) § 152 lg 3 p 2 alusel kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt tuigerdas märgatavate koordinatsi oonihäiretega keskmises joobes (indikaatorvahendi Lion näit 1,15 mg/l) J. J Haapsalus Kuuse 2 juures. Joobeseisundi kontrollimise protokolli järgi, koostatud 15.08.2009 kell 04.40 konstaabel A. N poolt Lääne Politseiprefektuuris, esinesid J. Jil järgmised joobele viitavad tunnused: silmade punetus, väikesed pupillid, häiritud reaktsioon, arusaamatu kõne, häired aja-, isiku ja koha tajus, viimase 24-tunni sündmuste mittemäletamine, kerged koordinatsioonihäired, rahutus ja unisus, värisemine, omamehelik käitumine. Isik kainenes ja vabastati 16.08.2009 kell 03.15. Kaebaja on seisukohal, et toiming, mille teostamiseks puudusid seaduses ettenähtud alused on õigusvastane. J. Ji põhjendatud huvi tuvastusnõude esitamiseks seisneb selles, et õigusvastase toiminguga; tema vabaduse võtmisega ja oma tingimuste poolest inimväärikust alandavasse Haapsalu arestikambrisse paigutamisega tekitati talle mittevaralist kahju, mis kuulub hüvitamisele RVastS § 9 aluse. Samuti on J. Jil õigus nõuda õigusvastase toimingu tagajärgede kõrvaldamist RVastS § 11 sätetel. Eelkõige soovib J. J tagajärgede kõrvaldamisena, et vastustaja vabandaks tema ees ametlikult.
lg 1 esimene lause sätestab, et isik, kes joobnud oleku tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks, toimetatakse raviasutusse, politsei arestimajja või arestikambrisse.
lg 3 sätestab, et kainenemisele politsei arestimajja või arestikambrisse toimetatakse joobeseisundis isik, kes on joobe tõttu: 1) agressiivse käitumisega; 2) märgatavate koordinatsioonihäiretega; 3) orienteerumis- või liikumisvõimetu. Nimetatud õigusnormid suhtuvad teineteisesse kui üld- ja erinorm: esimene lõige sätestab kainenemisele toimetamise õiguse ja üldalused: (on ohtlik enesele, teistele; võib osutuda kuriteo ohvriks) ning kolmas lõige täpsustab nö nähud, millede esinemise korral võib järeldada, et isik võib saada ohtlikuks endale või teistele või osutuda kuriteo ohvriks. Riigikohus on lahendis 3-3-1-98-06, p 19 selgitanud: „… Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamine politsei arestimajja või arestimaja kainestuskambrisse on võimalik juhul, kui isik joobe tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks. Nimetatud ohutunnuste täitmine eeldab isiku keskmist või rasket joobeastet ning sellest tulenevat agressiivset käitumist või märgatavaid kooordinatsioonihäireid või orienteerumis- või liikumisvõimetust. Kolleegium rõhutab, et kainenemisele toimetamine on preventiivne, kuid samas isiku vabadusõigusi oluliselt riivav vahend, mille kohaldamine nõuab kõigi asjaolude kaalumist ning kainenemisele paigutamise otsuse põhistamist vastavas menetlusdokumendis (kainenemisele toimetamise protokollis). …“ Nimetatud tõlgendustest, et lg 1 ja lg 3 sätteid tuleb kohaldada koosmõjus, tuleneb, et iga isik, kel on märgatavad