← Eesti

3-08-2306/63

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2306 Haldusasi A. M. kaebus Tallinna Vangla direktori
  2. septembri
  3. a käskkirja nr 813-d tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  4. aprilli
  5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A. M. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A. M. Vastustaja – Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta A. M. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  6. aprilli
  7. a otsus haldusasjas nr 3-08-2306 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Tallinna Vangla direktori 05.09.2008 käskkirjaga nr 813-d määrati vahistatu A. M.le distsiplinaarkaristusena noomitus. Distsipliinirikkumine seisnes selles, et kaebaja ei täitnud 10.08.2008 läbiotsimise ajal vangla ametniku korraldust panna käed selja taha. Käskkirja kohaselt ei lasknud A. M. ennast läbi otsida, vehkis kätega, vaidles vastu ning ei tahtnud minna läbiotsimise ajaks ooteruumi. A. M.e karistus määrati VangS § 67 punkti 1 alusel, mis kohustab kinni peetavat isikut täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla kodukorra punktis 14.3.2 sätestatu kohaselt peavad vangla üldise julgeoleku tagamiseks olema kinni peetaval isikul käed saatmisel ristatult selja taga, välja arvatud siis, 3-08-2306 kui kinni peetav isik kannab isiklikke esemeid või asju ja töövahendeid, mille suuruse, kaalu või vormi pärast ei saa hoida käsi ristamisi selja taga.
  9. A. M. palus halduskohtule esitatud kaebuses vangla direktori 05.09.2008 käskkirja nr 813-d tühistamist. Kaebuse kohaselt jagas vangla ametnik Aleksandr Kildišev korraldusi vene keeles, millest kaebaja kohe aru ei saanud. Kambrikaaslane tõlkis kaebajale korralduse ning seejärel sai kaebaja aru, mis tal kästi teha. Kaebaja teavitas seejärel ametnikku enda tervislikust seisundist, kuid ametnik ei saanud või ei tahtnud temast aru saada. Ametnik ei andnud edasisi selgitusi eesti keeles, vaid tõukas vägivalda kasutades kaebajat selja tagant, et kaebaja liiguks läbiotsimisruumi. Kaebaja ei osutanud vastupanu, vaid suundus ooteruumi. Sündmused toimusid kaamera vaateväljas ning peaks olema seega salvestatud. Vangla on väitnud, et kambriuks varjas kaamera vaatevälja, kuid see väide ei vasta tõele. Sündmuse juures viibis viis kinnipeetavat, kes samuti saavad asjaolusid tõendada. Kaebaja palus vanglat, et neilt võetaks ütlused, kuid seda ei tehtud. Tallinna Vangla väited oma töötajate usaldusväärsuse kohta on väärad, kuna ametnikud on korduvalt ületanud ametivõimu piire. Kaebaja teavitas nii suuliselt kui ka kirjalikult vangla ametnikke ja arste oma tervislikust seisundist. 04.07.2006 toimus kaebajaga raske autoõnnetus, mille tagajärjel tekkisid tal tõsised vigastused, sh murdusid selgroo kaheksas ja üheksas lüli. Pärast õnnetust pidi kaebaja uuesti käima õppima ja pole tänaseni täielikult paranenud. Kaebajale tekitab käte selja taga hoidmine, kummardamine ja kükitamine füüsilist valu. Tallinna Vangla arst andis välja tõendi tema tervisliku seisundi kohta, kuigi spetsialist (neuroloog) kaebajat läbi vaadanud ei olnud. Kaebaja haigusloo kohta haiglasse päringut tehtud ei ole, samuti ei võimaldatud tal isegi kolmekuulise ooteaja järel kohtuda neuroloogiga. Neuroloog küll kutsus kaebaja vastuvõtule, kuid vangla ametnikud tõid sinna mitteilmumise ettekäändeks asjaolu, et kaebaja viibis kutsumise ajal jalutusboksis. Seega ei võimaldatud kaebajale ettenähtud arstiabi. Kaebaja kannatab selja- ja liigestevalude käes. Siiamaani ei ole kaebajale võimaldatud spetsiaalset ravi ega ravivõimlemist, vaid on väljastatud ainult valuvaigisteid. Samuti ei ole kaebajale võimaldatud spordisaali kasutamist, kus kaebaja saaks sooritada vajalikke ravivõimlemise harjutusi. 12.08.2008 Tallinna Vangla arsti Ingrid Kreica väljastatud meditsiiniline õiend ei kajasta tegelikku olukorda. Õiendi kohaselt ei ole kaebajal vastunäidustusi käte selja taha viimiseks. Arst kasutas tema arstlikul läbivaatamisel füüsilist jõudu, väänates kaebaja tahte vastaselt ja füüsilist valu tekitades tema käed selja taha. Kaebaja palub seetõttu jätta meditsiiniline õiend tähelepanuta. Kaebaja suhtes on rikutud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee vanglareeglistiku sätteid.
