(isiku ilmumise või viibimiskoha teadasaamise tagajärjed) lg 1 surnuks tunnistamise tühistamise avalduse võib esitada väljailmunud isik või siseminister isiku surnuks tunnistanud kohtule. Tulenevalt
lg-st 1 kui surnuks tunnistatud isik ei surnud ajal, mis tuvastati surnuks tunnistamise määrusega, võib iga isik, kellel on õiguslik huvi muu surmaaja tuvastamise vastu, nõuda surnuks tunnistamise määruse muutmist, kui asjaolu, millel määruse ebaõigsus põhineb, sai talle temast olenematul põhjusel teatavaks pärast seda, kui ta ei saanud seda enam esitada surnuks tunnistamise menetluses. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse võib esitada 30 päeva jooksul alates ajast, millal avaldaja sai asjaolust teada, kuid mitte enne surnuks tunnistamise määruse jõustumist ja mitte hiljem, kui viie aasta möödumisel surnuks tunnistamise määruse jõustumisest. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-16233 jätta avaldaja enda kanda. Tsiviilasi nr 2-06-16233 EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD Määruse peale võib esitada avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@kohus.ee või tarturk.menetlus@kohus.ee) Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu väljaandes Ametlikud Teadaanded määruse avaldamisest alates 30 päeva jooksul (
). Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. AVALDUS Kohtule 29.06.2006 esitatud avalduse kohaselt sõlmis avaldaja 04.03.1979.a abielu T E S A A A, sünd XXX, Sudaani kodanikuga. Alates 1991.a (sel ajal ta viibis Eestis), ei ole mingeid andmeid tema kohta. Avaldajal on T E S A A A ühine laps – tütar S-E T E S, sünd XXX. Tütar elab koos avaldajaga ja ei tea midagi oma isast alates 1991.a-st. 28.10.2005 pöördus avaldaja politseisse, et leida oma abikaasat. 31.10.2005 vastati politseist, et Narva politseiosakonnal puuduvad andmed tema tegeliku asukoha kohta. Avaldaja tutvus T E S A A A Sankt-Peterburis (Leningradis), Venemaal, kus nad koos õppisid Leningradi Riikliku Ülikoolis 1960-l aastatel. Avaldaja ei tea midagi oma abikaasa sugulastest. Pärast abikaasa kadumist omandas avaldaja ainuisikuliselt XXX asuvat korteri, kus elab käesoleval ajal tütrega. Avaldajal on vajalik reguleerida oma varalised suhted. Võttes arvesse, et alates 1990-ndest aastatest tänaseni, s.o on rohkem kui 15 aasta jooksul, toimub Sudaanis kodusõda, arvab avaldaja, et tema abikaasa ei ole elus. Eeltoodu alusel palub avaldaja tunnistada T E S A A A surnuks alates 31.12.1992. SISEMINISTRI SEISUKOHT Vastavalt Siseministri seisukohale (tl 87) siseministeerium edastas vastavasisulised järelepärimised Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, Piirivalveametile ja Politseiametile. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasides puuduvad andmed T E S A A A kohta. Piirivalveameti käsutuses olevas piiriületuste andmekogus ei ole fikseeritud T E S (T E) A A A nimelise isiku piiriületusi. Politseiametil puuduvad andmed T E S A A A kohta. Siseministri hinnangul ei saa välistada isiku elusolekut. Samas leiab siseminister, et eeltoodud andmete põhjal võib kohus T E S A A A surnuks tunnistada. MENETLUSE KÄIK 2
lg 1 kohaselt pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu 3
lg 1 p 2 avalduse isiku surnuks tunnistamiseks võib esitada muuhulgas teadmata kadunud isiku üleneja või alaneja sugulane. Sama paragrahvi lg 3 järgi isiku surnuks tunnistamise avalduse esitamiseks õigustatud isik võib avalduse alusel astuda menetlusse lisaks avaldajale. Avalduse esitamisega omandab ta avaldaja õigusliku seisundi. S-E T E ei esitanud sellist avaldust. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et avaldus on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.
51. peatükk (isiku surnuks tunnistamine ja surmaaja tuvastamine) ega ka
teised peatükid või muud seadused ei näe ette kohtuistungi korraldamise kohustust, seega lahendab kohus antud asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS §-st 17 tuleneb, et teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 509 lg 1 p 2 järgi algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi, eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasa või üleneja või alaneja sugulane. Avaldaja põhjendas oma huvi tunnistada T E S A A A surnuks sellega, et ta ei saa realiseerida oma omandiõigust ja varalisi suhteid XXX asuva korteri suhtes. Eesti Vabariigi Põhiseadus (PS) §-s 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Avaldaja abikaasa T E S A A A andmete puudumine tema elusoleku või surma kohta riivab intensiivselt avaldaja põhiõigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, seega leiab kohus, et avaldaja on isik, kellel on õiguslik huvi oma abikaasa surnuks tunnistamiseks. 4
lg-st 1 tulenevalt kohus võib lugeda üldtuntuks asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Internetis (www.google.com; vikipeedia (vaba entsüklopeedia)) on Sudaani kohta muuhulgas informatsioon sellest, et Sudaanis kestab 20 aastat kodusõda. Kõigest ülaltoodust lähtudes on kohtul tõsised kahtlused T E S A A A elusoleku suhtes. Seega leiab kohus, et T E S A A A tuleb tunnistada surnuks. Vastavalt
ÜS § 20 lg 1 surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Kuna T E S A A A eeldatavat surmaaega ei ole võimalik konkreetse kuupäevaga kindlaks määrata, viimased andmed tema elusoleku kohta olid 1991.aastal, siis tuleb lugeda tema surma ajaks 31.12.1992. Kohus, uurinud asjas esitatud ja kogutud tõendeid, asub seisukohale, et G-I B avaldus T E S A A A surnuks tunnistamise ja surmaaja tuvastamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning T E S A A A tuleb surnuks tunnistada alates 31.12.1992. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt
Seega antud asjas kannab menetluskulud avaldaja G-I B. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes
§-dest 463-466, 660, 661. Tamara Šabarova Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.