koordinatsioonihäired, ei kuulu automaatselt kainenemisele toimetamisele, vaid politseiametnik peab kaaluma kõiki asjaolusid, sealhulgas, mitteammendavalt nimetades ka isiku kontaktsust, asukohta, kaugust kodust, asjaolu, kas ta on üksi või seltskonnas, kas ümbritsev liiklus on tihe, kas liikumas on palju teisi isikuid, kas väljas on valge või pime jne. Seda kõike muuhulgas seetõttu, et kainenemisele toimetamine ei ole iseenesest karistuslik meede, vaid suuresti isiku enda kaitseks kohaldatav abinõu. Koos kainenemisele paigutamisega koostati J. Ji suhtes ka joobeseisundi kontrollimise protokoll, mille kohaselt J. J ja tema riietus oli puhas, tema reaktsioon oli häiritud, aga mitte väga aeglane, ta oli teadvusel, tema aja-, isiku- ja kohataju oli samuti häiritud aga siiski olemas, ning mis kõige olulisem, vastavalt politseiametniku määratlusele oli tema koordinatsioonis üksnes kerged häired. Kerged koordinatsioonihäired ei ole asjaolu, mis õigustaks isiku kainenemisele toimetamist. Kui koordinatsioonihäired on vaid kerged, siis see tähendab, et isiku üldiselt kontrollib oma füüsilist käitumist. Koordinatsioonihäired peavad olema mitte ainult märgatavad, vaid sellised, mis tõesti annavad alust arvata, et isik nende häirete olemasolu tõttu ohustab ennast või teisi. Nii tõsiseid koordinatsioonihäireid J. Jil ei olnud. Samuti ei olnud tema käitumises ega ümbritsevates asjaoludes midagi sellist, mis oleks andnud alust oletada, et J. J ohustab ennast või teisi või võib sattuda kuriteo ohvriks. J. J oli teel koju, üksnes kergete koordinatsioonihäiretega ja kodust vaid 300-400 m kaugusel, kuhu oleks jõudnud mõne minuti pärast ega oleks saanud ei ennast ega teisi ohustada või kuriteo ohvriks langeda. Ta oli koos sõbra P. Piga, mis samuti vähendas oluliselt tõenäosust, et ta oleks ennast ohustanud või kuriteo ohvriks sattumas. Ta oli oma kodulinnas, kus ta on kogu oma senise elu elanud, seega ei olnud ta ka eksimisohus (millega võib võõras linnas kaasneda enese ohustamise või kuriteo ohvriks langemise risk). Tänavad olid valgustatud, mis samuti vähendab enda ohustamise ja kuriteo ohvriks langemise ohte. J. J ja tema sõber P.P ei käratsenud ega ka tuigerdanud, ei solvanud kaaskodanike inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, see tähendab puudus alus arvata, et nad võiksid kedagi teist ohustada. 2 Oluline on, et politsei ei peatanud J. Jit üldse tema enese käitumise pärast. Tema kõrval peatus politseisõiduk ja selles olnud politseiametnik A. L palus tal istuda politseiautosse kus talle esitati küsimusi seoses mingi, ilmselt samal ajal või vahetult enne Haapsalu linnas toimunud kaklusega. Seejärel politseiametnikud toimetasid J. Ji politseijaoskonda, tuvastasid joobe, vormistasid selle kohta protokolli ja paigutasid kainenema. Selline toiming, arvestades J. Ji seisundit, oli sügavalt ebaproportsionaalne reaktsioon ja sellest tulenevalt õigusvastane.
