3-09-1792/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1792 Otsuse kuupäev 22.12.2009 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vadim Poslavski kaebus Tartu Vangla toimingu – täiendavate riiete mitteandmine juulist 2009 – õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 02.12.2009; 03.12.2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vadim Poslavski; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar. Resolutsioon Rahuldada kaebus ja tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming – Vadim Poslavski’le isiklike riiete (soe pesu) laost mitteväljastamine juulist 2009.a. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 21.07.2009.a pöördus Tartu Vangla kinnipeetav Vadim Poslavski Tartu Vangla poole taotlusega, milles palus endale väljastada vangla riietuse komplekti, mis vastaks vähemalt minimaalselt kahele hooajale (talv ja suvi), samuti taotles ta vanglalt spordiriiete ja spordijalatsite väljastamist. 10.08.2009.a kirjaga nr V1 6727-1 jättis Tartu Vangla V.Poslavski taotluse rahuldamata. 19.08.2009.a saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla kinnipeetava Vadim Poslavski’i kaebus Tartu Vangla peale laost isiklike riiete väljastamise kohustamiseks ning seoses isiklike riiete väljastamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemise järgi määratud summas. 27.08.2009.a määrusega eraldas kohus otstarbekuse printsiibist lähtudes Vadim Poslavski´i nõuded iseseisvasse menetlusse, kuna kohus leidis, et kohustamise ja kahju hüvitamise taotluste eraldi menetlemine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist ja lihtsustab oluliselt kaebuste menetlemist. 21.09.2009.a saabus kohtusse kaebaja taotlus, millega kaebaja taotleb käesolevas asjas Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist riiete mitteandmisel. Nimetatud taotlusest järeldas kohus, et kaebaja soovib oma senist kaebuses esitatavat taotlust muuta ning minna kohustamiskaebuselt üle toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebusele ning tuvastada käesoleva haldusasja raames Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus talle täiendavate soojade riiete mitteväljastamisel alates käesoleva aasta juulikuust. 21.10.2009.a määrusega võttis kohus Vadim Poslavski kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt on kaebaja pika aja vältel korduvalt pöördunud Tartu Vangla administratsiooni poole, paludes tagada talle vajalikud soojad riided, kuna vanglariietus ei vasta kaebaja arvates temperatuuri normidele ja ilmastikuoludele. Ja kui vangla ei saa varustada kaebajat suveks ja talveks vajaliku vanglariietusega, siis palus kaebaja luba võtta laost isiklikud asjad, mis olid temalt ära võetud Tartu Vangla direktori 04.07.2008.a. käskkirja nr 1-3/183 alusel. Sellesama käskkirjaga tagas vangla kaebajale ja teistele kinnipeetavatele kaks ühesugust vanglariietuse komplekti. Kaebaja selgitab, et kuna tal on nigel tervis ja ta talub halvasti niiskust ja külma, on ta sellepärast pidevalt haige ja ei saa käia külma ilmaga jalutuskäikudel. Kaebaja palus vanglal mõistvalt suhtuda sellesse probleemi ja see probleem lahendada. Vastuseks sellele pakkus vangla kaebajale lahenduseks panna selga kaks vanglariietuse komplekti, kui ühega hakkab tal külm. Kaebaja arvates ei ole see võimalik mitmetel põhjustel. Esiteks on see ebamugav, teiseks ei ole see hügieeniline ning kolmandaks on see lihtsalt alandav. Kaebaja märgib, et pöördus 21.07.2009.a. uuesti Tartu Vangla administratsiooni poole