lg 1 kohaselt hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt toimus 26.12.2006.a. Maardu linnas Ringi teel liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides sõidukit Ford Sierra registrinumbriga xxx, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust ning lahkudes liiklusõnnetuse toimumise kohalt, sõitis otsa sõidukile Suzuki Baleno registrinumbriga xxx. Liiklusõnnetusega tekitas kostja varalise kahju L Š ’ile. Kuna kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud KAS poolt liikluskindlustuse tavalepinguga , siis selle alusel tekkis KAS-l liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanute ees. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kahju tekitanud sõiduki suhtes kehtiv liikluskindlustuse poliis. Kannatanule tekitatud liikluskahju summas 24 898.00 krooni hüvitas hageja. Hageja kandis ka õnnetusjuhtumi käsitluskulud summas 3 734.70 krooni. Liikluskindlustuse seaduse alusel esitas hageja kostjale tagasinõude summas 28 632.70 krooni. Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks
Kostja aadressil on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud kostjaga ühes eluruumis elavale isikule 16.11.2009.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega.
lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva pärast kohtuteate kättesaamist. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohtu põhjendused
lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 48 lg 2 p 7 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. LKS § 48 lg 3 kohaselt nõutakse koos tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 28 632.70 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise alates 09.07.2007.a. kuni kostja kohustuste täitmiseni 8.63 krooni päevas. Hageja on ebaõigesti arvestanud viiviseid VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 kohaselt. Riigikohus on asjas 3-2-1-69-08 öelnud, et eri perioodil tuleb võlgnevusele kohaldada sel ajavahemikul kehtivat viivisemäära. Isegi kui kostja viivisearvestusele vastu ei vaielnud, peab arvestus olema õiguslikult põhjendatud, st seadusjärgne viivise arvestus peab ka seadusele vastama. Seetõttu peab kohus põhjendamatuks hageja nõuet mõista kostjalt välja viivis 11/365 põhisummalt iga võlgnetud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 6 000.00 krooni. Kohus on seisukohal, et kooskõlas
lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1, lg 2 ja § 1741 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena riigilõiv 6 000.00 krooni. Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
lg 1).
lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni.
lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole.
lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.