lg 7 näeb muuhulgas ette, et avalikus kohas viibiva isiku, kelle isik on tuvastatud ja elukoht on samas asustusüksuses või linnaosas, võib juhul, kui ta ei käitu agressiivselt, toimetada koju täiskasvanud perekonnaliikme hoole alla. Isegi kui politsei leidis, et J. J ohustab oma seisundi tõttu ennast või teisi, võinuks nad selle sätte järgi lasta tal endal koju jalutada või ta koju viia, mitte aga linna teise otsa politseijaoskonda kainenemisele toimetada. Sellise ebaratsionaalse ja –proportsionaalse käitumisvariandi valik tõendab, et politseinikud lähtusid tema puhul mitte tema käitumisest, seadusest ega ratsionaalsetest põhjustest, vaid konstaabel L isiklikust vihast tema suhtes, mis ilmselt oli põhjustatud asjaolust, et J. J kakles eelmisel või üle-eelmisel aastal A. L venna või muu lähisugulasega ja kriminaalasja menetlus tema suhtes lõpetati otstarbekuse kaalutlusel. Politseiametnik L käituski J. Ji kainenemisele toimetamisel tema suhtes isiklikult vaenulikult ning J. Ji sõnul lubas talle „väänata nii, kuidas saab“. Pärast kaebuse kohta vastustajalt kirjaliku seletuse laekumist täiendas avaldaja kaebust järgmiselt. Vastustaja seletuses avaldatu kinnitab kaebuse esitaja veendumust, et J. Ji kainenemisele paigutamine oli õigusvastane: seda ei teostatud
Politseiprefektuur tunnistab ka oma seletuses, et J. Jit ei toimetatud kainenemisele
L kahtlustas teda kuriteo toimepanemises. See õigeksvõtt on kaebuse rahuldamiseks piisav. Kui isik peetakse kahtlustatavana kuriteo toimepanemises kinni, nagu väidetavalt toimus, siis tuleb koheselt vormistada isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, alustada kriminaalasja menetlust, tutvustada kahtlustatavale tema õigusi kriminaalmenetluses ja isik 24 tunni jooksul alates tema kinnipidamisest üle kuulata kahtlustatavana (KrMS §§ 217-218). Neid toiminguid J. Jiga ei tehtud. Neid toiminguid ei tehtud temaga ka peale tema kainenemist kui koostati üksnes väärteomaterjalid (mille esemeks oli Alkoholiseaduse § 70 väidetav rikkumine). Vastustaja seletuses kirjeldatud kuriteoteatega seonduvalt kutsuti ta välja mõned päevad hiljem ja kuulati üle tunnistajana, kahtlustatavaks teda tunnistatud ei ole. Seega ei ole politsei väide, et J. J toimetati politseisse sisuliselt kriminaalmenetluse toimingute tagamiseks, tõene. Vastustaja seletusest ilmnev haldusmenetlusliku kinnipeetava kaitseks ettenähtud meetme ja kriminaalmenetluse tagamise repressiivse meetme segiajamine kõneleb kas äärmuslikust ebapädevusest või asjaolude sobitamisest. Samas, kui J. J toimetati kainenemisele
alusel, siis pidid selleks esinema samas sättes ettenähtud alused ja kui neid asjaolusid ei esinenud, siis oli kainenemisele toimetamine õigusvastane ja mingite muude varjatud motiivide väidetav olemasolu (ka need on ümber lükatud, sest kaebajaga ei tehtud tema kainenemisel kriminaalmenetluse toiminguid) ei õigusta vabaduse võtmist selleks mitte ettenähtud alustel. 3 Politsei on J. Ji läbivaatusel tuvastanud üksnes kerged koordinatsioonihäired ja kerged koordinatsioonihäired ei ole asjaoluks, mis annaks alust arvata, et isik võib ennast või teisi isikuid ohustada. Et kainenemisele paigutamine ei vastanud J. Ji joobele ja oli ilmselt ebaproportsionaalne, on möönnud ka politsei oma seletuses „Tõepoolest, võib politseijaoskonda kainenemisele toimetamine kaebuses kirjeldatud viisil olla ebaproportsionaalne ja õigusvastane.