Viitest Harku valla
  2. a üldplaneeringule järeldub, et see kehtis vaid
  3. aastal. Üldplaneering ei ole valla kodulehelt kättesaadav. Harku Vallavolikogu 23.05.2002 määrusega nr 10 loeti üldplaneering kehtetuks ja p-s 1.9 märgiti, et kuna Harju Maavalitsus ei ole
  4. a kehtestatud üldplaneeringut aktsepteerinud, siis Harku valla jaoks on see dokument kehtetu.
  5. aasta jooksul valmib uus Harku valla üldplaneering. Seda pole siiani kehtestatud. 5) Otsuse nr 57 viide koostatavale üldplaneeringule ja Xxxxxxxxxxx xx asumisele rohekoridoris ei ole asjakohane, kuna viidatud üldplaneering ei kehti. Soovitud planeeringu järgi säiliks metsamaa 90 % ulatuses. Otsusest nr 58 ei nähtu, et kinnistu asuks rohekoridoris. Menetletava Harku valla uue üldplaneeringu kohaselt tahetakse seda muuta ärimaaks. Merekindlus V planeeringu järgi jääks see metsamaaks 80–90 % ulatuses, millega oleks metsa säilimine garanteeritud ja vastustaja viidatud üldplaneeringu eesmärgid täidetud. Keeldumine on alusetu ja põhjendamatu. 6) Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering märgib, et rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ei ole ulatusliku "rohelise pinna" määratlemine ja selle majandustegevusest välja jätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine, tuginedes erinevatele arengusuundumustele, infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialas langeda alla 90 %. Kaebaja taotletud planeeringud on kooskõlas teemaplaneeringu eesmärkide ja nõuetega. Millegagi ei ole põhjendatud, et rohevõrgustik ei funktsioneeriks. Valla arengukava p-s 1.12 on sätestatud, et ehitustegevust ja planeerimist vallas reguleerib volikogu kehtestatud Harku valla ehitusmäärus. Harku valla üldplaneeringu I etapp valmis
  6. a. Sellega määratleti valla asustusstruktuuri ja külade arengu eeldused, valla eri osade omavaheliste sidemete arenguvõimalused ning loodus- ja kultuurmaastike kasutuspiirid. Ehitustegevus Harku vallas saab toimuda ainult valla üldplaneeringu alusel. Seega on esmatähtis uue üldplaneeringu koostamise lõpuleviimine, avalikustamine ja kehtestamine
  7. aastal. Üldplaneeringu tähtsaimaks ülesandeks on fikseerida perspektiivsed tiheasustusalad ja määratleda ehituspiirangud. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt alad, mida metsastada või mille maakasutust muuta, selgitatakse pärast vastavaid keskkonnauuringuid ja keskkonnamõju hindamist. 3
(12)3-08-1296 7) Otsuse nr 58 põhjendus, et detailplaneeringu koostamise tellijaks ei saa olla eraõiguslik isik, on asjakohatu, kuna tegemist on detailplaneeringu algatamisega. Detailplaneeringute eskiislahenduste väljatöötamine ei tähenda detailplaneeringute koostamist. 8) Vastustaja käitus kaebaja suhtes sõnamurdlikult, rikkus õiguspärase ootuse printsiipi ja õiguskindluse põhimõtet. Vastustaja aktsepteeris 22.03.2006 kirjas hoonestuse rajamist 2 ha suurusel krundil. Lähtuvalt olemasolevatest piiravatest looduslikest teguritest lepiti kokku võimalik detailplaneering kruntide suurusega 20 000 m². Vastavalt vastustaja esindaja Sulev Roosi poolt kooskõlastatud tingimustele esitati uued taotlused. Nendest lähtuvalt koostati Geo S.T. poolt detailplaneeringute maa-ala geodeetilised uurimistööd ja OÜ Ilm Arhitekt poolt detailplaneeringute tingimuste uurimustöö-eskiis, mis olid väga töömahukad ja nõudsid suuri kulutusi ning vaidlustatud otsuste tõttu tekitasid kaebajale kahju. Kokkulepitud tingimustest lähtudes arvestas kaebaja võimalusega moodustada kinnistutele elamukrundid suurusega 20 000 m². Hilisemate otsustega muudeti seda seisukohta ilma põhjendusteta ja planeeringute algatamisest keelduti.
  1. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) Vaidlustatud otsused on piisavalt põhjendatud ja nendes viidatud dokumendid kättesaadavad. Otsuste kohaselt paiknevad kinnistud hoiu- ja kaitsemetsa piirkonnas, nendel asuvad metsad pole mõeldud kinnisvaraarenduseks. Kinnistu asumine hoiu- ja kaitsemetsa piirkonnas tuleneb