  10. Tallinna Halduskohtu 17.04.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: a) vastustaja on väitnud korduvalt, et valvur andis kaebajale korralduse eesti keeles ja et ametnik valdas eesti keelt. Seletuskiri on valvuril kirjutatud eesti keeles. Intsidendi juures viibis ka järelevalveosakonna valvur Vardima Tsatiashvili, kes kinnitab seda oma allkirjaga ettekandel nr
  11. Samuti kirjutas V. Tsatiashvili seletuskirja, milles ta kinnitab vanemvalvuri esitatud ettekannet. Korraldus „käed selja taha“ peab ka väga vähese eesti keele oskusega vangivalvurile olema teada, kuna valvurid ei opereeri väga laia sõnadepagasiga ja nimetatud korraldus on nende töös igapäevaselt kasutuses. Seega on käesoleval juhul piisav põhjus eeldada, et korraldus anti eesti keeles. Ka juhul, kui korraldus tõesti anti vene keeles, pidi kaebuse esitaja sellest aru saama, kuna halduskohtu istungil selgitas kaebaja, et tema vene keele oskus on puudulik, aga inglise keelt valdab ta sama hästi kui eesti keelt. Samuti oskab kaebaja enda kinnitusel suhtlustasandil soome, hiina ja tai keelt. Seega peab kaebuse esitajal olema hea keeleanne. Kaebaja lõpetas Eestis keskkooli, kus vene keel oli õppeprogrammis. Kaebaja pidi õppima vene 2

(5)3-08-2306 keelt koolis 11 aastat. Isegi kui vangla ametnik andis korralduse vene keeles, pidi kaebaja aru saama, mis tal teha kästi;
  1. b)objektiivse takistusena saaks käsitleda kaebaja väidet, et käte selja taga hoidmine tekitab talle füüsilist valu. Kohus küsis vanglalt, kas kaebajal on vangla arstide läbi vaatamisel nähtunud mingisuguseid näidustusi, mis raskendaksid kaebajal käte selja taha viimist. Vangla arst märkis, et käte selja taha viimine ei ole takistatud. Ka neuroloog ei tuvastanud vastuvõtul, et kaebajale võiks tekitada füüsilist valu käte selja taga hoidmine. Vastupidine ei nähtu ka SA Põhja Regionaalhaigla vastusest järelepärimisele ning väljavõttest 04.06.2006 juhtunud õnnetuse haigusloost. SA Põhja Regionaalhaigla kinnitas, et vigastuste iseloomu ja kliinilist leidu arvestades ei ole A. M.el takistusi käte selja taha viimiseks. Kaebaja oleks arsti poolt füüsilise jõu kasutamisel ja valu tekitamisel pöördunud varem sellise probleemiga vangla ja/või kohtu poole. Vanglale esitas kaebaja vastavasisulise päringu 15.12.2008 ning kohtule esitatud selgitustes mainib kaebaja jõu kasutamist esimest korda 17.03.2009 esitatud selgitustes. Kaebaja taotlus meditsiinilise õiendi tähelepanuta jätmiseks tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Kohus hindab üldarsti I. Kreica väljastatud õiendit koosmõjus teiste tõenditega kaebaja füüsilise seisundi osas. Lähtudes esitatud tõenditest puuduvad kaebajal meditsiinilised vastunäidustused käte selja taha viimiseks. Seega objektiivsed takistused vangla esindaja korralduse täitmiseks puudusid ja korralduse täitmata jätmine ei olnud vabandatav. Seega on kaebaja pannud toime VangS § 67 punkti 1 rikkumise;