analoogse palvega, kuid tema avaldus lükati järjekordselt tagasi (avaldus nr. V1 6727). Kaebaja arvab, et vanglariietus ei vasta kõikidele ilmastikuoludele. Sügisel on juba külm viibida pikka aega õues sellise riietusega, rääkimata talvest. Kaebajale väljastatud vanglajope ei anna absoluutselt sooja ja ei hoia sooja. Vanglariietes on võimatu tegelda spordiga ning võttes kaebajalt ära isiklikud spordiriided, ei taganud vangla temale riigipoolseid riideid. Kaebaja pöördus vangla administratsiooni poole ka palvetega anda talle selgitus selle kohta, mis materjalist on tehtud vanglariietus ja mis temperatuuril saab seda kanda ilma tagajärgedeta tervisele. Kaebaja märgib, et vangla vastas talle ainult seda, et materjal, millest vanglariietus on tehtud, on nahasõbralik. Kaebaja arvates piinatakse Tartu Vanglas nigela tervisega kinnipeetavaid, sundides neid tundma füüsilisi kannatusi seoses pideva külmaga külmal aastaajal. Seega rikutakse Inimõiguste konventsiooni § 3, EV Põhiseaduse § 18 ja Vangistusseaduse § 46 lg 2, § 55 lg

1. Lähtudes Vangistusseaduse § 46 lg 2, võib vangla direktor lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav võtab enda peale nende puhastamise kulud. Kaebaja märgib, et vaatamata tema korduvatele palvetele ja kinnitustele selle kohta, et ta on valmis kandma neid kulusid, ütles vangla kaebajale ära. Põhjendatud huviks on kaebaja märkinud täiendavate soojade riiete saamise, mis vastaksid temperatuuri ja ilmastikuoludele. 2 02.12.2009.a ja 03.12.2009 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja lisaks, et tal on tihti külmetushaigused, sest immuunsüsteem on nõrk, kaebajal on krooniline bronhiit. Kaebajal oli ka hepatiit alates 1997.aastast, mille vastu sai ta 2009.a juulis hepatiidivastast ravi ja talle määrati pooleaastane ravikuur. Preparaat, mis kaebajale määrati, tekitas kõrvaltoimeid – kõrgendatud palavik, külmavärinad, halb enesetunne. Käesolevaks hetkeks on kaebajal ravikuur läbitud ja on tuvastatud, et tal enam hepatiiti ei ole. Kaebaja selgitas, et kuna Eestis ei ole ilm stabiilne, suvel võib olla külm, palus ta kirjaliku avaldusega, et talle väljastataks laost soojad riided. Kaebaja tahis saada pikavarrukaga T-särki, pikad pidžaamapüksid, mis on nagu aluspesu ja sooja fliisi. 21.juulil 2009 oli kaebajal 2 komplekti vangla riietust (kerge jope ja kerged püksid puuvillasest materjalist), T-särk vangla oma ja lühikesed püksid, jalanõud olid isiklikud tossud ja aluspesu oli isiklik. Kaebaja märkis, et need riided mis tal on, ei ole ette nähtud sportimiseks ning see ei oleks hügieeniline. Laos oli kaebajal isiklik spordiriietus. Kui vihma sajab, siis läheb kaebaja jalutuskäigule sama vanglariietusega, mingit vettpidavat ega kerget tuulejopet ei ole. Kaebaja selgitas, et vangla poolt on väljastatud sünteetiline müts, millest puhub tuul läbi, kuid kaebajal endal on laos villane müts. Kaebaja märkis, et vangla valvuritel on olemas ametiriietus, mis vastab ilmastikuoludele. Talvel kannavad valvurid näiteks sviitrit, kuid kinnipeetavatel ei ole ühtegi villast asja. Kaebaja leiab, et kui vangla ei suuda anda vanglariietust, mis oleks soe ja mugav, siis peavad nad lubama kanda isiklikke asju, mida saaks kanda siis, kui külm on. Kaebaja soovib laost sportimiseks spordijopet ja spordipükse ja samuti soovib pidžaamat ja sviitrit. Kaebaja selgitas, et laos on tal 2 asja mida ta võiks kanda nagu aluspesu, kuid vanglaametnikud nimetasid neid teiste nimetustega. Kaebaja sooviks enda musta fliisi ja polo kanda