2-09-2363/12

1 2 – 09 – 2363 KOHTUMÄÄRUS Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Määruse tegemise aeg ja „29“detsembril 2009.a. Jõhvi linnas koht: 2 – 09 – 2363 Tsiviilasja number: Tsiviilasi: A.P. hagi I.P. vastu alates 20.jaanuarist 2009.a. 2 175.- krooni kuus elatusraha nõudes. Hagi hind: 19 575.- krooni; Menetlustoiming: Kohtulahendi tegemine; Menetlusosalised ja nende Hageja: A.P. (isikukood: xxx, elukoht: xxx, Eesti Vabariik) Hagejal lepinguline esindaja käesolevas esindajad: menetluses puudub; Kostja: I.P. (isikukood: xxx, elukoht: Eestis puudub, elukoht välisriigis: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kohtuistungi aeg: toimumise „14“detsember 2009.a. Kohtuistungist osavõtjad: RESOLUTSIOON: Kohtuistungi sekretär Kersti Pütsep; Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas jätta Eesti Vabariigi kanda. Lõpetada menetlus A.P. hagis I.P. vastu alates 20.jaanuarist 2009.a. 2 175.- krooni kuus elatusraha nõudes, seoses A.P. loobumisega hagist. Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „29“detsembril 2009.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. 1 2 Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD A.P. esitas kohtusse hagiavalduse I.P. vastu, alates 20.jaanuarist 2009.a., 2 175.krooni kuus, elatusraha nõudes põhjusel, et I.P. toetas oma tütart, A.P.´t, materiaalselt kuni lapse 18 – aastaseks saamiseni. Hagiavalduse kohtusse esitamise hetkel jätkas täisealine A.P. õpinguid Kohtla – Järve Ühisgümnaasiumi XXII – klassis, kuid I.P. enam vabatahtlikult elatusraha ei maksnud. Palus hagi rahuldada ja I.P.´lt välja mõista elatusraha 2 175.- krooni kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast so alates 20.jaanuarist 2009.a.. Kohtuliku erinõude korras kuulas kostja, I.P., isiklikult ära Krimmi Autonoomse Vabariigi Sudak´i Linnakohus. Linnakohtu istungil 29.mail 2009.a. selgitas kostja, I.P., et ta on hagimaterjalid kätte saanud, aga samuti on ta teadlik A.P. haginõudest tema vastu. I.P. hagi ei tunnistanud ja oli hagiavalduse kohtus läbivaatamise vastu, kuna laps, A.P., on juba täisealine. Samuti ei ole I.P.´l hetkel võimalik maksta A.P. ülalpidamiseks elatusraha, kuna I.P. on töötu ning I.P.´l puudub sissetulek. Kohtukulud palus I.P. jätta A.P. kanda. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast on I.P. teadlik, kuid halva materiaalse olukorra tõttu ei ole I.P.´l võimalik sõita Eestisse kohtuistungile. I.P. palus tsiviilasja läbi vaadata ilma tema osavõtuta kohtuistungist. HAGEJA JA KOSTJA SELETUSED KOHTUISTUNGIL Hageja, A.P., esitas kohtule kohtuistungil kirjaliku omakäelise avalduse 14.detsembrist 2009.a., milles palus tsiviilasjas menetluse lõpetada, kuna A.P. sai juba 18 – aastat vanaks ning isa ei soovi enam elatusraha maksta. Täiendavalt selgitas A.P. kohtule kohtuistungil, et palus kohtul tema kirjaliku avalduse vastu võtta, menetluse tsiviilasjas lõpetada, seoses A.P. loobumisega hagist. Kohtukulud palus A.P. jätta Eesti Vabariigi kanda, kuna tema on materiaalselt vähekindlustatud, sest on üliõpilane ning õpib Tartu Ülikoolis. 2 3 Kostja, I.P., kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi ajast ja kohast oli I.P. teadlik. Kohus rahuldas I.P. taotluse vaadata tsiviilasi läbi kohtuistungil ilma I.P. osavõtuta kohtuistungist. KOHTUISTUINGIL UURITUD KIRJALIKUD TÕENDID Kohus luges tõendatuks, et menetlus A.P. hagis I.P. vastu kuulub lõpetamisele järgmiste kirjalike tõendite alusel. Fotoärakirjaga A.P. sünnitunnistusest (tl.2). Kohtla – Järve Ühisgümnaasiumi tõendiga 25.novembrist 2008.a. (tl.3). Viru Maakohtu 05.juuni 2006.a. määrusega tsiviilasjas nr.2 – 05 – 19655 (tl.4-5). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist I.P. andmetega (tl.6). Viru Maakohtu 26.jaanuari 2009.a. määrusega (tl.7-8). Hagimaterjalide tõlgetega vene keelde (tl.13-15). Fotoärakirjaga A.P. passist (tl.16). Fotoärakirjaga Kohtla – Järve Linnakohtu 18.novembri 1991.a. määrusest (tl.17). Viru Maakohtu 18.märtsi 2009.a. määrusega (tl.18). Viru maakohtu 23.märtsi 2009.a. määrusega (tl.20-21) kohtuliku erinõude kohta, I.P. isiklikuks ärakuulamiseks. Õigusabi taotlusega 03.aprillist 2009.a., koos lisadega (tl.24-32). Krimmi Autonoomse Vabariigi Sudak´i Linnakohtu kohtuistungi protokolliga 29.maist 2009.a. (tl.33-34) I.P. isikliku ärakuulamise kohta. A.P. hagist loobumise kirjaliku avaldusega. 14.detsembril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsMS §428 sätteid, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui: 1) kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada; 2) samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise; 3) hageja on hagist loobunud; 4) pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; 5) asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. TsMS §429 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja 3 4 soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. Kui kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist, kuna see oleks ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, määrab kohus hagejale uue esindaja TsMS §219 sätestatud korras. MÄÄRUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et, kuna hageja, A.P., loobus hagist ning kohtuistungil ei tuvastatud hagist loobumise vastuvõtmist takistavaid asjaolusid, siis luges kohus tõendatuks, et A.P. kirjalik loobumine hagist kohtuistungil tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kuna A.P. on üliõpilane ning materiaalselt vähekindlustatud, siis pidas kohus põhjendatuks jätta kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas Eesti Vabariigi kanda. Johannes Külaots Kohtunik 4