  2. c)Asja materjalidest ei tulene, et vangla mingil moel kaebajat taga kiusaks. Arvestades, et ametnikud soovisid teostada korralist läbiotsimist, peab kaebaja kinni peetava isikuna end laskma läbi otsida ning alluma seejuures vangla ametnike korraldustele. Antud juhul on rikkumine tõendatud vangla ametnike ütlustega ning distsiplinaarmenetluse materjalidega. Lisaks kinnitas ka kaebaja ise käte liigutamist. Mingit põhjust ei ole arvata, et vangla administratsioon oleks soovinud määrata kaebuse esitajale distsiplinaarkaristust juhul, kui kaebuse esitaja oleks käitunud rahulikult ja korrektselt. Kohus möönis, et praktika, mille kohaselt vangla säilitab turvakaamerate salvestisi vaid kaks nädalat, on kahetsusväärne. Mõistlik säilitusaeg oleks vähemalt 3 kuud arvestusega, et kui vanglas esineb tõendamist vajavaid sündmusi, on selle tõendamise vajadus 3 kuuga välja selgitatud. Vajadusel tuleb osa salvestistest säilitada kauem (näiteks kui on teada, et vaidlusaluse episoodi üle on käimas kohtuvaidlus);
  3. d)kaebuse esitajale on karistus määratud õiguspäraselt. Vangla on määranud rikkumise eest kergeima võimaliku karistuse – noomituse. Kergema distsiplinaarkaristuse määramisel on haldusorganil ka väiksem tõendamiskoormis. Noomitus ei riiva kaebaja õigusi nii intensiivselt, kui seda teeks näiteks kartseri määramine. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on vastustaja ka põhjalikult uurinud rikkumist ning kaalunud asjas kogutud tõendeid;
  4. e)Euroopa Vanglareeglistik on Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus liikmesriikidele juhindumiseks siseriiklikus õiguses ja praktikas. Kaebaja on küll välja toonud punktid, mida tema suhtes on rikutud, kuid pole põhistanud oma vastavasisulist väidet. Vastustaja poolt Euroopa Vanglareeglistiku punktide rikkumine on tõendamata ning kaebaja pole selgitanud nende punktide rikkumise seost käesoleva distsiplinaarkaristuse tühistamise nõudega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. A. M.e apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:
  5. a)10.08.2008 kell 20 ei toimunud saatmist ooteruumi läbiotsimise ajaks, vaid kinnipeetavad pidid sinna ise minema. Halduskohus ei arvestanud asjaolu, et kaebaja ei oska vene keelt, vaid oletas, et kuna ta on lõpetanud keskkooli, peab ta oskama vene keelt ning seega pidi kaebaja ka venekeelsetest korraldustest aru saama. Samuti ei olnud kohus kindel, et korraldus anti eesti keeles, vaid eeldas seda; 3
(5)3-08-2306
  1. b)samuti jäeti arvestamata üldarst I. Kreica õigusvastane tegu, kui ta kaebuse esitaja tahte vastaselt viimase käed selja taha väänas. Kaebaja on korduvalt ja koheselt esitanud päringuid antud juhtumi kohta, kuid Tallinna Vangla vastas kaebajale mitmeid kuid hiljem sündmust eirates;
  2. c)Tallinna Vangla ametnikud on keelanud kaebajal kohtumast seadusliku kaitsjaga ning on teda selle eest ka karistanud, kuid Justiitsministeerium tühistas selle käskkirja, samuti on koostatud läbiotsimisakt, kuigi seda antud kuupäeval reaalselt ei toimunud ning sellega esitati ka valeinformatsiooni. Jäetud on vastamata ka päringutele või on antud seosetuid vastuseid;
  3. d)samuti on jäetud tähelepanuta kaebuse esitaja väide, et ta kehitas arusaamatusest õlgu, mitte ei vehkinud kätega. Viimast väidet ei ole kaebaja ka kunagi omaks võtnud. Kohapeal jäeti võtmata ka teiste kohalviibinud tunnistajate ütlused;
  4. e)SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljastatud õiend Tallinna Vanglale on õigusvastane ja vigadega ning väljastatud isiku poolt, kellel ei olnud kaebaja raviga mingisugust seost, samuti pole see isik kaebajat eelnevalt läbi vaadanud. Tema esitatud tõend on esitatud vaid oletuste põhjal. Küll aga peavad paika kaebaja vigastused, mis on välja toodud haigusloost nr 2642072;