  2. a kehtestatud Harku valla üldplaneeringust. Detailplaneeringu algatamise taotlustest ei nähtu põhjendatud vajadust kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. 30.11.2006 määrusega nr 23 kehtestatud Harku valla ehitusmääruse § 5 lg 10 p-de 3 ja 5 kohaselt võib vallavolikogu keelduda detailplaneeringu algatamisest, kui algatamise ettepanek on vastuolus valla üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga ning samuti muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest. 2) Kaebaja viidatud “Harku valla arengukava aastateks 2002–2012” p 1.
  3. muudeti vallavolikogu 18.12.2003 määrusega nr
  4. Harku valla
  5. a kehtestatud üldplaneeringu kehtivust kinnitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2007 määrus haldusasjas nr 3-05-
  6. 3) Harku Vallavalitsuse 22.03.2006 kirjas nr 8-1.2/812 ei lubatud kaebajale detailplaneeringu algatamist kinnisvaraarenduseks ega muul otstarbel, vaid viidati isiklikuks tarbeks eluasemekoha rajamise võimalusele. Eluasemekoha mõiste tuleneb Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusega nr 36 kinnitatud “Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused” p 5 koodi 011 all nimetatud “maatulundusmaa” terminist, mis näeb ette isiklikuks tarbeks eluasemekoha võimaluse maatulundusmaal. Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa. Seetõttu ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust detailplaneeringu algatamisele. Maatulundusmaa omandamine toimus kaebaja riisikol, ta pidi olema teadlik kõigist riskidest ja piirangutest, mis sellise sihtotstarbega maaga kaasnevad. Otsused ei piira kaebaja omandiõigust, ta saab kasutada maad vastavalt sihtotstarbele. 4) Xxxxxxxxxxx xx asub rohevõrgustiku alal, mille kaardimaterjalilt nähtub, et oranži/punase värviga tähistatud ala on puhketsooni ala, mis ei tähenda, et see poleks kaetud metsaga; vähene ala on tähistatud valge värviga, st hajaasustuse ehk planeerimata ala, mis on ka kaetud metsaga. See asub rohevõrgustiku alal ja vaid vähene osa, nurgake tee ääres, ei jää sellesse alasse. Xxxxxxxxxx x on täies ulatuses metsaga kaetud ala. Neil aladel pole ette nähtud elamuehitust ja seda uuringud ei kummuta. Kaebaja esitatud 04.04.2008 eskiiskaart ei ole õigusaktiga kinnitatud ning vallal ei ole plaane muuta neid alasid äri- ja tootmismaaks. Teemaplaneeringus on märgitud rohevõrgustiku ala ja avatud selle mõte - kaitsta looma ja linnuliike, tasakaalustada Tallinna lähiümbruskonna kahjulikku mõju, saastatust, see pole elamuehituseks. Korralduses nr 57 märgiti eeldused, mille põhjal tehti järeldused rohevõrgustiku osas; lähemad selgitused on Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes ja Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuringus, mis on kättesaadavad valla kodulehel. Kinnistu kohta kehtib xxxxxxxx –xxxxx-xxxxxxx vahele jääva metsa-ala kohta esitatu. 5) Teemaplaneering ja valla ehitusmäärus ei luba ega keela eraldi midagi. Vald lubas kaebajale ühte eluasemekohta. Ka ei ole antud lubadust muuta tulevikus maa sihtotstarvet. 4
(12)3-08-1296 6. Tallinna Halduskohtu 29.09.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) Kaebaja teadis kinnistuid omandades, et tegemist oli maatulundusmaaga ja tal ei saanud olla õigustatud ootust maa sihtotstarbe muutmiseks. Selleks ei antud talle ka ekslikke lubadusi. 2) Kaebaja soovis arendada elamuehitust ettevõtluse huvides ja seetõttu ei ole määrava tähendusega need väited, mille kohaselt kaebaja tegevus võiks pakkuda avalikku huvi. 3) Ainuüksi varasemad kooskõlastustoimingud, antud juhul vestlused vallaametnikega, mis väidetavalt võisid kaebajale anda lootust teatud lõpptulemusteks, ei ole määrava tähendusega, sest vältimatult olid ametnikud sunnitud suhtlema kaebaja esindajatega, kui nende poole pöörduti, kuid kaebaja märgitud pöördumiste alusel toimunud suhtlus ei loo õiguslikke tagajärgi ega ole aluseks õigustatud ootusele nõuda perspektiivituks jäänud detailplaneeringu menetlemist. Kui kaebaja soovis esitada eskiise, olid kulutused vältimatud. Kui kaebaja leiab, et ametnike tegevusetus või eksiarvamused põhjustasid ülemääraseid kulutusi, võib ta need kahjuna sisse nõuda, kuid see pole käesoleva kaebuse esemeks. 4)