“ Politsei poolset hilisemat sobitamist J. Jilt vabaduse võtmise õigustamiseks iseloomustab hästi ka tema suhtes väärteokaristuse kohaldamine seoses tema käitumisega vahetult enne kainenemisele toimetamist. Vastavalt väärteotsusele seisnes väärtegu selles, et J. J 15.08.2009.a. kell 04.25 olles joobes olekus tuigerdades Lääne Maakonnas Haapsalu linnas Kuuse tn. maja nr. 2 juures, mis langeb kokku kainenemisel paigutamise protokollis fikseeritud teokirjelduse, aja ja kohaga. Samas ei nähtunud ei väärteootsusest ega muudest väärteoasja materjalidest, et J. J oleks oma joobes avaliku kohta ilmumisega täitnud AS § 70 koosseisu tagajärje osas: et ta oleks oma tegevusega solvanud inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Pärnu Maakohtu 13.10.2009.a. kohtuotsusega väärteoasjas nr. 4-09-16945 Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse 16.08.2009 kiirmenetluse ostus tühistati ning lõpetati väärteomenetlus J. Ji suhtes Alkoholiseaduse § 70 järgi kvalifitseeritavas väärteoasjas väärteo tunnuste puudumise tõttu. Lääne Politseiprefektuur kaebust ei tunnista. J. Jit ei toimetatud politseiasutusse üksnes avalikus kohas joobeseisundis viibimise ja tuigerdamise tõttu. Kainenemisele paigutamine üksnes sellistel kaebuses kirjeldatud alustel võinuks tõepoolest olla ebaproportsionaalne ja õigusvastane. Vastavalt vanemkonstaabel A. L ettekandele 15.08.2009.a.a kella 02.00 paiku, olles koos konstaabel A. N tööülesannete täitmisel, said nad väljakutse seoses kodanikele aset leidnud kallaletungi ja mobiiltelefoni äravõtmisega. Kannatanute poolt antud ründaja kirjeldus vastas J. Ji välimusele. Jaoskonnas tundsid kannatanud J. Ji kui ründaja ära. Kuivõrd menetlustoiminguid ei olnud võimalik J. Ji joobe tõttu võimalik alustada, paigutati ta kainenemisele. Selline teguviis ei ole õigusvastane ega lähtu isiklikest motiividest. Kohtuistungil toetas Politseiprefektuuri esindaja jätkuvalt seisukohta, et J. Ji politseiasutusse toimetamine ei olnud seotud tema viibimisega ebakaines olekus avalikus kohas vaid vajadusega välja selgitada asjaolud, mis olid seotud ründega kahe inimese vastu. Samas J. Jit tänaseni kahtlustatavaks tunnistatud ei ole. Kogu küsimus taandub sellele, kas kaebaja toimetamine jaoskonda oleks pidanud päädima mitte tema kainenemisele paigutamise haldustoiminguga vaid menetlustoimingutega kriminaalmenetluse seadustiku alusel. Võib möönda, et politseiametnikud ei käitunud kooskõlas juhtumi tehioludega, kus isik oli paigutatud politseiasutusse kuid menetlustoimingutega kohe ei alustatud. Tunnistaja, vanemkonstaabel A. L ütluste kohaselt toimetasid nad koos paarimehega J. Ji tänavalt politseijaoskonda mitte kainenema vaid eesmärgiga võimaldada tema kui kuriteo toimepanemise kahtlusega isiku suhtes kriminaalmenetluse toimingute teostamist. Jaoskonnas juhuslikult koridoris istunud alkoholijoobes kannatanud, nähes juhuslikult J. Jit nendega sisenemas, viitasid tema peale pealehüppava küsimusega, et mis sul mees öelda on. See tähendas äratundmist. 4 Kuna valves olnud kriminaalpolitseinikku öise aja tõttu parajasti majas ei olnud tuli „inimene … esialgu paigutada kuskile“ misjärel ta sai välijuhilt korralduse jätkata oma tavapärast patrullteenistust (tl 63-65). Kohtu seisukoht
lg 1 kohaselt joobeseisundis isik, kes joobnud oleku tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks, toimetatakse raviasutusse, politsei arestimajja või arestikambrisse.