sooja aluspesu või pidžaamana. Kaebaja jaoks mängibki olulist rolli soe pesu ja selle olemasolu korral oleks kaebajal tunduvalt soojem. Täiendavalt selgitas kaebaja, et vatijope vahetati tavalise jope vastu vahetult enne kohut ning kui ta palus seda eelmisel aastal, siis seda ei antud. Lähtuvalt eeltoodust palub V.Poslavski tunnistada Tartu Vangla toiming – täiendavate riiete mitteandmine juulist 2009 – õigusvastaseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla leiab, et Vadim Poslavski kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Käesoleva kaebuse raames taotleb kaebaja juulist 2009.a isiklike riiete mittelubamise õigusvastasuse tuvastamist ning on kaebusele lisanud tõenditena Tartu Vangla poolt 2008.a antud vastused. Vastustaja on seisukohal, et kuna käesoleval juhul kaebaja on vaidlustanud vangla poolt juulist 2009.a isiklike riiete mitteandmise, siis ei saa ta oma väiteid tõendada tõenditega, mis kuuluvad oluliselt varasemasse ajaperioodi ja kaebuse juurde, mille menetlusest ta halduskohtus vabatahtlikult loobus (haldusasi 3-08-2529). Eeltoodust tulenevalt võtab vastustaja vastuse andmisel aluseks kaebaja poolt juulis 2009.a Tartu Vanglale esitatud isikike riiete saamise taotlused ning annab vastuse 2009.a juulist toimingust keeldumise õiguspärasusele. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 sätestab, et kaebuse toimingu õigsusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebusest võib aru saada, et isiklike riiete kandmiseks loa saamiseks on kaebaja põhjendatud huvi selles, et tema tervis on halb, ta kogu aeg külmetab ja vangla poolt väljastatud riided ei vasta sellele, et külmal ajal pikka aega väljas viibida. Veel leiab kaebaja, et vangla poolt väljastatud vorm ei võimalda temal sportida. 3 Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 46 lg 1 sätestab, et kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Eeltoodud sätete kohaselt on kinnipeetaval õigus taotleda luba isiklike riiete kandmiseks ning vangla võib seda lubada, kui taotlus on põhjendatud. Tartu Vangla direktori 16.09.2008.a käskkirja nr 1-3/110 kohaselt on kinnipeetavatele, ilma selleks eraldi luba taotlemata, lubatud kanda isiklikest riietest: 3 paari jalanõusid, 7 paari sokke, 7 paari aluspesu (meestel ainult aluspüksid), 1 paar sooja pesu, 1 paar kindaid ja 1 salli. Sama käskkirja kohaselt on kinnipeetavatel, kellele ei ole vangla vormi (4 lühikeste varrukatega T-särki, 2 paari lühikesi pükse, 2 komplekti pikkade varrukatega jakk ja pikad püksid, müts, ja jope) väljastatud või on väljastatud ainult osa vangla vormist, õigus kanda vangla vormielementide asemel isiklikke riideesemeid, mis on võrdsed puudujäävate vormielementidega. Kaebajale on kõik käskkirjas loetletud vormielemendid väljastatud juunis 2008.a, seda kinnitab kaebaja ka oma kaebuses ning seega selle üle vaidlust ei ole. 21.07.2009.a pöördus kaebaja Tartu Vangla poole taotlusega, milles palus endale väljastada vangla riietuse komplekti, mis vastaks vähemalt minimaalselt kahele hooajale (talv ja suvi), samuti taotles vanglalt spordiriiete ja spordijalatsite väljastamist. Taotlust põhjendas kaebaja sellega, et tema arvates ei vasta vangla poolt väljastatud riided ilmastikutingimustele. Seda, et ta taotleb riideid täiendavalt oma terviseprobleemidest tulenevalt, kaebaja taotluses ei avaldanud. Haldusmenetluse seaduse § 38 lg 3 sätestab, et menetlusosaline on kohustatud haldusorganite esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. Seega vaadati