§ 8lg 2 p 2 kohaselt on teemaplaneeringu näol tegemist üldplaneeringuga.

Keskkonnaministeeriumi Harjumaa Keskkonnateenistuse 04.03.2008 kirjas nr 30-11-4/11903.2 „Seisukoht keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisele“ märgiti, et teemaplaneering kinnitab kinnistu xxxxxxxxxxx xx asumist rohevõrgustiku tuumalal ja väärtusliku maastikuga alal, mistõttu elamute rajamine võib eeldatavalt oluliselt mõjutada rohevõrgustiku piirkondliku tähtsusega väikese tuumala toimimist, rikkudes tuumala terviklikkust, mis omakorda võib kaasa tuua elupaikade hävimise ja seada ohtu rohevõrgustiku funktsioneerimise. Kirja märge, et arvestatav tänapäevane üldplaneering puudub, ei tähenda, et vallal puudub üldplaneering, millega tuleks arvestada. Maakonnaplaneeringus olevaid rohevõrgustiku piire ei saa muuta detailplaneeringuga, maakonnaplaneeringut saab muuta põhjendatud vajadusel üldplaneeringuga. Ka Harju Maavalitsuse kirjas Harju maakonna omavalitsustele märgiti, et pealinna regioonis on tekkinud tõsine üleplaneerimise oht ja väljaarendamata elamualade probleemid, milleks on elukeskkonna kvaliteedi langus, infrastruktuuride välja arendamata jätmisest tekivad omavalitsusele täiendavad kohustused, seega tuleks praeguses olukorras eriti hoolikalt kaaluda uute elamualade kavandamist, rääkimata ehitustegevuse suunamisest maakonna rohevõrgustikule. Siseministeerium on märkinud, et kui detailplaneeringus pole põhjendust, miks üldplaneeringu muutmine on vajalik, ei saa detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmist põhjendatuks pidada, vältida tuleks üksikute kruntide või kinnistute kaupa detailplaneerimist, enam tuleks kaaluda, kas kavandatav struktuur sobib maastiku- ja asustusstruktuuriga. Harju maakonna teemaplaneeringuga on määratletud 1) soovituslikud laienemise piirkonnad; 2) rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud; 3) alad, mille otsest maakasutust teemaplaneering ei piiritle. Teemaplaneeringus fikseeritud rohevõrgustik koosneb rohealade tuumaladest, rohekoridoridest ja sinivõrgustikust ehk veekogude puhvrist. Rohevõrgustik on planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt täiendab kaitsealade võrgustikku ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks, vastavalt teemaplaneeringu seletuskirja p 2.1.3. Rohekoridoride eesmärgiks on tuumalade ühendamine omavahel, tagades rohevõrgustiku territoriaalset terviklikkust. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus fikseeritud rohevõrgustiku alal toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. Roheline võrgustik toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse, seal toimub loodusliku ringluse säilimine. Rõhutatakse tugialade äärealade tähtsust, mille muutmisel, eelkõige looduslikkuse vähendamisel väheneb koheselt ka tuumala. Looduslike alade osatähtsus ei tohi langeda tugialas alla 90 %. Infrastruktuuri möödapääsmatu rajamise vajadusel tuleb hoolikalt rajatise asukohta kaaluda, leevendada võimalikku mõju. Need põhimõtted pole muutunud. Teemaplaneeringut ei saa muuta detailplaneeringuga. Erandina on aktsepteeritav olemasolevate ehitiste tarvis teostatud ehitustegevus, hoonestamata maa puhul isiklikuks tarbeks eluasemekoha rajamine. Viidatakse Maakatastriseaduse § 18 lg-st 7 tulenevale võimalusele. Otsustes tugineti ka eeltoodud seisukohtadele, kuna motivatsioon ei erine maavanema kt J. Marki seletuskirjast. 5

