← Eesti

2-09-34755/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Lukiina Vismann Otsuse avalikult teatavaks 10.11.2009 .a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-34755 Tsiviilasi KJ hagi JR vastu lapsele elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Tsiviilasja hind 36090.- krooni Menetlusosalised ja nende Hageja KJ (ik xxx) esindajad Kostja JR (ik xxx. xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 20.10.2009.a. Istungil osalejad Hageja KJ Kostja JR Resolutsioon

  1. Hagi rahuldada osaliselt.
  2. Välja mõista JR, ilt (ikxxx) elatusraha tütre LLR sünd xxxülalpidamiseks KJ (ik xxx) kasuks alates 01.07.2009 2175 krooni kuus kuni lapse täisealisuseni so xxx. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud
  3. Poolte kooselust on xxx sündinud tütar LLR. 2.Lapse elukohaks on ema elukoht. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused
  4. 17.
  5. 2009.a. esitas hageja kohtusse hagi, milles märgib, et kostja ei ole andnud raha lapse ülalpidamiseks. Lapse isa ei ela lapse emaga koos, laps elab ema juures. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 3167 krooni ning koos tulumaksuga 4010 krooni, alates 01.07.
  7. Hagiavalduse lisas märgitu kohaselt kulub hagejal lapse ülalpidamiseks raha järgnevalt: eluasemekulud 700 krooni, kulutused toidule 1000 krooni, kulutused transpordile 500, sidekulud 75 krooni, kulutused tervishoiule 135 krooni, kulutused hügieenitarvetele 50 krooni, kulutused koolikohustuse täitmisele 500 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 500 krooni, muud püsikulud 400 ja vabaaeg 150 krooni, kokku 4010 krooni.
  8. 20.10.2009.a. toimunud kohtuistungil hageja jääb hagetava elatise suuruse 3011 krooni (sisaldab tulumaksu) kuus lapse kohta juurde. Hageja töötasuks käesoleval ajal on 10 00012 000 krooni kuus.
  9. Hageja hagiavaldusele lisatud töötasu tõendi kohaselt oli hageja sissetulekuks veebruarist 2009 kuni juuli 2009 on 10 000-12 000 krooni kuus. Hagejal on kohustused ka mitmete laenulepingute järgi.
  10. Kostja varandusliku olukorra kohta hageja, on märkinud, et kostjal on korter Tallinna linnas ja teine korter Harjumaal.
  11. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte alaealise lapse sünnitunnistuse, lapse kulutuste kohta arvestuse, enda töötasu tõendi ning laenulepingute koopiad. Kostja vastuväited ja põhjendused
  12. Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja nõustub hageja poolt lapsele tehtavate kulutustega, kuid vaidleb kulutuste summale 6000 vastu. Kostja tunnistab kulutusi riietele 800 krooni, kuid mitte igakuuliselt, samuti nõustub kulutustega huviringidele. Samuti kostja tunnistab kulutusi toidule. Kostja on nõus lapsele elatist maksma 1000 krooni kuus. 20.10.2009 kohtuistungil kostja kinnitab, et ta on toetanud ka oma teise naise lapse Katriin Kopõltsova ülalpidamist, kui tal oli töötamisel töötasu. Kostja töötuna arvele võtmise kuupäev on 10 07.
  13. Kohtuotsuse põhjendused Lk 2

(4)
  1. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
  2. Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kas kostja on oma kohustused hageja ja kostja lapse ülalpidamisel täitnud või kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele kuna ta lapse ülalpidamisel piisaval määral osalenud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid - kinnitavad kostja poolt, et kulutusi ülalpidamiseks ta teinud on vähesel määral. Seega kostja on andnud lapsele ülalpidamist ebapiisavalt st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Kostja on andnud materiaalseid vahendeid lapse ülalpidamiseks ebapiisavalt, asub kohus seisukohale, et see on kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Sellele seisukohale on asunud oma lahendites 3-2-1-57-04 , 3-2-1-121-04, 3-2-1-7-053-2-1-108-08 ka Riigikohus. Seega on hageja nõue kostjalt elatise kohtuotsusega väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud. Kohus asub ka seisukohale, et elatise kandmist lapse pangakontole saab lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis kui, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Sellele seisukohale on asunud Riigikohus oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-3-
  3. Kuna hageja ei ole sellist ettepanekut teinud, et kostja kannab raha lapse arvele, tuleb elatis välja mõista kostjalt hageja kasuks, sest PkS § 61 lg 1 mõtte kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus antud vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb.
  4. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte lapse ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud. Kohus peab elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii laste vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Hageja on näidanud hagiavalduses üksikasjalikult kui palju tal raha lapse ülalpidamiseks igas kuus kulub, kostja neid kulutusi on vaidlustanud osaliselt. Kohtuistungil kostja selgitused ja esitatud väljavõtted kinnitavad et on andnud igakuiselt lapsele ülalpidamist ja last on toetanud ka kostja ema. Arvestades poolte poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid – ning arvestades asjaolu, et hagis lapse vajadusteks märgitud kulud, tuleb pidada üldtuntud kulutusteks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, kostja nende osaliselt on vastu vaielnud kulutustele riietele, asub kohus seisukohale, et põhjendatud ülalpidamiskuludeks kuus tuleb pidada hagis esitatud kulutusi seega summas 4010 krooni.
  5. Edasi võtab kohus seisukoha selles milline on vanemate varaline seisund ning kuidas laste ülalpidamiskulusid vanemate vahel jaotada. Lk 3
(4)Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid – hageja esitatud tõend, et hageja töötasu on 10 000 kuni 12 000 krooni, kuid kostja juulikuust 2009 töötuna registreeritud. Hageja ülalpidamisel on üks laps, ning kostja annab ka ülalpidamist oma teise naise lapsele. Kuivõrd hageja on esitanud kohtule nõude välja mõista elatis poolte alaealise lapse ülalpidamiseks 3011 krooni kuus, arvestades, et kostja käesoleval ajal ei tööta, kuid hageja varanduslik olukord on eelpoolnimetatud tõeneid kogumis hinnates märgatavalt parem kui kostja varanduslik olukord ning hagejal tuleb maksta vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 sätestatule kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatiselt ka tulumaksu, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus so minimaalmääras. Kohus juhindub PKS § 61 lg 4, mis sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks 2008 ja 2009 on 2175 krooni.
  1. Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  2. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kostja ei ole maksnud lapsele elatist, tuleb kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt enne hagi esitamist nagu sätestab PkS § 70 lg
  3. Hageja taotleb elatist alates 01.07.
  4. Elatise saab välja mõista aga lähtuvalt hagis taotletule, so alates 01.07.
  6. Menetluskulude jaotamine. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Muid menetluskulusid pooltel ei ole. 16.Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks esialgselt summas 4010.- krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 36090.- krooni. Kohtunik: Lukiina Vismann Lk 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.