kaebaja taotlus läbi ainult selles esitatud põhjenduste ulatuses ning 10.08.2009.a otsustati jätta kaebaja taotlus rahuldamata. Rahuldamata jätmist põhjendati sellega, et kaebajal olid olemas kõik vangla poolt väljastatavad riiete komplektid s.h ka vangla jope ja kaebajal oli endal kambris piiavalt isiklikke riideesemeid, mis direktori käskkirjaga olid lubatud. Konkreetsel juhul taotluse rahuldamata jätmist tuleb vaadelda ka aspektist, et tegemist oli suve kuul, millal teadupärast meie kliimavöötmes on ikkagi soe ilm, esitatud taotlusega, milles selle esitaja lihtsalt arvas, olemasolevad vormid ei vasta kõikide hooaegade tingimustele. Spordiriiete väljastamisest keeldumisel viidati kaebajale 12.06.2009.a antud samasisulisele vastusele nr Vi 5267-1, milles selgitati, et seadusandlikud aktid ei kohusta vanglat kinnipeetavatele eraldi sportimiseks ettenähtud riiete andmist ning Tartu Vangla eraldi spordiga tegelemiseks mõeldud riideid ei väljasta. Nimetatud vastuse aluseks oli kaebaja taotlus, milles kaebaja soovis vanglalt kahe paari mugavate hooajaliste jalatsite ning sportimiseks vajalike riiete väljastamist, mida kaebaja põhjendas sellega, et 26.05.2009.a võeti temalt ära temale kuuluvad isiklikud asjad. Siinkohal märgib vastustaja, et 26.05.2009.a võeti kaebajalt läbiotsimise käigus ära esemed (spordikott, käekell ja spordijalatsid), mis ei kuulunud talle, juhtunu osas algatati distsiplinaarmenetlus ning kaebajale määrati Tartu Vangla direktori 22.06.2009.a käskkirjaga nr 1-4/932 distsiplinaarkaristus 5 ööpäevaks kartserisse paigutamist 6-e kuulise katseajaga. 4 Halduskohtusse esitatud kaebuses väidab kaebaja, et temale on täiendavad riided vajalikud seetõttu, et tema tervis on nigel. Kaebajale määrati Tartu Vanglas infektsionisti poolt C-hepatiidi ravi alates 11.09.2008.a. Raviga kaasneva kõrvaltoime (halb enesetunne, iiveldus, peavalu, kehatemperatuuri vähene tõus kuni 37,5) leevendamiseks lisati raviskeemi palavikku alandav tbl. Paracetamol. Kinnipeetava ravikuur lõpetati 06.03.2009.a ja samast ajast lõpetati ka kõrvaltoimete kupeerimiseks määratud tbl. Paracetamoli andmine. 30.09.2009.a kaebajale tehtud analüüs Chepatiidi viiruse hulgale osutus negatiivseks, seega on V.Poslavski paranenud. Teisi haigusi, millest kaebaja tervis nn nigel võib olla ja millest tulenevalt oleks temale vajalikud täiendavad isiklikud riided, V.Poslavskil diagnoositud ei ole. Vangla riietuse osas märgib vastustaja järgmist. Kõikides vanglates väljastatakse kinnipeetavatele ühesugune vangla riietuse komplekt. Nimetatud komplektis olevad riideesemed on mõeldud kasutamiseks aastaringselt, eraldi komplekte suveks või talveks ei ole. Kinnipeetaval on vaba valik, mida ning millisel hulgal komplekti kuuluvaid esemeid ta korraga kannab. Jalatsid vangla riietuse hulga ei kuulu. Vangla riietuse hulka kuuluvaid vormielemente valmistab kõikidele Eesti vanglatele AS Eesti Vanglatööstus. Materjal, millest on valmistatud pikk vorm (pikad püksid, pikkade varrukatega jakk), on veniv, soe, väga nahasõbralik ning vormi tegumood on selline, mis sobib ideaalselt ka sportimiseks, kui kinnipeetav seda peaks soovima. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt toiminud, kui keeldus temale täiendavate isiklike riiete lubamisest, kuna selleks puudus põhjendatud vajadus. Isikliku riietuse lubamine vanglas on erand, kuna seadus kohustab kinnipeetaval kandma vangla riietust. Isikliku riietuse kandmisega üritavad kinnipeetavad eralduda nn üldisest massist ning saavutada seeläbi paremat positsiooni kinnipeetavate subkultuurilises hierarhias. Vangla vormiriietus võimaldab kinnipeetaval sportida nii õues, kui ka spordisaalis. Kaebaja tervislik seisund on hea ja ei vaja täiendavate isiklike riiete kambris kasutamist. Kaebaja on küll väitnud, et on võimeline talle täiendavalt väljastatavate isiklike riiete eest hoolt kandma, mis tähendab, et tal on rahalised vahendid pesemisvahendite soetamiseks või pesumaja teenuse tasumiseks, samas on kaebaja taotlenud enda kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamist, kuna ta on maksejõuetu isik ning kohus on tema taotluse rahuldanud. 02.12.2009.a ja 03.12.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas vastustaja lisaks, et täiendavate isiklike riiete kandmise lubamine on erand ja selleks peab olema mõjuv põhjus. Kaebaja viitas oma tervisele. Kuna C-hepatiidivastane ravi lõpetati märtsis, siis ei saanud tal enam olla ka kõrvalnähtusid ja tal ei saanud olla ka sellist külmetustunnet ning tal oli olemas vangla vormikomplekt ning puudus igasugune põhjendatud vajadus kaebajale täiendavate riiete andmiseks. Vangla poolt väljastatud vorm võimaldab kinnipeetaval soovi korral sportida ning eraldi spordiriideid vanglariietuses ette nähtud ei olegi. Sportida on võimalik vanglariietes, neil on 2 paari lühikesi pükse ja 4 T-särki. Talvel spordivad nad sisesaalis ja jalutamas käivad väljas aedikutes, kus nad saavad ennast liigutada ja siis ei tohiks külm olla. Mitte ühelegi kinnipeetavale ei ole vangla poolt antud ega lubatud isiklikku spordiriietust. Vastustaja esindaja märkis, et kaebaja jutt ei vasta tõele, et vanglas on külm. Kinnipeetavate palvetel on käidud mõõtmas ja temperatuur jääb 19-23 kraadi vahele. Neil on võimalik peale võtta ka pikkade käistega jakk. Sektoris ei ole nii külm, et inimene peaks seal külmetama. Kaebaja väitis, et vanglavorm ei ole talvisel ajal pikemaks ajaks väljas viibimiseks, aga vastustaja esindaja märkis, et kinnipeetavad viibivadki ainult 1 tund päevas jalutamas. Soe pesu võib olla sellel kinnipeetaval, kellel on see vanglasse tulles kaasas olnud. Isiklike riietega kaebaja sektsioonis liikuda nagunii ei tohi ja ta peaks kandma vanglariideid nende peal. 5 Kinnipeetavatele on lubatud isiklik soe pesu, aga kaebaja riided, mis on laos, ei ole pesu ja seoses sellega ei ole talle neid lubatud. Soe pesu meestele kaubandusvõrgus on selline, milles mitte ükski mees niisama tänavale ei lähe. Ei saa laiendada kõiki kinnipeetava arvates temal olevaid asju nimetada sooja pesuna. Vangla on käsitlenud sooja pesu mõiste sisustamisel, et tegemist on ainult sooja pesuna kandmiseks mõeldud esemetega mitte isiklike riietega, mida võib ka teatud tingimustel või juhtudel sellel eesmärgil kasutada. Kaebaja riiete puhul näha, et need on kasutatavad ka vabaaja riietena ja need ei ole mõeldud kandmiseks sooja pesuna. Praeguseks on 16.09.2008.a käskkirjaga nr 1-3/110 reguleeritud, millised isiklikud riided võivad kinnipeetaval kambris olla. Kaebaja viitaski sellele, et varasemalt lubati isiklikke asju kanda, siis see tuli sellest, et kõigile kinnipeetavatele kohe ei olnud võimalik väljastada täiskomplekti vanglavormist ja sellest tulenevalt oli neil võimalik kanda puuduolevat asja enda isiklike asjade hulgast. Kui vormid tulid ja need kätte anti siis enam isiklikke riideid kanda ei lubatud. Vastustaja on seisukohal, et vangla on kaebajale isikliku sooja riietuse mitteandmisel arvestanud kõiki asjas omavaid asjaolusid, arvestanud, et tegemist oli suvekuuga ja et kaebaja oli juba märtsikuust maha võetud ravikuurilt mida ta sai C-hepatiidi tõttu ning millega kadusid teatud kõrvalnähud ja leiab, et vangla otsustus täiendavate isiklike riiete mittelubamine oli õiguspärane ja põhjendatud. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Vadim Poslavski kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 21.07.2009.a pöördus kaebaja Tartu Vangla direktori poole taotlusega väljastada laost sportlikud riided ja jalatsid, sest vangla riided ei vasta spordiga tegelemise tingimustele. Kui vangla ei saa rahuldada nimetatud taotlust, siis palus ta väljastada laost kõik tema isiklikud riided. (t.l. 9) Sellele avaldusele vastas vastustaja, et (t.l. 10) vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 1, kannab kinnipeetav vangla riietust. Soojadel ilmadel on kandmiseks lühikesed püksid ja lühikeste käistega T-särgid, külmadel ilmadel aga pikad püksid ning pikkade varrukatega jakk, müts ja jope. Spordiriiete kohta vastas vastustaja, et 12.06.2009.a kirjaga nr V1 5267-1 on talle juba vastatud, et Tartu Vangla eraldi spordiga tegelemise jaoks mõeldud riietust ei väljasta, vastavalt VangS § 46 lg 1 kannab kinnipeetav vangla riietust. (t.l. 108) Vastustaja kinnitas, et vangla riietuse komplekt on mõeldud kasutamiseks aastaringselt ja kinnipeetaval on vaba valik mida ja kus ta seda kannab ja see sobib sportimiseks (t.l. 92). Kohus selle seisukohaga nõustub. Kaebaja taotles tunnistada vastustaja toiming täiendavate isiklike riiete mitteandmine juulist 2009.a – õigusvastaseks (alates 15.09 ja 21.09, t.l. 43 ja 45 pöördel). (Esialgu taotles kaebaja kohustada vanglat välja andma isiklikud riided, t.l. 5 ja 36). Põhjendatud huviks kaebaja märgib mittevaralise kahju nõude. 6 21.10.2009.a haldusasja menetlusse võtmise määrusega võttis kohus menetlusse V.Poslavski kaebuse Tartu Vangla toimingu – täiendavate riiete mitteandmine juulist 2009 – õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kohtuistungil täpsustas kaebaja oma soovi ja konkretiseeris oma nõudmise järgmiselt: soovin saada sooje riideid – pikkade varrukatega T-särki ja pikad püksid nagu aluspesu fliisist ja nende esemete andmisest keeldumise tuvastamist õigusvastaseks. Seega kohus käesoleva kaebuse raames vaatab läbi nimetatud konkretiseeritud nõude. (t.l. 105-106) Kohtuistungil märkis kaebaja omakäeliselt nimekirjas olevad esemed märgiga „+“ (T-särk ja püksid), mida ta soovis ja mida talle ei antud. Vastustaja (t.l. 91-93) seletas, et VangS § 46 lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval lubada kanda isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Seega vastustaja leidis, et kinnipeetaval on õigus taotleda luba isiklike riiete kandmiseks ning vangla võib seda lubada, kui taotlus on põhjendatud. (t.l. 91) Vastustaja leidis, et kaebaja ravikuur lõpetati 06.03.2009.a ning 30.09.2009.a tuvastati, et diagnoositud haigust kaebajal enam ei ole, ta paranes. Kaebajal ei ole haigusi, millest tulenevalt oleks temale vajalikud täiendavad isiklikud riided (t.l. 92). Sellele põhjusel vastustaja ei nõustu kaebusega ja taotleb jätta see rahuldamata. