Obsah (6)

§ 142§ 322§ 407§ 468§ 162§ 1741

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL õ Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 11.september 2009.a Paide Tsiviilasja number 2-09-25891 Tsiviilasi Kinnisvar

) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Raido Laas ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Raido Laas võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul

1. Kinnisvara 5+ OÜ võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. KOHTU SEISUKOHAD
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaTsiviilasi nr 2-09-25891 oludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hagiavaldus koos lisadega on kättetoimetatud kostjaga samas eluruumis elavale isikule emale (tl 29,30,31).

§ 322

lg 1 kohaselt loetakse hagimaterjalid sellega kostjale kättetoimetatuks.

§ 407lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

2. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 21.06.2007.a sõlmitud eluruumi üürilepingust (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud, st kostjal on hagejale maksmata üür ja tasumata kommunaalteenuste eest kokku 6610.73 krooni. Lisaks ei ole kostja tasunud hagejale 5900 krooni, millise kulutuse tegi hageja kostja kasutuses olnud eluruumi ja selle sisustuse puuduste kõrvaldamiseks. Kuna kostja ei täitnud tähtaegselt omapoolseid rahalisi kohustusi, nõuab hageja temalt ka viivist Lepingus kokkulepitud määras. Hageja arvestuse kohaselt peab kostja maksma viivist 425.57 krooni.

§ 407

lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) nii seaduses kui Lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodud asjaoludel on hageja nõue üüri ja kommunaalteenuste võla, üüritud eluruumi- ja selle sisustuse remondiraha ning viivise saamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o.

kostja.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid koos hagiavaldusega. Nende kohaselt on hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas 3000 krooni riigilõivu. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldus kinnitab sellises ulatuses riigilõivu tasumist. Arvestades R.Laas’i vastu esitatud nõude hagihinda (12 510.73 krooni) on hageja kulutus riigilõivule riigilõivuseaduse §-ga 56 lg 1 alusel põhjendatud ja vajalik. Kostja peab hageja vajaliku menetluskulu hüvitama täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 2