2-09-36081/13

2-09-36081 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-09-36081 Tsiviilasja hind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: G A (isikukood: XXX; elukoht: XXX), hageja esindaja Sergei Gromtsev volikirja alusel Kostja: R I (isikukood: XXX; elukoht: XXX), kostja esindaja Paul Paas volikirja alusel Kohtuistung Resolutsioon 07.12.2009 G A hagi R I vastu lapsele elatise nõudes
2. Rahuldada hagi.
3. Välja mõista R I G A kasuks elatis lapse E A, sünd. XXX., ülalpidamiseks alates 01.02.2009.a. igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni lapse E A täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.
4. Menetluskulud jätta R I kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt lahutati 07.11.2005.a. hageja ja kostja vahel 1 2-09-36081 sõlmitud abielu. Kooselus on pooltel sündinud tütar E, kes pärast kooselu lõppu jäi hageja kasvatada. Vastavalt suulisele kokkuleppele lubas kostja maksta tütre ülalpidamiseks igakuiselt elatist 1 500 krooni. Kuna kostja ei ole regulaarselt ja kokkulepitud summas elatist maksnud, peab hageja vajalikuks nõuda elatist kohtu kaudu. Hageja palub kostjalt välja mõista lapse E ülalpidamiseks elatis igakuuliselt 2 175 krooni alates 2009.a veebruarikuust. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Asjaolu, miks kostja elatist ei ole tasunud hageja ja kostja kokkuleppe alusel, on see, et kostjal puudub sissetulek, sest ta on pikemat aega töötu. 29.04.2006.a. on kostja sõlminud uue abielu ja XXX. sündis kostjal poeg D I. Kostja abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetulekuks on sotsiaaltoetus 900 krooni ning 900 krooni töötukassa poolt väljamakstav hüvitis. Seega on kostja kolmeliikmelise perekonna sissetulekuks 1 800 krooni. 16.03.2005.a. on kostja sõlminud pangaga laenulepingu, mille kohaselt peab ta tagastama pangale iga kuu 1 228 krooni. Laenu summas 12 791 EUR võttis kostja korteri remondiks. Kostja korterile on seatud panga kasuks hüpoteek, laenu tagasimakse tähtajaks on 12.03.2025.a. Kostja korteri turuväärtus on alla pangale tagasimaksmata laenu väärtust ja seetõttu kostja korteri realiseerimine ei vähenda kostja jooksvaid kohustusi. Kostjale kuuluva eluruumiga seotud kulutused moodustasid 2009.a. juulikuus 800 krooni. Seega ei jää kostja perekonnal peale korteri ja laenu eest tasumist ametlikult midagi alles, juhutööde olemasolu korral on kostja tasunud hagejale elatist. Kostja palub kohtul vähendada elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse, arvesse võttes et tal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel hageja nõutud suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et poolte abielust on sündinud XXX. tütar E I, Sillamäe Linnavalitsuse korraldusega
5. maist 2007.a. nr 229-k on alaealisele E I antud uueks perekonnanimeks A. (t.l. 17, 19-20). Pooled ei vaidle, et laps E A elab koos hagejaga. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuses on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele (t.l. 18, 71), kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. 2 2-09-36081 Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatist. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras (t.l. 6-16), seega on tuvastatud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kostja poolt tasutud summadest ei piisa. Pooled ei vaidle, et hageja on teise lapse P A, kes on sündinud XXX. lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetulekuks on vaid vanemahüvitis 4 350 krooni kuus (t.l. 5, 66, 70). Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele elatist tasuma seaduses sätestatud miinimummääras, sest tema teine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui kohtuotsuse alusel elatist saav laps. Kostja leiab, et ta saab lapse ülalpidamiseks tasuda igakuuliselt 1 000 krooni. Lähtuvalt PkS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
6. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega kohus elatise väljamõistmisel peab arvesse võtma ka kostja teise laps D I, kes on sündinud XXX. (t.l. 49, 44) vajadusi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-65-07 leidnud, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PkS § 61 alusel elatise maksmisest. Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et kostja täidab igakuiselt laenukohustust summas 1 228 krooni (38-43, 56-60) ja tasub korteriga seotud kulutusi (2009.a. juulikuu arvete alusel tasus kostja umbes 800 krooni t.l. 51-55). Kohus leiab, et kostja vabatahtlikult võetud võlaõiguslikud kohustused ja muud kohustused (korteri kommunaalmaksete tasumine) ei saa olla mõjuvaks põhjuseks seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks. Kostja on kohtule esitanud ka oma abikaasa tööotsimiskava, pooled ei vaidle, et kostja abikaasa ei tööta (t.l. 45-46, 91). Maksu- ja tolliameti andmetel puuduvad neil andmed R I 2009.a. maksustatavate tulude kohta. Töötukassasse pöördumisest on näha, et kostja on Töötukassasse pöördunud 19.11.2009.a. ja talle on arvestatud töötutoetus 921.20 krooni (t.l. 90). Kohus arvab, et kostja väide, et tema, tema teine lapse, uus abikaasa, elavad kuus 1 800 kroonisest sissetulekust, millest on võimalik täita laenu tagasimaksmise kohustust summas 1 228 krooni ja tasuda kommunaalmaksete kulud kuus umbes 800 krooni eest ja maksta veel kostja sõnul 1 000 krooni lapse E ülalpidamiseks, ei ole usutav. Kohus arvab, et kostjal on sissetulekud, mis ei kajastu tema poolt esitatud andmetes kohtule. Kostja väidetel tal ei ole pidevat tööd ja juhutööde olemasolul on kostja hagejale maksnud lapse ülalpidamiseks raha. Kuna juhutööde olemasolu on kohtul väga raske arvesse võtta kostja maksevõime hindamisel, Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostja mingit tööd 2009.a. teinud, siis kohtul puudub võimalus hinnata, missugust töötasu kostja juhutööde eest võiks mitteametlikult saada, võttes aga arvesse, et kostja on töövõimeline noor mees ja arvestades hageja varalist seisundit, kes ei tööta ja on teise lapsega kodune, siis kostja on kohustatud tegema endast kõikvõimalik, et tagada laste ülalpidamiseks miinimum. Vaidlust ei ole, et laps E on hageja ülalpidamisel hoolimata sellest, et lapse ema ei tööta, sest on lapsehoolduspuhkusel, hagejal on ka teine laps ja kuigi hagejale kuulub ühisomandis koos tema abikaasaga korteriomand, samas ka temal lasub laenu tagasimaksmise kohustus ja korteriga seotud kohustuste tasumine (t.l. 67-69, 72-73), ei ole kohus tuvastanud, et hageja materiaalne olukord lapse E ülalpidamiseks on sedavõrd parem, et kostja lapse isana ei peaks täitma seaduses 3 2-09-36081 sätestatud miinimumelatise maksmise kohustust. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud usutavaid andmeid oma sissetulekute kohta, samas kostja vastuse kohaselt võib järeldada, et tema sissetulekud võimaldavad tal tasuda ka pangalaenu, siis kohus leiab, et kostja on võimeline üleval pidama ka oma alaealisi lapsi vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kostja ei ole veennud kohut, mis ta on teinud, et tagada kõigile oma lastele vähemalt seaduses sätestatud miinimum elatise suurus. Kuna kostja on töövõimeline, siis kohus leiab, et kostjal on võimalik leida rahalisi vahendeid kõigi laste ülalpidamiseks vähemalt seaduses sätestatud miinimumsummas. Kohus peab vajalikuks märkida, et PkS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Kostja ei ole kohut veennud, et tal ei ole võimalik leida tööd, et täita kõigi oma laste ees oma vanema ülalpidamiskohustust. Vaidlust ei ole, et kostja on töövõimeline. Kuna ei ole tõendatud, et kostja oleks töövõimetu, siis kohus leiab, et kostja on võimeline maksma elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses, ilma et tema teine alaealine laps osutuks vähem kindlustatuks kui laps, kelle ülalpidamiseks on elatis välja mõistetud kohtuotsuse alusel. PkS § 70 lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
7. lõikes nimetatud asjaolud. Vaidlust ei ole, et veebruarist 2009.a. ei ole kostja täitnud regulaarselt lapse ülalpidamiskohustust, vaidlust ei ole, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras, kohus ei ole tuvastanud PkS §-s 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid, mis lubaksid jätta elatise väljamõistmata tagasiulatuvalt. Kuna kostja ei ole kohut veennud, et ta oleks teinud kõik endast oleva, et tagada lapsele ülalpidamine alates veebruarist 2009.a., siis kohus leiab, et elatis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks alates veebruarist 2009.a. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning välja mõista kostjalt R I hageja G A kasuks elatis lapse E A, sünd. XXX., ülalpidamiseks alates 01.02.2009.a. igakuiselt summas 2 175 krooni kuni lapse E A täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Hageja palub välja mõista elatise igakuuliselt 2 175 kroonini. Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 19 575 krooni (9 kuud x 2 175 krooni). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude 4 2-09-36081 jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 5