3-09-341/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Silvia Truman ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-341 Haldusasi Veljo Ahase kaebus Murru Vangla direktori 26.11.2008 käskkirja nr 808-dm õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja Veljo Ahas Vastustaja Murru Vangla, volitatud esindaja Merit Jõgi Veljo Ahase apellatsioonkaebus Menetluse alus ringkonnakohtus Vaidlustatud kohtulahend Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohtu 26.05.2009 otsus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Veljo Ahase apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Murru Vangla direktori 26.11.2008 käskkirjaga nr 808-dm karistati Veljo Ahast Murru Vangla kodukorra p 47 nõuete rikkumise eest 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt pani V. Ahas toime distsipliinirikkumise, kui ei väljunud 31.10.2008 kell 07.50 päevakava kohaselt eluosakonnast hommikusöögile. Murru Vangla kodukorra punkt 47 kohaselt on kinnipeetav kohustatud järgima vangla päevakorda. Murru Vangla 1-1-eluosakonna päevakava kohaselt lähevad õppivad kinnipeetavad hommikusöögile kell 07.
3. Karistuse valikut põhjendati sellega, et kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Viimane distsiplinaarkaristus määrati 24.10.2008, milleks oli kartserikaristus, ning see ei ole kinnipeetava käitumisele mõju avaldanud. 3-09-208
4. Justiitsministeeriumi 02.02.2009 vaideotsusega nr 11-7/2047 jäeti V. Ahase vaie rahuldamata (tl 2).
5. Veljo Ahas palus esitatud kaebuses Murru Vangla direktori 20.11.2008 käskkiri nr 808-dm tühistada. Kohtuistungil muutis kaebaja taotluse käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudeks, sest soovis hiljem esitada kahjunõude vangla vastu. Kohus rahuldas kaebaja taotluse muutmise nõude. Kaebaja põhjendas kaebust järgmiselt. Vanglal puudub õigus nõuda kinnipeetavalt sunniviisilist allumist. Kaebaja läks hommikust sööma hiljem koos mitteõppivate kinnipeetavatega, sest ta ei läinud kooli. Vangla ei saa sundida kaebajat koolis käima. Lisaks juhtus kaebajal 30.10.2008 praktika ettevalmistustöödel tööõnnetus – kaebaja nihestas selja ning kuna arstiabi ei antud, valutas tal selg.
6. Vastustaja Murru Vangla vaidles kaebusele vastu, esitades järgmise põhjenduse. Koolis käimine on kinnipeetavatele vabatahtlik ning kooli määratakse kinnipeetav tema enda avalduse alusel. Kaebaja kirjutas 24.07.2008 avalduse Tallinna Tööstushariduskeskusele, et asuda õppima keevitaja erialale. Avaldusel märgitud lisaklausli kohaselt võttis kaebaja endale kohustuse regulaarselt kooli õppetööst osa võtta. Kuni kaebaja pole esitanud kirjalikku avaldust koolist lahkumiseks, peab kaebaja koolis käima. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike korraldustele. Murru Vangla kodukorra p 1782 sätestab, et kooli minekuks väljuvad kinnipeetavad päevakorras ettenähtud ajal eluosakonnast ja rivistuvad selleks ettenähtud kohas. Samuti sätestab kodukorra punkt 47, et kinnipeetav on kohustatud järgima vangla päevakava. Kaebajal ei tuvastatud tervisehädasid eelmisel õhtul enne distsipliini rikkumist. Ka hommikul ei teatanud kaebaja terviserikkest vanglaametnikule. Kõik tööõnnetused fikseeritakse, kuid kaebaja väidetud õnnetuse kohta vanglal andmed puuduvad.
7. Tallinna Halduskohtu põhjendusega. 09.04.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmise Kaebaja oli tuttav päevakavaga ning oli kohustatud sellest kinni pidama. Kaebaja kinnitusel ei olnud ta koolist lahkumiseks avaldust esitanud. Kinnipeetavale on kodukorra nõuete täitmine kohustuslik ning ta ei saa valida, milliseid nõudeid täita, milliseid mitte. Vastasel korral pole võimalik täita VangS §-s 6 sätestatud vangistuse eesmärke ega tagada julgeolekut vanglas. Kaebaja väide, et ta ei allunud vangla päevakavale seljavalu tõttu, on ümber lükatud kõigepealt tema enda käitumisega – ta läks sööma koos mitteõppivate kinnipeetavatega mõnevõrra hiljem. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei teatanud vanglaametnikule haigestumisest hommikul. 31.10.2008 seletuskirjas märkis kaebaja, et ta pole juba kuu aega arsti vastuvõtule saanud ning kurtis mitmete tervisehädade üle (lk 29). Samas ei maininud ta sõnagagi eelmisel päeval juhtunud tööõnnetust. Tööõnnetuse kohta pole andmeid ka vanglal. Seega on tööõnnetuse toimumine ja väidetav haigestumine seoses sellega tõendamata. Kaebaja väited haigestumisest ja arstiabi puudumisest vanglas on ümber lükatud meditsiiniosakonna tõendiga selle kohta, et kaebaja on käinud arsti vastuvõttudel 03.10; 07.10; 17.10; 30.10 ja 07.
8. Kaebaja üldine terviseseisund ei võimalda teha järeldust, et päevakava täitmist takistas haigus. Kartserikaristus pöörati täimisele seaduses ettenähtud korras. Kaebaja ei olnud avaldanud vanglale asjaolusid, mis oleksid takistanud kartserikaristuse täideviimist. Kartserikaristuse määramist ei välistanud asjaolu, et kaebaja on usklik, sest kartseris võib pühakiri kaasas olla. 2