  5. f)kõnealused sündmused toimusid vahistatutele mõeldud puhkeajal, pühapäeva õhtul kell 20. Tegu oli võimu näitamisega, millel ei olnud mingisugust seost läbiotsimisega (sündmus toimus maksimaalselt 3 minutit ning selle käigus ei fikseeritud ära ühtegi keelatut eset). 5. Tallinna Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Distsiplinaarmenetluse käigus vaadati üle videosalvestised, kuid kuna kambri 208 uks oli avatud, siis Tallinna Vangla ehituslike puuduste tõttu ei olnud võimalik salvestise pealt intsidenti näha. Nimetatud asjaolu tõttu puudus vajadus videosalvestiste säilitamiseks. Halduskohtu otsuses on igakülgselt analüüsitud poolte seisukohti. Kohtumenetluses kogutud tõendite põhjal on esimese astme kohus teinud argumenteeritud lahendi. 6. A. M. palub täiendavalt sõltumatu arstliku ekspertiisi tegemist, kuna kõik kaebaja distsiplinaarrikkumised, mis on aset leidnud, on samalaadsed, st kaebaja ei ole olnud võimeline käsi selja taha panema, kuivõrd see tekitab talle füüsilist valu. Samuti palub kaebaja täiendavalt kohtumaterjalidele lisada ettekande nr 781 koopia. Antud ettekande põhjal ei ole karistatud kaebajat, kuna väidetav rikkumine oli seotud tema tervisliku seisundiga. Kaebaja ei ole suutnud käsi ristamisi selja taga hoida Tallinna Vanglasse saabumisest saadik, so augustist 2008. Kaebaja ei soovi rikkuda tahtlikult vangla kodukorda, kuid tema varasemad tõsised vigastused ei võimalda kaebajal teha teatud liigutusi, mis tervele inimesele on tavapärased ja loomulikud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Halduskohus on piisavalt põhjendanud, miks ta leidis, et kaebajale anti eestikeelne korraldus panna käed selja taha ja minna ooteruumi. Halduskohtu otsus tugineb distsiplinaarsüüteo osas tõenditele: A. Kildiševi ettekanne, millele on alla kirjutanud ka V. Tsatiashvili (tl 27), A. Kildiševi õiend (tl 28) ja V. Tsatiashvili seletuskiri (tl 29). Kohus on ka põhjendanud, miks ei saanud tõendina kasutada vangla turvakaamera videosalvestist. 4
(5)3-08-2306
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et esitatud tõendid ei kinnita kaebaja väiteid selle kohta, et tema tervislik seisund ei võimalda käte selja taha panemist. Kaebaja väited tema tervisliku seisundi kohta selgitusi andnud arstide erapoolikuse kohta on ebausutavad ja paljasõnalised. Kohtul puudub alus kahelda Tallinna Vangla teenistuses olevate meditsiinitöötajate objektiivsuses ja pädevuses. Kaebaja väidete ebaõigsust kinnitab SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku juhataja L. Kuke poolt 17.12.2008 allkirjastatud kiri nr 2-4/9863-
  2. Kohtul puudub alus kahelda ka seal toodud seisukohtade õigsuses. Kirjast nähtuvalt on arvamus antud haigusloo nr 2642072 alusel. Kirja on koostanud Eldur Annus, kes oli kaebaja viibimisel 04.06.-15.06.2006 regionaalhaiglas tema raviarstiks. Seega on arvamus antud kaebaja tervisliku seisundi alusel.
  3. Asjaolu, et kaebajat ei ole karistatud iga kord, kui ta on keeldunud saatmisel käsi selja taha panemast, ei anna alust pidada õiguspäraselt määratud distsiplinaarkaristust õigusvastaseks. Distsiplinaarkaristuse õigusvastasust ei tõenda ka kaebaja väited vanglapoolse tagakiusamise kohta. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.