Obsah (9)

§ 187§ 407§ 367§ 162§ 173§ 1741§ 172§ 177§ 468

2-09-31320 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2009. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-31320 Tsivi

§ 187lg 6).

Asjaolud 05.12.

1. a sõlmisid Antista AS (edaspidi müüja) ja Ülle Väronen (edaspidi kostja) Ego järelmaksu müügilepingu nr * (edaspidi leping), mille kohaselt müüja müüs kostjale kaupa summas 27 038,67 krooni, intressimääraga 15,9% aastas (lisa 1). Kostja kohustus kauba bruotsumma 27 038,67 krooni tagastama alates 15.03.2007 kuni 15.02.2011 igakuiselt summas 545,92 krooni AS Hansa Liising Eesti (pragune nimi Swedbank Liising AS – edaspidi hageja) kontole. Kostja ei ole graafikujärgseid makseid tasunud alates 15.04.2008 kuni 15.06.2008 (lisa 3). Kostja on tasunud hagejale brutosummas 7931,47 krooni (lisa 6). Lepingu kohaselt on makse mittetähtaegse tasumise korral viivisemääraks Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas (lisa 1). Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 29.06.
2. a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse kostja Ülle Väronen'i vastu võlgnevuse 16 038,64 krooni ja viivise nõudes. Hagiavaldus saabus kohtusse 01.07.
3. a. Faktilised asjaolud. 25.06.2008 saatis hageja kostjale kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul ning hoiatas, et juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingu enne selle tähtaja lõppu üles ning võlgnevusele lisandub 50 krooni lepingu ülesütlemise teatise koostamise ja postitamise eest. Kostja ei võtnud hagejaga ühendust, et sõlmida võlgnevuse tasumiseks kokkulepe. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud kohustuse täitmist takistavast asjaolust või selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 10.09.
4. a esitas hageja kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse summas 16 038,64 krooni ja menetluskulu summas 250 krooni väljamõistmiseks. 2 06.06.
5. a jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas nr 2-08-58724 kostja vastu rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada (lisa 5). 11.06.
6. a seisuga moodustab kostja lepingust nr * tulenev võlgnevus kokku 16 038,64 krooni (põhiosa 15 210,13 krooni, intress 778,51 krooni ajavahemiku 15.03.2007 kuni 15.06.2007 eest ja menetlustasu 50 krooni võlgnevuse kirja koostamise ja postitamise eest). Õiguslik põhistus. Hageja palub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) §-de 79, 133 lg 1 ja 2, 139, 162, 173, 1741 lg 3, 177 lg 2, 339, 340, 363, 367, 407 ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-de 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102 ja 113 lg 1 alusel: 1) lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks või kui kostjale toimetatakse menetlusdokumendid kätte avalikult; 2) välja mõista Ülle Väronen'ilt Swedbank Liising AS kasuks 16 038,64 krooni; 3) välja mõista Ülle Väronen'ilt Swedbank Liising AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (15 210,13 krooni) alates 30.06.2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas, hetkel määr 0,026%); 4) kõik menetluskulud jätta kostja kanda; 5) välja mõista Ülle Väronen'ilt Swedbank Liising AS kasuks menetluskulud summas 4250 krooni; 6) välja mõista Ülle Väronen'ilt Swedbank Liising AS kasuks viivis menetluskuludelt (4250 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus saatis 07.07.2009. a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 21.07.2009. a. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on 01.07.

1. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 3 VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari
3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Ülle Väronen'ilt hageja Swedbank Liising AS-i kasuks välja mõista Ego järelmaksu müügilepingust nr * tulenev võlgnevus kokku 16 038,64 krooni, millest põhivõlgnevus on 15 210,13 krooni, intress 778,51 krooni ja menetlustasu lepingu ülesütlemise teatise koostamise ja postitamise eest 50 krooni.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt alates 30.06.2009 kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudelt (15 210 krooni 13 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas), mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuna ei ole teada, millal kostja põhinõude täidab. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt alates 30.06.2009 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 4 Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse välja mõista kostjalt hageja poolt tasutud riigilõiv s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 250 krooni ja hagiavalduse esitamisel 4000 krooni, milliseid kulusid tõendavad maksekorraldused on lisatud hagiavaldusele. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 172lg 9 3.

lause kohaselt arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka.

§ 177

lg 2 järgi kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu summas 4250 krooni s.o hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5