(12)3-08-1296 Kaebaja ei soovinud rajada eluasemekohta. Juhul, kui kaebaja taotleb endale eluasemekoha rajamist, tuleb kõne alla märgitud võimalus, mis peab läbima vajalikud keskkonnauuringud. 5) Kaevatavad otsused on piisavalt põhjendatud ja kontrollitavad. HMS § 57 lg 1 lubab kirjalikus haldusaktis esitatud põhjendustele lisaks viidata kättesaadavatele dokumentidele, antud juhul on seda tehtud. Kinnistute asumist hoiu- ja kaitsemetsa piirkonnas kinnitab
  1. a kehtestatud Harku valla üldplaneering. Kaebaja taotlustes ei leidu põhjendatud vajadust üldplaneeringu muutmiseks. Tulevikus võidakse seisukohad üle vaadata. 6) Kaebaja osutab liialt tähelepanu ametnike seisukohtadele, kuid jätab tähelepanuta, et PS § 32 võimaldab seadusega sätestada omandi kasutamisele piiranguid. Maa soetamisel talitas kaebaja omal riisikol ja pidi arvestama piirangutega. Kuivõrd kaebaja saab kasutada maad ja majandada kinnistutel vastavalt sihtotstarbele, ei saa ta viidata PS § 31 ja 32 rikkumisele. 7)
  2. a Harku valla üldplaneering on kehtiv. Kaebaja viidatud „Harku valla arengukava aastateks 2002-2012“ ptk 1.9 muudeti Harku Vallavolikogu 18.12.2003 määrusega nr
  3. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis haldusasjas nr 3-05-838, et Harku valla üldplaneering on kehtiv. Üldplaneering kehtib vaatamata selle kaasajastamise ja uue vastuvõtmise kavatsusele. 8) Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ p-s 2.2.2.1 märgitakse, et „Rohelisest võrgustikust peab lähtuma ehitusalade valik. Sekkumata käesolevas planeeringus kohalike omavalitsuste otsustuspädevusse, on oluline jälgida just kohaliku tasandi planeeringutes, et kavandatav asustus ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore.“ Rohekoridori funktsioneerimine on juba täna olemasolevast hoonestusest paratamatult häiritud, kuid see ei anna kaebajale õigust nõuda, et volikogu jätaks arvestamata kehtiva planeeringu nõuded. Kaebaja palgatud eskiisi koostajad kasutasid oma seisukohtade kujundamisel rohevõrgustiku paiknemise tõendamisel skeemi teemaplaneeringu osana, mis ei ole veel kinnitatud. Väide, et Xxxxxxxxxxx xx osas (skeem tl 125) väike osa ei jää rohevõrgustiku alale, ei ole määrav. Harku valla üldplaneeringu (I etapp) kaardimaterjal on vastavuses selle seletava osaga, suurendus lk 126 kinnitab, et xxxxxxxxx x jääb ka hoiu- ja kaitsealale. 9) Volikogu arvestas, et kehtivas planeeringus on arvestatud ruumistruktuuri tagamine, infrastruktuuride paiknemine ja võrgustiku looduslike alade osatähtsus on välja toodud maakonna ulatuses, vastavalt 90 %. Raietena tekkivad nn vabad maa-alad ei ole ette nähtud ehitamiseks. Planeeringumaterjalides ei nähta ette metsaala vähendamist. Väide, et xxxxxxxxx x kavatsetakse muuta ärimaaks, ei ole korrektne, kuna skeem ei pärine kehtivast planeeringust. 10) Menetlusnormide rikkumist ei toimunud. Huvide kaalumine ei ole toimunud kaebaja õigusi ja huve kahjustavalt, vastustaja jõudis proportsionaalse tulemuseni taotletava eesmärgi suhtes. 11) Kohustamisnõue ei tohi olla suunatud sellise haldusakti andmisele või toimingu sooritamisele, mille osas on ette nähtud haldusorgani kaalutlusõigus. Vaidlustatud otsused ei riku kaebaja õigusi, mistõttu kohustamisnõuet ei saa rahuldada (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-03). 12) Vastustajal puudus välise õigusabi vajadus ja õigusabikulud jäävad tema enda kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  4. Olga Skvortsova apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. 1) Toimiku lk 126 nähtuvalt jääb Xxxxxxxxxxx xx kinnistu 39 % (ligi 8,3 ha) ulatuses väljapoole Harku valla
  5. a üldplaneeringu funktsionaalse tsoneerimise skeemil roheliseks värvitud ala (hoiu- ja kaitsemets). Kohus lähtus ekslikult arusaamast, et faktiline alus otsuse tegemiseks on olemas. Haldusakti asjaolude aluseks olevate faktiliste asjaolude puudumine või ebaõige kajastamine haldusaktis on oluline menetlusviga, mis tingib otsuse tühistamise HMS § 58 alusel. Riigikohtu lahendis 3-3-1-37-04 (p 14) rõhutati, et "üldplaneering ei määra siiski iseenesest veel katastriüksuse sihtotstarvet, vaid annab sisulise aluse selle määramiseks. [...] üldplaneering annab kõigest põhimõtted, millest tuleb lähtuda edasisel detailplaneeringute koostamisel". See6
(12)3-08-1296 ga ei tulene Harju valla üldplaneeringust veel konkreetseid piiranguid kaebaja kinnistute maakasutuse osas. Konkreetsed piirangud pidi määrama detailplaneering. Vastustaja ei saanud otsuste tegemisel tugineda vajadusele lähtuda kehtivast üldplaneeringust, sest see ei sätesta, et kinnistu omanikul puuduvad mistahes võimalused maakasutuse muutmiseks. Teemaplaneeringu p 2.2.1 sätestab, et "[v)õrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialas langeda alla 90 %". See, millisel otstarbel kaebaja võib oma kinnistuid kasutada teemaplaneeringuga lubatud 10 % ulatuses, sõltub detailplaneeringuga määratud sihtotstarbest ja teemaplaneering ei kehtesta selles osas piiranguid. Kaebaja soovib planeerimismenetluse tulemusena kasutada oma kinnistuid 10 % ulatuses elamu- ja transpordimaa otstarbel. 2) Kohtuotsus on vastuolus PS §-dega 31 ja 32.

§ 10lg 1 järgi võib igaüks teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku.

