) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kooskõlas
lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud ja menetluse käik 20.11.2009.a esitas hageja lepinguline esindaja kohtule hagiavalduse Mittetulundusühingu NARVA ETTEVÕTLUSE ARENDUSÜHING ja V O vastu 534 640,93 krooni nõudes. 23.11.2009.a määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse. Hagi tagati, arestides Mittetulundusühingu NARVA ETTEVÕTLUSE ARENDUSÜHING pangakonto nr XXX Danske Bank AS Eesti filiaalis ja teistes Eesti finantsasutustes ning V O Sihtasutuse Narva Tööstuspark juhatuse liikme tasu nõudeõigus. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjaid kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kirjaliku vastuse nõue koos lisadega sai kostja I seaduslik esindaja ja kostja II V O isiklikult kätte 08.12.2009.a. Määratud tähtajaks vastust kohtule ei esitatud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad hagile määratud tähtajaks ei vasta. Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus Lk 2 / 4 2-09-61207 on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis annab võlausaldajale õigust nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 ja 145 lg 1 alusel on võlausaldajal õigust nõuda kohustuse täitmist põhivõlgnikult ja käendajalt solidaarselt. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuuluvad hageja kasuks väljamõistmisele solidaarselt võlg ja viivised. Menetluskulud
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on: - riigilõiv 45 400 krooni; - õigusabikulud 5 400 krooni (arve nr 29192 ja maksekorraldus nr 631); - kohtutäituri tasu hagi tagamise eest 5 220 krooni (arve nr 6616 ja maksekorraldus nr 632).
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 5 kohaselt kohtuvälised kulud on kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt maksis hageja riigilõivu kokku summas 45 400 krooni (sh hagiavalduselt 45 000 krooni ja hagi tagamise avalduselt 400 krooni).
lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude järgi.
lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Käesoleval juhul ei ületa hagis esitatud laenuintress ja viivis põhinõuet ning hagi hinnaks on 350000 krooni. Hagilt hinnaga 350000 krooni kuulub riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 35000 krooni. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasus riigilõivu 45000 krooni, mis on seadusest sätestatud määrast 10 000 krooni rohkem. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 21 kohaselt tasutakse hagi tagamise avalduselt riigilõivu 450 krooni. Lk 3 / 4 2-09-61207 Kohus leiab, et hageja menetluskulu on riigilõivu osas põhjendatud vaid suuruses, mis on vajalik riigilõivu tasumiseks seaduses sätestatud määral, s.o summas 35 450 krooni (koos hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivuga). Hagejal on õigus
lg 1 p 1 alusel esitada taotlus enamtasutud riigilõivu (9 950 krooni) tagastamiseks. Hageja taotleb mõista kostjatelt välja hagejale osutatud õigusabi eest 5400 krooni, sh käibemaks 900 krooni ning hagi tagamise eest kohtutäituri tasuna makstud 5220 krooni, sh käibemaks 870 krooni.
lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Kohtule esitatud kirjas kinnitas hageja lepinguline esindaja, et hageja on käibemaksukohustuslane ja seetõttu palub hüvitada temale menetluskulud ilma käibemaksuta. Kohus leiab põhjendatuks mõista kostjalt välja menetluskuludena riigilõiv 35450 krooni, hageja õigusabikulud 4500 krooni ning kohtutäituri tasu 4350 krooni, seega kokku 44 300 krooni. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Geete Lahi Kohtunik Lk 4 / 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.