lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes toodud seisukohtade ja järeldustega. Kohus peab vajalikuks PankS § 28 lg 1 alusel teatada prokurörile UOÜ pankrotimenetluses ilmnenud toimepandud kuriteo tunnustega teost. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja teatanud, et ta ei ole nõus täiendavalt kandma UOÜ pankrotimenetluse kulusid. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur taotles tasuks määrata 28 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Ajutine haldur on kohtule esitanud UOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 28 tundi (tunnitasuga 1 000 krooni), s.h: võlgnikult ja asjaomastelt instantsidelt andmete nõudmine varade ja võlgade kohta, päringute koostamine, dokumentide ja päringute vastuste analüüs, võlgniku esindajaga kohtumised; ajutise halduri aruande koostamine, kohtuistungil osalemine. Võlausaldaja ega võlgnik ei ole tasu suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärade ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määrus nr 71) § 1 lg 7 ja § 2 lg 5 alusel tuleb ajutise haldurile määrata ajutise halduri töötasuks 28 000 krooni. MARFIN PANK EESTI AS poolt on 18.02.2009 maksekorraldusega nr 7973 tasutud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks ettemaks summas 20 000 krooni. Ajutise halduri tasu summas 20 000 krooni tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel üle kanda TSaarma arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx AS Swedbank. Ülejäänud summa 8 000 krooni tuleb välja mõista UOÜ-lt. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule OA . Tiia Mõtsnik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.