ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt sündis XXX.a. poolte kooselust tütar N . Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2008.a. otsusega mõisteti kostjalt tütre ülalpidamiseks välja elatusraha 3 500 krooni kuus alates 14.07.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt moodustavad lapsele tehtavad kulutused igakuiselt 9 250 krooni. Sellest tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista suurendatud elatise summas 4 600 krooni, millele lisandub tulumaks s.o. kokku 5 556 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjaliku vastuse kohaselt on kostja nõus, et peab tütre kasvatamiseks elatusraha maksma. Osaliselt on kostja hageja esitatud kulutuste summadega nõus. Kostja väidetel maksab korteri kommunaalteenuste eest kostja, mitte hageja. Ka mobiiltelefoniarved ja inglise keele kursuste tasu (v.a. jaan-veebr 2009) maksis kostja. Osad hagis märgitud summad on ülepaisutatud. Kostja ei saa aru kuidas saab kuluda hügieenitarvetele hagis märgitud 500 krooni kuus ning vitamiinide ja ravimite eest 900 krooni. Laps on terve, mõni kord aastas esineb külmetushaigusi. Milles seisnevad koduhooldus ja kodukulud igakuiselt 950 krooni on arusaamatu. Ülepaisutatud on ka kulud mängu- ja õppeasjadele kuus 500 krooni, kino teater 500 krooni ja õpingud ning areng 400 krooni. Kostja tasub lapse ülalpidamiseks 3 500 krooni kuus ning kostja leiab, et rohkem ta tasuma ei pea. Kuna kostja sissetulek on vähenenud ning ta saab palka 4 696 krooni, siis leiab kostja, et elatise summat tuleks vähendada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Hageja jäi kohtuistungil nõude juurde ning palus muuta Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2008.a. kohtuotsusega väljamõistetud elatisraha suurust ning välja mõista kostjalt alates hagi esitamisest XXX.a. sündinud tütre N H ülalpidamiseks elatusraha kokku 5 556 krooni. Kostja vaidles kohtuistungil hagile vastu. Kostja on seisukohal, et esitatud tõenditest ei nähtu, et lapse vajadused on suurenenud või hageja varaline olukord oleks halvenenud. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seletuse ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asjas puudub vaidlus, et Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2008.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-17959, mõistis kohus hagejalt välja alates 14.07.2006 elatusraha poolte ühise lapse N Han ülalpidamiseks 3 500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 3 järgi võib elatise suurust muuta, kui vanema varaline seisund või lapse vajadused on muutunud. Eeltoodust nähtub, et seadus sätestab kaks eeldust, mille olemasolu võimaldab elatise suurust muuta s.o. esiteks vanemate varalise seisundi muutus ja teiseks lapse vajaduste muutumine. Asja materjalidele lisatud tõendist nähtub, et tööandja on alates 01.09.2009.a. vähendanud hageja tehtava tükitöö hinda 8 % võrra. Hageja avaldas kohtuistungil, et tema töötasu suuruseks on 12 000- 15 000 krooni kuus. Asja materjalidele lisatud tõendist (tlk 48) nähtub, et kostja töötasu suuruseks on 5 500 krooni. Arvestades poolte töötasude suurust, leiab kohus, et asjas ei ole tõendatud vanemate varalise seisundi muutumine määras, mis võimaldaks elatise suurust suurendada. Teise eeldusena võimaldab PerekS § 61 lg 3 elatise suurust muuta kui lapse vajadused on muutunud. Asja materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus millega mõisteti kostjalt lapse ülalpidamiseks 3500 krooni tehti 30.12.2008.a. s.o. ligikaudu pool aastat enne käesoleva hagiavalduse esitamist. Hageja on põhjendanud, et elatise suurust on vaja suurendada, kuna lapsele tehtavad toidukulud ning kulud riiete ja jalatsite ostmiseks on suurenenud. Samuti avaldas hageja, et eluasemekulud on suurenenud 20 % võrra ning eelmise kohtuotsuse tegemisel ei arvestatud, et hageja peab elatiselt tasuma ka tulumaksu. 2 Kuna hageja ei ole tõendanud, et tema varaline seisund oleks muutunud määral, mis võimaldaks elatise suurust suurendada, samuti on tõendamata, et kostja sissetulek võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise seisuga on suurenenud või lapse vajadused oleksid muutunud võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga, so 30.12.2008.a, siis tuleb jätta nõue elatise suurendamiseks rahuldamata. Kohus leiab, et hageja väited selle kohta, et lapsele tehtavad toidukulud ning riiete ja jalanõude kulud on suurenenud, on paljasõnalised ning arvestades ajavahemikku eelmise kohtuotsuse tegemisest, ka mitteusutavad. Kuivõrd kohtuistungil võttis hageja õigeks, et korteri kommunaalkulud on tasunud kogu aeg kostja, siis viide kommunaalkulude tõusule on täielikult põhjendamata. Samuti on põhjendamata hageja väide, et eelmise kohtuotsuse tegemisel ei arvestanud kohus elatise mõistmisel sellega, et hageja peab elatise saamisel tasuma sellelt tulumaks. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, siis hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud jätta hageja kanda.
lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.
lg 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.