KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-58491 Tsiviilasi Tallinna Linna (Lasnam

) § 92 lg 1 ja

1. K S määratud esindaja arvamus Alaealise esindaja on seisukohal, et avaldus on põhjendatud. K S on jäänud vanemliku hoolitsuseta. Tallinna Perekonnaseisuameti poolt väljastatud surmatunnistusest nähtub, et K ema LS suri 06.10.2009.a. Isakanne sünniaktis puudub. Kl on emotsionaalsed lähedussuhted oma vanatädiga (vanaisa õega) ja tema perega – tütre, eestkostjaks taotletava I Š ja tema tütretütre D Š . Pered elasid ka lähestikku - K koos emaga Tallinnas xxx ja vanatädi pere sama maja korteris
2. Lähisugulastest on Kl veel ema vend, kes elab oma perega eraldi ja kellega K suhtleb ka aeg-ajalt. Praeguseks välja kujunenud elukorralduse kohaselt elab K igapäevaselt koos teistega aadressil xxx, kus tal on oma voodikoht ning kõik muu eluks vajalik. Arvestades tüdruku iga on tal turvalisem ja ka seltsim elada peres. Kodu külastamisel veendus esindaja, et see on väga heakorrastatud 3-toaline korter. Pereliikmete omavahelised suhted on soojad ja südamlikud, suhtumine tüdrukusse on hooliv ja arvestav. K õpib Gümnaasiumi 10.klassis. Tegelikult on temas aga kujunenud veendumus, et järgmisest sügisest soovib ta jätkata õpinguid koka erialal. Ta on huvitatud eriala omandamisest ning selles koolis on tal ka palju endisi klassikaaslasi-sõpru. Esindajaga vestluses I Š kinnitas oma jätkuvat nõustumust K eestkostjaks hakkamiseks. I oli lähedane K emaga ning soovib tema tütrele pakkuda kodu ja turvatunnet. I Š kinnitusel ei ole vähetähtis argument ka K tervis, sest tüdruk põeb diabeeti ja selle alusel on tal tuvastatud puue ning 2 määratud invaliidsuspension. K on väga hea läbisaamime nii vanatädi, I Š kui ka D Š . Vanatädi on kodune pensionär, I Š töötab ja D õpib Euroülikoolis. Esindajaga vestluses K kinnitas, et soovib I oma seaduslikuks esindajaks. Esindaja selgitas K eestkoste õiguslikku tähendust ja selle seadmise tagajärgi, K on sellest aru saanud. Alaealise esindaja on seisukohal, et I Š määramine K eestkostjaks on kooskõlas alaealise huvidega. I Š kasvatusel elades on alaealisele tagatud adekvaatne hoolitsus. I Š täidab K suhtes vanema kohuseid vastutustundlikult ja südamega. I Š töötab üle 20 aasta AS ER tütarettevõttes AS-s EVR I Ü jaama sorteermäe korraldajana. Tööandja 14.10.2009.a. iseloomustusest nähtub, et I Š on kohusetruu ja aus töötaja, hea suhtleja, vahetuse juht ja ta omab kolleegide seas autoriteeti. Tal on eestkoste seadmiseks piisav stabiilne igakuine sissetulek. M P AS-i arsti J K 14.10.2009.a. väljastatud väljavõttest tervisekaardist xxx ilmneb, et I Š ei esine haigusi, mis välistaksid tema eestkostjaks määramise. 02.11.2009.a. tehtud väljavõte karistusregistrist näitab, et I Š ei ole kantud karistusregistrisse. I Š on andnud nõusoleku eestkostjaks saamiseks, seda toetab eestkosteasutus. I Š eestkostjaks saamist pooldavad ka I pereliikmed ning K ise. I Š on vajalik kogemus ja teadmised suhtlemisest alaealise tütarlapsega, tema vajadusest emotsionaalse lähedussuhte ja turvatunde järele, aga samuti tunnetatakse tema vajadust privaatsusele. Esindaja leiab, et kogutud andmete alusel on I Š isikuomaduste poolest sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. Eestkoste seadmine K S üle on alaealise huvides, vajalik asjaajamiseks ja alaealise huvide kaitseks. I Š kinnitusel on käesolevaks ajaks K nimele vormistamata ka LS jäänud pärandvara – samas majas asuv 2-toaline korter. Alaealisel seni seadusliku esindaja puudumise tõttu ei ole saanud pärimisavaldust esitada. Seega tuleks eestkostja ülesanneteks määrata K S kasvatamine ja tema eest hoolitsemine ning tema õiguslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamine. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde. Puudutatud isik I Š ja puudutatud isikule K S määratud esindaja toetasid avaldust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552-1 lg 1 kohaselt kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 95

lg 4 kohaselt eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse või piiratud teovõimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Kohus on ära kuulanud isiklikult K S, kes avaldas soovi elada oma vanatädi perega ja et I Š määrataks tema eestkostjaks.

§ 92

lg 1 sätestab, et eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Vastavalt

§ 92

lg 2 seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Kuna K S on jäänud vanemliku hoolitsuseta oma ema surma tõttu, on täidetud seaduses sätestatud eeldused alaealise üle eestkoste seadmiseks.

§ 95

lg 2 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. I Š on andnud oma kirjaliku nõusoleku K S eestkostjaks määramiseks.

§ 95

lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. K S elab igapäevaselt koos I Š perega aadressil xxx, kus tal on oma voodikoht ning kõik muu eluks vajalik. Pere koduks on väga heakorrastatud 3-toaline korter. Pereliikmete omavahelised suhted on soojad ja südamlikud, suhtumine K on hooliv ja arvestav. Kohus nõustub K S määratud esindaja seisukohaga, mille kohaselt I Š kasvatusel elades on lapsele tagatud 3 adekvaatne hoolitsus. I Š täidab K suhtes vanema kohuseid vastutustundlikult ja südamega. I Š töötab üle 20 aasta AS ER tütarettevõttes AS-s EVR I Ü jaama sorteermäe korraldajana. Tööandja 14.10.2009.a. iseloomustusest nähtub, et I Š on kohusetruu ja aus töötaja, hea suhtleja, vahetuse juht ja ta omab kolleegide seas autoriteeti. Tal on eestkoste seadmiseks piisav stabiilne igakuine sissetulek. M P AS-i arsti J K 14.10.2009.a. väljastatud väljavõttest tervisekaardist ilmneb, et I Š ei esine haigusi, mis välistaksid tema eestkostjaks määramise. 02.11.2009.a. tehtud väljavõte karistusregistrist näitab, et I Š ei ole kantud karistusregistrisse. Tulenevalt TsMS § 557 lg 2 p-st 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Kohus leiab, et K S võib teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni.

§ 97

lg 1 ja lg 2 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja ning ta on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Lähtudes eeltoodust ning

§ 92lg 2 leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus asub seisukohale, et K S eestkostjaks kuni täisealiseks saamiseni tuleb määrata I Š. Kohus kohustab I Š tagama K S ülalpidamine ja järelevalve tema üle ning isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitse. K S on lubatud teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid summas kuni 100 krooni või selle ekvivalendis. TsMS § 172 lg 3 kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus asub seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. TsMS § 555 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise eestkostja määrusega ametist vabastada, kui vabastamise eeldused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht eestkostetava huvidele. Seoses I Š määramisega K S eestkostjaks tuleb I Š vabastada Harju Maakohtu 10.11.2009 määrusega K S esialgse õiguskaitse korras määratud ajutise eestkostja kohustusest. Viivi Villemson 4