Kaebajat, kes taotleb detailplaneeringu algatamist põhjusel, et kehtiv olukord riivab tema omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, ei peaks kohtlema samamoodi nagu isikuid, kes taotlevad detailplaneeringu algatamist ilma, et planeerimislahendus nende õigusi puudutaks. Riigikohus on rõhutanud isikute, kelle seadusega kaitstud õigusi planeering puudutab, erilist seisundit planeerimismenetluses. Seega, isegi juhul, kui kohalikul omavalitsusel oleks õigus otsustada detailplaneeringu algatamine kaalutlusõiguse alusel, ei ole tal seda õigust juhul, kui detailplaneeringu algatamist taotleb isik, kelle seadusega kaitstud õigusi taotletav detailplaneering puudutab. Vastupidine ei vastaks PS §-dele 31 ja 32. 3) Kohtuotsus on vastuolus KOKS § 33 lg-ga 1, mille järgi on igaühel õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Riigikohtu lahendite nr 3-3-1-4999, 3-3-1-51-02, 3-3-1-36-04 kohaselt ei anna see säte kohalikule omavalitsusele võimalust kaaluda, kas taotlus sisuliselt läbi vaadata või mitte. Selline taotlus tuleb igal juhul läbi vaadata. Otsuses nr 3-3-1-37-04 rõhutati, et üldplaneeringuga kehtestatud sihtotstarve võib riivata isiku huve, tema põhiseadusest tulenevaid ettevõtlusvabadust ja omandipuutumatust. Järelikult, kui üldplaneeringu kui kohaliku omavalitsuse õigusakti muutmist taotleb isik, kelle õigusi üldplaneering riivab, saab ta seda teha KOKS § 33 lg 1 korras, mitte

§ 9lg 7 korras.

Muuhulgas ei laiene sellele taotlusele nõue tuua ära põhjendatud vajadus üldplaneeringu muutmiseks. 4) Kohus rikkus HMS § 15 lg 1 ja 2, sest pidas õiguspäraseks haldusmenetluse algatamata jätmist olukorras, kus avaldajale ei antud täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Riigikohus on rõhutanud, et detailplaneeringu algatamise otsus ei ole haldusakt, seda ka kehtiva planeerimisseaduse mõttes (3-3-1-08-02, 3-3-1-12-08). Planeeringu koostamise algatamine on oma olemuselt planeerimismenetluses tehtav menetlustoiming, olgugi et selle tegemine võib kuuluda kohaliku omavalitsuse üksuse kõige kõrgema organi - volikogu - pädevusse. Detailplaneeringu algatamata jätmisele kohaldatakse HMS § 14 lg 6 ja 7 ning § 15 sätteid, mis puudutavad taotluse läbivaatamata jätmist. HMS § 15 lg 1 kohustab haldusorganit talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. HMS § 15 lg 2 kohustab taotluse puuduste korral haldusorganit määrama taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Haldusmenetluse algatamata jätmine olukorras, kui kõik menetluslikud eeldused menetluse algatamiseks on olemas, on vastuolus ka hea haldustavaga. Taotlused jäeti rahuldamata muuhulgas põhjusel, et ettepanek ei põhjendanud üldplaneeringu muutmise vajadust. Seega on ettepanek väidetavalt esitatud puudustega. Vastustaja ei andnud täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ega kuulanud kaebajat enne otsuste tegemist ära. 5) Kohus rikkus HMS § 4 lg-t 2 ja proportsionaalsuse põhimõtet. Kohalik omavalitsus ei tohi keelduda detailplaneeringu koostamise algatamisest, kui see ühe võimaliku alternatiivina ei ole mingil põhjusel aktsepteeritav. See oleks vastuolus eelkõige planeerimisõiguse eesmärgi, kohaliku omavalitsuse planeerimisdiskretsiooni ja proportsionaalsuse põhimõttega. Vastustaja ei kaalunud muid võimalikke alternatiive detailplaneeringu koostamiseks ja leebemaid meetmeid kaebaja õiguste piiramiseks. Muuhulgas ei arvestanud vastustaja järgnevaga: a) Xxxxxxxxxxx xx kinnistu lõunapoolne osa, vähemalt 39 % (ligi 8,3 ha) ulatuses 7

(12)3-08-1296 jääb väljapoole Harku valla 1996. a üldplaneeringu funktsionaalse tsoneerimise skeemil roheliseks värvitud ala ehk nn "hoiu- ja kaitsemetsa ala";
  1. b)Xxxxxxxxxxx xx kinnistu põhjapoolses osas asuvad ehitised ja õuealad olemasoleva tee ääres, mistõttu nende mõju hoiu- ja kaitsemetsale on viidud miinimumini;
  2. c)xxxxxxxxx x kinnistu jääb tervikuna väljapoole teemaplaneeringuga ettenähtud rohevõrgustiku tuumala (tl 125) ja väljapoole kavandatava Harku valla üldplaneeringu rohevõrgustiku ala (tl 127-128);
  3. d)kinnistute kuju, suurus ja asukoht võimaldab planeerimismenetluses käsitleda erinevaid alternatiive, mis võimaldavad parimal viisil arvestada avalike huvidega, kahjustamata seejuures kaebaja huve;
  4. e)puuduvad põhjused, miks ei saa olemasolevaid krunte muuta väiksemaks nende sihtotstarvet säilitades (

§ 9lg 2 p 1).