lg 3 alusel toimetatakse kainenemisele politsei arestimaja või arestimaja kainestuskambrisse joobnud isik keskmises või raskes joobeastmes, kes joobe tõttu on agressiivse käitumisega, märgatavate koordinatsioonihäiretega, orienteerumis- või liikumisvõimetu. Antud asjas paigutati J. J küll 15.08.2009 kell 04.30 Haapsalu politseijaoskonna arestikambrisse kainenemisele kuid nii teda tänaval kinni pidanud vanemkonstaabel A. L kui vastustaja esindaja kinnitavad, et politseijaoskonda toimetati ta tegelikult selleks, et teostada tema kui kuriteo toimepanemise kahtlusega isiku suhtes vastavaid menetlustoiminguid. Politsei arestikambrisse kainenema sattus ta seetõttu, et tuli „inimene … esialgu paigutada kuskile“ (tl 64) kuivõrd valves olnud kriminaalpolitsei ametnikku, kes olnuks pädev vastavaid toiminguid tegema, öisel tunnil majas ei viibinud. Et
Ji kainenemisele paigutamiseks polnud, kinnitavad peale eeltoodu ka J. Ji joobeseisundi kontrollimise protokollis fikseeritu, mille kohaselt tuvastati isikul ainult kerged koordinatsioonihäired (tl 10) ning märgitud järelmiga haakuvad tunnistajate E. H (tl 58) ja P. Pi (tl 60-61) ütlused. Kuigi J. Jil esines küll 1,15 promilline joove ei solvanud ta oma käitumisega inimväärikust, ta ei olnud agressiivne ega kellelegi, ka mitte iseendale, ohtlik. Sisuliselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebaja kainenemisele paigutamiseks puudus vajadus ning tegelikult peeti J. Jit Lääne Politseiprefektuuri Haapsallu politseijaoskonna arestimajas kinni kriminaalmenetluse toimingute tegemise tarbeks, milliseid aga temaga ligi ööpäevase arestikambris viibimise ajal ega ka järgneval päeval keegi ei teostanud. Haldusasjas kohtuistungi toimumise ajaks on teda on vaid ühel korral tunnistajana üle kuulatud ning talle ei ole esitatud kahtlustust. Seega oli J. Ji kainenemisele toimetamine õigusvastane, kuivõrd
Lahendis 3-3-1-98-06 on Riigikohus rõhutanud, et joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamine politsei arestimaja kainestuskambrisse on võimalik juhul, kui isik joobe tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks. Nimetatud ohutunnuste täitmine eeldab isiku keskmist või rasket joobeastet ning sellest tulenevat agressiivset käitumist või märgatavaid koordinatsioonihäireid või orienteerumis- või liikumisvõimetust. Kainenemisele toimetamine on preventiivne, kuid samas isiku vabadusõigust oluliselt riivav vahend, mille kohaldamine nõuab kõigi asjaolude kaalumist ning kainenemisele paigutamise otsustuse põhistamist vastavas menetlus dokumendis (kainenemisele toimetamise protokollis). Märkida tuleb ka seda, et kuna haldustoimingu (kainenemisele toimetamise) faktilised asjaolud kuuluvad fikseerimisele vastavates asjaajamisdokumentides, siis ei saa neid toimingute teostamise aluseid hiljem enam teistsuguste alustega täiendada, st halduskorras kainenemisele toimetamist ei ole võimalik ümber vormistada kahtlustatavana kinnipidamiseks 5 kriminaalmenetluse seadustiku järgi. Haldusasjas nr 3-05-1210 pidas Tartu Halduskohus oma 21.04.2006 otsuses vajalikuks sedastada, et „
S § 152 lõigete 1 ja 3 punkte 1 ja 2 ei saa eesmärgipäraselt kasutada õiguserikkumist tõkestava sättena“. See põhimõte, kantuna üle käesolevasse asja, tähendab ühtlasi tuvastust, et
lõikeid 1 ja 3 ei saa eesmärgipäraselt kasutada ka kriminaalmenetluse tagamiseks, asendamaks kahtlustatavana kinnipidamist kainenemisele paigutamisega. Kohus tunnustab kaebaja põhjendatud huvi taotletava konstateeringu suhtes mis seisneb õiguslike eelduste loomises kavandatava kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Esitatud kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide järgi on kantud menetluskuludeks tasutud riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 7930 krooni, kokku 8180.00 krooni, mis kuuluvad väljamõistmisele Pärnu Politseiprefektuurilt. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 3, § 92 lg 1 kohus o t s u s t a s:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.