Obsah (4)

§ 129§ 440§ 444§ 164

KOHTUOTSUS ÕIGEKSVÕTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-52207 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A.P. hagi V.L.i

§ 129lg 2) Kohtuistungi toimumise aeg 08.

detsember 2009 Menetlusosalised Hageja: A.P. (IK xxx, elukoht:xxx) Kostja: V.L. (IK xxx, elukohtxxx) Resolutsioon

1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
2. Välja mõista V.L.ilt elatis igakuise elatusrahana A.P. kasuks tütre V.L.i (IK xxx, sünd xxx) ja poja S.L.i (IK xxx, sünd xxx) ülalpidamiseks alates 12.10.2009 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni iga lapse kohta – kokku 4 350 (neli tuhat kolmsada viiskümmend) krooni kuni tütre V.L.i ja poja S.L.i täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
3. Hagejale väljamakstud elatisabi osas läheb elatisabi saaja nõue üle riigile.
4. Jõustunud kohtuotsus Sotsiaalkindlustusametile. saata teadmiseks
5. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
6. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis
7. detsembril 2009 kell 16.
8. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK HAGIAVALDUS
9. A.P. esitas 2009 Viru Maakohtule hagi V.L.i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust xxx tütar V.L. ja xxx poeg S.L.. Lapsed on hageja ülalpidamisel ning kostja toetab lapsi ebapiisavalt. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise laste ülalpidamiseks seadusega kehtestatud miinimummääras. HAGI TAGAMINE
10. 13.10.2009 määrusega rahuldas kohus A.P. taotluse hagi tagamiseks ja reguleeris menetluse ajaks lapse ülalpidamisekohustuse täitmist kohustades kostjat tasuma hagejale menetluse ajal alates 12.10.2009 kuni menetluse lõppemiseni elatusrahana alaealiste laste ülalpidamiseks 2 175 krooni igale lapsele so kokku 4 350 krooni.
11. Kohus selgitas hagejale tema õigust esitada Sotsiaalkindlustusametile taotlus riigilt elatisabi saamiseks.
12. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti 04.11.2009 otsusega nr KE0097 määrati hagejale elatisabi laste ülalpidamiseks kogusummas 9 000 krooni. KOSTJA VASTUS
13. Kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse, milles selgitab, et on oma lastele maksnud igakuiselt elatist sularahas 936 krooni ning lisaks pangaülekandega 500 krooni, mis teeb kokku 1436 krooni kuus. Kostja töötab OÜ-s Dakriin ning saab miinimumtöötasu. Kostja palub arvestada miinimumtöötasust seadusega kehtestatud osa lastele elatiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda, kuna kostja leiab, et on oma kohustused laste ees täitnud. KOHTUISTUNG 08.
14. 2009
15. Kohtuistungil 08.12.2009 jäi hageja hagiavalduses toodud nõuete juurde. Hageja keskmine kuutöötasu on 3 500 krooni (neto), lastetoetus 600 krooni ja kostja makstud elatis. Hageja ainus vara on korteriomand Maleva tn 43-
16. Kostja selgitas, et ta saab töötasu minimaalmääras. Kostjale kuuluv äriühing tegeleb kaubandusega, 3 aastat tagasi sulges ta kolm poodi, järgi on jäänud vaid üks – Kiviõlis Keskpuiestee 1 Veel on toidukaupade hulgiladu Näpi teel Lääne-Virumaal, mida kostja rendib Helter OÜ-lt. Kostjal on korteriomand xxx garaaž Rakveres. Firmale kuulub kaubik Mercedez-Benz, isiklikku sõiduautot kostjal ei ole. Kostjal on pojale kuuluva sõiduauto kasutusõigus.
17. Kostja nõustus kohtuistungil tasuma kahele lapsele kokku elatist 4 350 krooni kuus ja leidis, et kohus võib teha õigeksvõtu otsuse. II KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. 9.

§ 440

lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja V.L. võttis kohtuistungil 08.12.2009 hageja nõude õigeks ja nõustus elatise väljamõistmisega laste ülalpidamiseks seadusega kehtestatud miinimummääras so kahele lapsele kokku 4 350 krooni kuus. Hagi õigeksvõtmine on kantud kohtuistungi protokolli (tl 23-24). 10.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

1. Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, § 61, § 70 lg
2. Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks (PkS § 61 lg 1). Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PkS § 61 lg 2 ja 4) Kuupalga alammäär
3. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühe lapse kohta seega 2 175 krooni.
4. PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi kohtule esitamisest. A.P. esitas kohtule hagi 12.10.
5. Kohus mõistab elatise välja alates 12.10.
7. 13.10.2009 määrusega rahuldas kohus A.P. hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat V.L.it menetluse ajal tasuma hagi tagamise korras laste ülalpidamiseks elatist menetluse lõppemiseni 2 1 75 krooni kuus iga lapse kohta. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti 04.11.2009 otsusega nr KE0097 määrati A.P.le elatisabi kogusummas 9 000 krooni.
8. Vastavalt elatisabiseaduse § 10 lg 1 läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahend riigile läinud elatisnõude kohta kehtib ka riigi suhtes. Riigil on talle üleläinud elatisnõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevad õigused (elatisabiseaduse § 10 lg 2) Seega, läheb elatisabina väljamakstu ( 9 000 krooni) ulatuses hageja nõudeõigus ühe riigile. Menetluskulude jaotus
9. Vastavalt

§ 164lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

12.Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Kohtunik