Vastustaja jättis teostamata diskretsiooni, mis on oluline viga ja tingib otsuste tühistamise. 6) Kaebaja jäi ka kaebuses toodud põhjenduste juurde, märkides, õiguspärane ootus seisnes selles, et vallavanem O. Kasuri ja abivallavanem S. Roos, kes valmistasid ette kaevatavate otsuste projektid, olid lubanud kaebajale, et detailplaneeringu algatamine on võimalik tingimusel, et moodustatakse krundid mitte alla 2 ha suuruses. Seega anti kaebajale ekslikke lubadusi, mistõttu ta tegi kulutusi ja tellis detailplaneeringu eskiisid. Kohus jättis andmata hinnangu tunnistajate ütlustele eeltoodud asjaolude kinnitamise kohta, rikkudes HKMS § 25 lg-t

  1. 7) Kohus ei arvestanud, et valla üldplaneering, maakonna teemaplaneering ega valla ehitusmäärus ei keela maa sihtotstarbe muutmist ja elamuehituse arendust. Otsuste põhjendused on oletuslikud. Kaebaja soovitud planeeringu kohaselt jääks kinnistutel 90 % metsa alles, mis täidaks otsuses viidatud planeeringute eesmärgid. Teemaplaneeringu kohaselt selgitatakse alad, mida metsastada või mille maakasutust muuta, pärast vastavaid keskkonnauuringuid ja keskkonnamõju hindamist. Ka valla ehitusmääruse § 33 lg 4 võimaldab detailplaneeringuga maa sihtotstarvet muuta ning § 49 lg 3 võimaldab rohevõrgustiku ja metsaalal ehitada hajaasustuse tingimustel, st 2 ha suurused krundid keskkonnaekspertiisi soovitusel. 8) Kaebaja ei taotlenud vastustajale ettekirjutuse tegemist asi uuesti läbi vaadata, vaid kohustada algatama detailplaneeringud. Seega kohus eksis kaebaja nõuete käsitlemisel.
  2. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et kohus ei saa kontrollida kohaliku omavalitsuse planeerimisalaste otsuste otstarbekust. Vastustaja on antud juhul erinevaid huve nõuetekohaselt kaalunud. Kaebaja taotlused ei vasta üldplaneeringu ja teemaplaneeringu põhimõtetele ning eesmärkidele. Kaebaja on ostnud enda riisikol maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu ja senise olukorra muutmist pole kaebajal õigust nõuda. Kaebaja käsitlus on ka ohtlik üldist võrdsusprintsiipi arvestades – kaebuse rahuldamise korral tekiks pretsedent, kus isikutel oleks õigustatud ootus, et odavalt maatulundusmaad kokku ostes saavad nad ikkagi maatulundusmaal kinnisvaraarendusega tegeleda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse seisukohtadega ega pea HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  4. Kaebaja esitas detailplaneeringu algatamise taotlused eesmärgiga maatulundusmaa muutmiseks metsamaaks, liiklusmaaks ja pereelamute maa-alaks ning jagamiseks väiksemateks kruntideks, et need hoonestada ja rajada uus elamurajoon koos infrastruktuuriga. Kaebaja viide KOKS § 33 lg-le 1, mis annab igaühele õiguse taotleda kohaliku omavalitsuse volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi, ei ole käesolevas asjas asjakohane, sest kaebaja taotles planeerimisseaduse alusel detailplaneeringute algatamist. 8

(12)3-08-1296 11.

§ 10

lg 1 kohaselt võib igaüks teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku.

§ 10

lg 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus.

§ 10

lg 7 sätestab, et planeeringu algatamine tähendab pädeva organi otsust selle kohta, et planeeringu koostamisele tuleb asuda. Kohalikul omavalitsusel ei ole

§ 10

lg-test 1, 5 ja 7 tulenevalt kohustust isiku taotluse alusel igal juhul detailplaneeringu koostamine algatada. Põhiseaduse §-dest 31 ja 32 ei saa tuletada kohaliku omavalitsuse kohustust algatada detailplaneeringu koostamine igal juhul nende isikute taotluse alusel, kelle omandiõigust või ettevõtlusvabadust kehtiv olukord riivab. Kohalik omavalitsus peab lahendama kõigi planeeringu koostamise algatamise ettepaneku teinud isikute taotlused kaalutlusotsusega. Planeerimismenetlus ei alga juba isiku poolt algatamisettepaneku tegemisega, vaid detailplaneeringu algatab kohalik omavalitsus kaalutlusotsusega. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis 16.01.2007 otsuses nr 3-4-1-9-06 (p 32), et detailplaneeringu algatamise otsustamisel on kohalikul omavalitsusel märkimisväärne kaalutlusruum. Ringkonnakohus leiab, et kohaliku omavalitsuse õigus keelduda planeeringu algatamisest tuleneb muu hulgas haldusmenetluse eesmärgipärasuse nõudest (HMS § 5 lg 2). Sihitu haldusmenetlus ei saa olla õiguspärane, sest see kujutaks endast ebaproportsionaalset sekkumist nende isikute õigustesse, kes taotlust esitanud ei ole, kuid kes õigusaktide järgi tuleb menetlusse kaasata. Samuti oleks ressursimahuka haldusmenetluse läbiviimine ebaotstarbekas, kui on ette teada, et see ei saa viia soovitud tulemusele. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et detailplaneeringu kehtestamiseks vajalike uuringute teostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine otsustatakse menetluse käigus, kuid see ei tähenda, et kohalikul omavalitsusel puuduks üldse võimalus keelduda detailplaneeringu algatamisest, kui kohalik omavalitsus leiab, et olemasoleva planeeringu muutmine või asendamine ei ole põhjendatud ning menetlemist ei tingi ka ülekaalukas avalik või erahuvi. Ka Riigikohus pidas 13.10.2005 otsuses nr 3-3-1-44-05 (p 11) mõistlikuks eeldada, et avaliku huvi väljaselgitamine toimub juba enne detailplaneeringu algatamist.

