Obsah (6)
§162§ 187§ 440§ 173§ 174§ 1752-08-46735 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2009. a Pärnu Tsiviilasja numbe
§162lg.1, § 174.1 lg.
1, § 434-436, § 438, § 440 lg. 3, § 442, § 468 lg.1 p.1, § 630-633
- Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi R.T.’i vastu.
- Välja mõista R.T.’ilt võlgnevus ja viivis summas (7987.14) seitse tuhat üheksasada kaheksakümmend seitse krooni ja 14 senti OÜ Aktiva Finants kasuks. Menetluskulude jaotus
- Menetluskulud jätta täies ulatuses R.T.’i kanda.
- Välja mõista R.T.’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu – hagilt tasutud riigilõiv ning õigusabi kulud kokku summas (2300.00) kaks tuhat kolmsada krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. –
§ 187lg.6 1
(2)2-08-46735 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Kohtu menetluses on 14.07.2008.a maksekäsu kiirmenetluses esitatud ja alates 20.10.2009.a hagimenetlusse üleantud OÜ Aktiva Finants hagi R.T.’i vastu 7987.14 kr nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS (loovutas nõude hagejale OÜ Aktiva Finants) ning kostja R.T. 26.03.2005.a mobiilsideteenuste lepingu nr 10311945. Vastavalt lepingule esitati teenuse eest kostjale arved, kuid kostja jättis need tasumata ning võlgneb seisuga 09.12.2005.a hagejale 3994.07 krooni, millele lisandub alates 09.12.2005.a kuni hagi koostamiseni 02.11.2009.a arvestatud lepingujärgne viivis summas 5673.58 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõla ja lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses summas 3993.07 krooni. Kokku võlgneb kostja hagejale 7987.14 krooni. Menetluse käik Kostja R.T. kirjalikus vastuses 14.12.2009.a hagile vastuväiteid ei esitanud, nõustus kirjaliku menetlusega, võttis hagi ja menetluskulude nõude õigeks ja teatas, et loodab jõuda kokkuleppele maksegraafiku osas. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas
§ 440
lg.1 ja 3, kuna kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud ja mõlemad pooled on nõus kirjaliku menetlusega. Hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega ning kostjapoolse õigeksvõtuga. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluskulud
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning
§ 174.1 lg.
1 tulenevalt võib kostja õigeksvõtul põhinevas kohtuotsuses määrata kindlaks ka menetluskulude suuruse. Tulenevalt
§ 162lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna hagi rahuldatakse, kannab antud asjas menetluskulud kostja R.T..
§ 175
lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna saab tsiviilasja hinda arvestades kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 1300.- krooni, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimummäära. Kostjalt kuulub välja mõistmisele menetluskuluna riigilõiv 1000 kr ja õigusabikulu 1300 krooni. Tulenevalt
§ 174
.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist
§ 174sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui menetluskulusid kindlaksmäärav kohtulahend tühistatakse. Ingrid Hallas Kohtunik 2
(2)