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga alljärgnevalt. VangS § 46 lg 1 kohaselt kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vanglateenistuse ametnik võib lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse (alates 24.07.2009.a redaktsioonis), enne seda „vanglateenistuse ametniku“ asemel oli „vangla direktor“. VangS § 46 lg 2 alusel Tartu Vangla direktor 16.09.2008.a käskkirjaga nr 1-3/110 andis loa kinnipeetavatele isiklike riiete kandmiseks: jalanõud – 3 paari; sokid – 7 paari; aluspesu (meestel ainult aluspüksid) – 7 paari; soe pesu – 1 komplekt; kindad – 1 paar; sall – 1 tükk. Sama käskkirja punkti 2 kohaselt on lubatud kinnipeetavatel, kellele ei ole vangla vormi (lühikeste käistega T-särk 4 tk, lühikesed püksid 2 paari, pikad püksid ning pikkade varrukatega jakk 2 komplekti, müts 1 tk ja jope 1 tk) väljastatud või kellele on väljastatud ainult osa vangla vormist, kanda puudujäävate vangla vormielementide asemel isiklikke riideesemeid, mis on võrdsed puudujäävate vormielementidega. (t.l. 94) Toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebajale oli väljastatud vangla vorm täies komplektis ja kahes eksemplaris ja seega tema suhtes nimetatud käskkirja punkt 2 ei laienenud. Käesolevas asjas kuulub tuvastamisele, kas kaebajal oli õigus saada laost isiklikud riideesemed, mis on märgitud ülalnimetatud käskkirja punktis
2. Kohus leiab, et kaebajal oli õigus omada kambris ilma eriloata 16.09.2008.a käskkirja nr 1-3/110 punkti 1 alusel selles punktis nimetatud riideesemeid, sealhulgas sooja pesu – 1 komplekt. 7 Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et laos olid järgmised kaebaja riided, mida ta soovis sooja pesuna kasutada igapäevaselt vangla riiete all. Need on mustad soojad püksid ja must pikkade varrukatega T-särk. Kaebaja seletas, et soojad mustad püksid ei ole sportlikud püksid või püksid, mida saab kanda üleriidena, sest eestpoolt on nad kinni ühe suure nööbiga, mis asub mitte vööl, aga kinnise keskel. Kaebaja seletas, et ühtses nimekirjas kinni peetava isiku asjadest on need püksid valesti nimetatud dressipüksteks ja T-särk on nimetatud „polo“. (t.l. 96) Vastustaja seletas, et need esemed ei ole sooja pesu komplekt ja sellel põhjusel vastustaja ei ole seda lubanud väljastada kaebajale. Ta enam ei olnud haige ja sooje riideid tal suvel pole vaja. Kohus leiab, et vastustajal ei olnud õigust keelduda sooja pesu väljastamisest põhjusel, et kaebaja ei ole haige ja suvel on soe. Tartu Vangla direktori 16.09.2008.a käskkiri nr 1-3/110 ei sisalda piirangut sooja pesu lubamiseks suvisel ajal või haiguse olemasolu või puuduse tõttu. Seega vastustaja keeldumine sellel põhjusel on õigusvastane. Kohus leiab, et vastustaja suhtus pealiskaudselt kaebaja vajadusse omada sooja pesu kambris, et ta saaks seda kasutada temale vajalikul ajal. Kohus leiab, et vastustaja keeldumine sellel põhjusel, et ülalnimetatud esemed ei ole pesu, on õigusvastane sekkumine. Vangla olukorras kaebaja jaoks sooja pesu mõiste iga kord ei lange kokku selle klassikalise ettekujutusega. Kohtuistungil vaatas kohus läbi mustad soojad püksid ja musta pikkade varrukatega T-särgi ja leidis, et neid esemeid saab kasutada sooja pesuna ja püksid ei kõlba kanda välisriietena. Kaebaja kinnitas, et tema soov oli nimetatud riideesemeid kanda vanglariiete all ainult pesuna. Kohus pildistas neid esemeid (t.l. 112 ja 114) ülaltvaates ja tegi järelduse, et neid saab kasutada sooja pesuna. Kohus leiab, et tuleb arvestada kaebaja subjektiivse hinnanguga ja suhtuda mõistlikult. Seda enam, et kinnipeetaval võivad olla materiaalsed raskused uue sooja pesu ostmiseks. Kohus leiab, et ei ole õigustatud vangla piiramatu diskretsiooniotsus küsimuses, missugust sooja aluspesu peab kandma kinnipeetav. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 3 kohus rahuldab kaebuse. Tamara Hristoforova Kohtunik 8