  1. Kuna detailplaneeringu algatamisest keeldumisega otsustatakse sisuliselt taotletud haldusakt (detailplaneering) andmata jätta, on detailplaneeringu algatamata jätmise otsus HMS § 43 lg 2 kohaselt haldusakt. Sellise haldusakti andmisel tuleb arvestada hea halduse põhimõtteid ning järgida haldusaktile esitatavaid sisu- ja vorminõudeid. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus. Halduse kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning kas ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga (Riigikohtu 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03).
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud otsuste andmisel on vastustaja diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on olnud mõistlik. Otsustes on ära näidatud asjassepuutuvad faktilised ja õiguslikud asjaolud ning arusaadavalt põhjendatud, et need kogumis tingisid otsuse jätta taotletud detailplaneering algatamata. Diskretsioonivigade esinemist asja materjalidest ei nähtu. Vastustaja motiveeris otsuses nr 57 kaebaja taotluse rahuldamata jätmist Xxxxxxxxxxx xx kinnistu osas sellega, et 1) kinnistu paikneb kehtiva valla üldplaneeringu kohaselt hoiu- ja kaitsemetsa piirkonnas. Valla metsade põhifunktsiooniks on Tallinna linna ja tema lähima ümbruse intensiivse looduskasutuse negatiivse mõju kompenseerimine. Hoiumetsades on lubatud nende juhtfunktsiooni täitmiseks vajalik hooldus-, valik- ja lõppraie turberaiena või kitsaste lankidena; 2) kinnistu paikneb Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasu9

(12)3-08-1296 tust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt rohevõrgustiku tuumalal ja väärtusliku maastikuga alal, mistõttu elamute rajamine võib eeldatavalt oluliselt mõjutada rohevõrgustiku piirkondliku tähtsusega väikese tuumala toimimist, rikkuda tuumala terviklikkust, mis võib kaasa tuua elupaikade hävimise ja seada ohtu rohevõrgustiku funktsioneerimise; 3) kinnistu paikneb koostamisel oleva valla üldplaneeringu kohaselt rohekoridoris, rohealade säilitamine on oluline abinõu kogu valla säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tagamisel. Otsuses nr 58 motiveeriti kaebaja taotluse rahuldamata jätmist xxxxxxxxxx x kinnistu osas sellega, et 1) kinnistu paikneb kehtiva valla üldplaneeringu kohaselt hoiu- ja kaitsemetsa piirkonnas, kus hoonestuse rajamist pole ette nähtud; 2) detailplaneeringu algatamise taotlusest ei selgu üldplaneeringu muutmise põhjendatud vajadus ja ka vallavalitsus ei näe sellist vajadust. Otsustes peeti oluliseks piirkonna tasakaalustatud arengut ning leiti, et metsade säilitamine ja heaperemehelik kasutamine on oluline täisväärtusliku elukeskkonna kujundamisel.
  1. Kaebajale kuuluvad kõnealused kinnistud asuvad Harku valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt piirkonnas, kus hoonestuse rajamist pole ette nähtud. Asjaolu, et osa Xxxxxxxxxxx xx kinnistust ei jää Harku valla üldplaneeringu funktsionaalse tsoneerimise skeemi kohaselt hoiu- ja kaitsemetsa piirkonda ning Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi rohevõrgustiku alale, ei anna alust väita, et kohus oleks lähtunud ekslikust arusaamast ja otsuse nr 57 tegemiseks oleks puudunud faktiline alus. Kõnealused kinnistud on valdavalt kaetud metsaga. Haldusasja materjalid (üldplaneeringu kaart, selle suurendus (toimiku lk 126) ja rohevõrgustiku paiknemist näitav skeem (samas lk 125)) kinnitavad valdava osa Xxxxxxxxxxx xx kinnistu asumist üldplaneeringu järgi hoiu- ja kaitsemetsa piirkonnas ning Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi rohevõrgustiku alal, kuhu kaebaja taotletud elamute rajamine oleks ilmses vastuolus nii kehtiva valla üldplaneeringu kui ka Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” eesmärkide ja põhimõtetega.
  2. Harku Vallavalitsus selgitas 22.03.2006 vastuskirjas nr 8-1/812 ja vastustaja esindaja kohtus, et kehtiva valla üldplaneeringuga oleks kooskõlas kaebajale kuuluvale kinnistule isiklikuks tarbeks eluaseme koha rajamine, kuid mitte kinnisvaraarendus.
  3. Kaebaja viitab, et vastustaja jättis arvesse võtmata asjaolu, et detailplaneeringu ettepaneku olid eelnevalt kooskõlastanud vallavanem ja abivallavanem ning nende märkustega oli arvestatud. Ringkonnakohus märgib, et võimalikud kooskõlastused ei tekitanuks kaitstavat usaldust ega saanuks anda lootust teatud kindlaks lõpptulemuseks isegi juhul, kui need oleks antud detailplaneeringu menetluse käigus (vt Riigikohtu 02.06.2006 otsus nr 3-3-1-79-05, p 9). Käesolevas asjas sai olla tegemist üksnes arvamustega detailplaneeringu algatamise ettepaneku kohta. Detailplaneeringu algatamist oli antud juhul pädev otsustama üksnes Harku Vallavolikogu, kes ei olnud otsuste tegemisel õiguslikult seotud valla ametnike poolt antud arvamustega detailplaneeringute algatamise ja tingimuste kohta. Halduskohus leidis õigesti, et varasemad kooskõlastused ehk vestlused vallaametnikega, ei ole määrava tähendusega ja otsustaja jaoks õiguslikult siduvad.
  4. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kohalik omavalitsus oleks pidanud andma kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning ei oleks tohtinud keelduda detailplaneeringu koostamise algatamisest, kui see ühe võimaliku alternatiivina ei ole mingil põhjusel aktsepteeritav. Olukorras, kus kinnisasja omanik on esitanud taotluse detailplaneeringu algatamiseks taotluses näidatud hoonete püstitamiseks, ei ole volikogu kohustatud detailplaneeringut algatama muu otstarbega või oluliselt teistsugust lahendust ette nägema. Detailplaneeringu al10
(12)3-08-1296 gatamisel on planeeringu algatamise taotluse esitanud isiku soov kavandatava hoonestuse suhtes määrav ning vastustaja ei pea viima läbi planeerimismenetlust, mis taotluse esitaja soove eiravad. Volikogu ei pidanud planeerimismenetlust läbi viima selleks, et selgitada välja planeeringu algatamist taotleva isiku nõusolekut mõne oluliselt teistsuguse lahendusega planeeringu kehtestamiseks. Selline planeerimismenetlus ei oleks kooskõlas haldusmenetluse eesmärgipärasuse, efektiivsuse ja kiiruse põhimõttega (HMS § 5 lg 2).
  1. Halduskohus leidis õigesti, et üldplaneeringuga on ala kasutamise üldine eesmärk kindlaks määratud ning kaebaja enda risk oli kinnistute omandamisel, et kinnistuid ei saa kasutada muul otstarbel kui üldplaneeringus ette nähtud juhtfunktsioonil. Detailplaneeringu algatamata jätmine ei jäta kaebajat ilma õigusest kasutada kinnistuid vastavalt olemasolevale sihtotstarbele.
  2. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 4 näeb ette, et kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Seega eeldab kohustamistaotluse rahuldamine halduskohtu poolt järeldusele jõudmist, et kohalik omavalitsuse on jätnud kaebaja taotletud toimingud (detailplaneeringute algatamise) tegemata õigusvastaselt. Käesoleval juhul jõudis halduskohus vastupidisele järeldusele ja jättis lisaks detailplaneeringute algatamisest keelduvate otsuste tühistamistaotlusele rahuldamata ka kohustamistaotluse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigus (diskretsioon) taandunud nullini ehk tegemist ei ole olukorraga, kus keeldumine ei saa tugineda enam ühelegi argumendile ja kohalikul omavalitsusel tuleks igal juhul algatada kaebaja poolt taotletud detailplaneeringud. Olukorras, kus kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigus (diskretsioon) ei ole taandunud nullini, on halduskohtul võimalik kohustamistaotluse rahuldamisel kohustada kohalikku omavalitsust üksnes kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama, mitte aga kohustada kaebaja taotletud detailplaneeringuid algatama. Seega on kohus tõlgendanud kaebuse nõuet õigesti.
  3. Neil põhjendustel jääb O. Skvortsova apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda.
  4. Riigikohus on korduvalt (nt lahendis nr 3-3-1-62-08 p 15-16) rõhutanud, et haldusorganil ei ole küll keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Ringkonnakohtu hinnangul ei välju käesolev kohtuasi kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase põhitegevuse raamidest ja väline õigusabi ei olnud seetõttu vajalik. HKMS § 93 lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Tulenevalt eeltoodust jääb vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata. Viive Ligi Oliver Kask Lilianne Aasma 11
(12)3-08-1296 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.