2-09-42257/18

2-09-42257 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-09-42257 Tsiviilasja hind 39 150 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T B /isikukood XXX, elukoht XXX/ Kostja: D B /isikukood XXX, elukoht XXX/ Kohtuistung Resolutsioon 30.11.2009 T B hagi D B vastu lastele elatise nõudes
2. Rahuldada hagi.
3. Muuta Narva Linnakohtu otsusega nr 2-1175/2000
4. veebruarist 2000.a. D B T B kasuks väljamõistetud elatise suurust lapse M B, sünd. XXX. ülalpidamiseks ja välja mõista kostjalt D B hageja T B kasuks elatis lapse M B, sünd. XXX ülalpidamiseks alates 25.08.2009.a. igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni lapse M B täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX., kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
5. Välja mõista kostjalt D B hageja T B kasuks elatis lapse A B, sünd. XXX ülalpidamiseks alates 01.10.2008.a. igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni lapse Al B täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
6. Menetluskulud jätta D B kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista 1 2-09-42257 menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu Viru Maakohtule 25.08.2009.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on esimene abielu hageja ja kostja vahel sõlmitud 22.04.1994.a., abielust on pooltel sündinud XXX. poeg M B. 14.01.1999.a. poolte abielu lahutati, kuid teine abielu hageja ja kostja vahel on sõlmitud 15.06.2001.a., XXX. sündis pooltel poeg A B. 14.06.2006.a. poolte abielu lahutati. Lapsed elavad koos hagejaga. Kostja tasub kohtuotsuse alusel igakuiselt poja M B ülalpidamiseks 270 krooni. Hageja palub suurendada kohtuotsuse alusel poja M ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt elatis hageja kasuks poja M B ülalpidamiseks igakuiselt 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimum elatise määra alates hagi esitamisest ja välja mõista kostjalt elatis hageja kasuks poja A B ülalpidamiseks igakuiselt 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimum elatise määra alates 01.10.2008.a. kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt. Ta ei keeldu oma laste ülalpidamisest. Alates 01.10.2008.a. kandis kostja hagejale elatist üle 9 800 krooni, mis moodustab keskmiselt 890.90 krooni kuus. Nimetatud perioodil töötas kostja Ilanda-Auto OÜ-s, kus tema töötasu oli 4 350 krooni kuus ja FIE Valentina Bogomolova juures, kus tema töötasu oli 2 000 krooni kuus. Alates 31.03.2009.a. on kostja töösuhted Ilanda-Auto OÜ-ga lõpetatud. XXX. sündis kostjal poeg D. Lisaks sellele kostja abikaasa J R viibib lapsehoolduspuhkusel alates 04.07.2008.a. kuni 11.04.2011.a. ja kuni lapse kolme aastaseks saamiseni lasub kostjal ka abikaasa ülalpidamise kohustus. Koos kostja ja tema abikaasaga elab kostja juures ka abikaasa poeg A, kelle eest ka kostja hoolitseb. Kostja arvab, et kohus võib arvestada töö leidmisega seotud raskusi, sest ta teeb kõik endast sõltuva töö ja lisasissetuleku leidmiseks, et täita oma kohustusi laste ülalpidamisel. Kostja leiab, et elatisraha kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta miinimumpalgamäära ja kostja on valmis maksma laste ülalpidamiseks elatusraha kokku 1 740 krooni (4 350:5=870; 870x2=1740). Kostja on nõus sellist elatist maksma alates 01.09.2009.a. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et poolte kahest abielust on sündinud pooltel XXX poeg M B ja XXX. poeg A B (t.l. 5-9). Kohus tuvastas, et poeg M B ülalpidamiseks on kostjalt välja mõistetud elatis igakuuliselt 350 krooni Narva Linnakohtu kohtuotsusega nr 2-1175/2000
7. veebruarist 2000.a. (t.l. 71). Pooled ei vaidle, et lapsed elavad koos hagejaga (t.l. 11). Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool 2 2-09-42257 sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuses on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut laste vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Pooled ei vaidle, laste M ja A vajaduste üle. Pooled ei vaidle, et lapse M vajadused võrreldes
8. aastaga, mil mõisteti kostjalt välja elatis lapse M ülalpidamiseks, on muutunud. Kohus leiab, et ka seadusandja määrates miinimumelatise suuruseks pool kuupalga alammäära, möönab, et seoses kuupalga muutumisega, tuleb lugeda muutunuks ka lapse miinimumvajadused. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatist. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras (t.l. 30-34), seega on tuvastatud, et laste vajaduste rahuldamiseks kostja poolt tasutud summadest ei piisa. Pooled ei vaidle, et hageja brutotöötasu on keskmiselt 3 500 krooni kuus (t.l. 10). Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele elatist tasuma seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on esitanud vastuväite, et tema ülalpidamisel on ka tema kolmas laps D, ja lapsehoolduspuhkusel viibiv abikaasa ning tal tuleb hoolitseda ka abikaasa esimest abielust sündinud lapse eest, kes elab nendega koos. Kostja väidetel töötas ta kuni aprillini 2009.a. IlandaAuto OÜ-s, kus tema töötasu oli 4 350 krooni kuus (t.l. 25), hetkel töötab kostja vaid FIE Valentina Bogomolova juures 7-8 päeva kuus ja tema töötasu on kuus 2 000 krooni (t.l. 24, 3539). Lähtuvalt PkS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
9. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega kohus elatise väljamõistmisel peab arvesse võtma ka kostja kolmanda lapse D R, kes on sündinud 11.04.2008.a. (t.l. 22) vajadusi. Kohus ei arvesta elatise väljamõistmisel kostja abikaasa ülalpidamise kohustuse täitmisega, sest sellel ei ole tähtsust laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega ja perekonnaseaduses sätestatud abikaasa ülalpidamiskohustus on sätitud vaid selleks puhuks kui abikaasa varaline olukord võimaldab abikaasat ülal pidada, laste ülalpidamiskohustuse täitmine on aga lapsevanema kohustus, kostja on kohtule väitnud, et tema sissetulekust ei piisaks isegi laste ülalpidamiseks (t.l. 21, 40-41). Tähtsust ei oma ka kostja abikaasa lapse väidetav ülalpidamine, sest vaidlust ei ole, et kostjal ei ole seadusest tulenevat kohustust ülal pidada abikaasa last (t.l. 23). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-65-07 leidnud, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PkS § 61 alusel elatise maksmisest. Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et kostjale kinkisid korteri tema vanemad, kuid 3 2-09-42257 praeguseks hetkeks on kostja väidetavalt korteri vanematele tagastanud, kostjale kuulub 1993.a. mahtuniversaal Volkswagen Caravelle ja 1994.a. BMW XXX (tl. 28-29, 59). Kohus ei arvesta tõenditena kostja kasutuses olevate autode andmeid ja teatist kellele kuulub garaaž, sest need ei kajasta kostja varanduslikku olukorda (t.l. 58, 60). Kostja väidetel on tema ainuke töötasu vaid 2 000 krooni kuus ja seda juba pikema aja kestel, samas kostja leiab, et ta peaks maksma elatist laste M ja A ülalpidamiseks lähtudes miinimumpalgast s.o. 4 350 krooni. Seega kui kohus jagaks 4 350 krooni kostja ja tema kolme lapse vahel, siis jääks ühe inimese kohta sellisest töötasust 1 087.50 krooni. Seega kostja arvestuste kohaselt möönab kostja, et tal on võimalus maksta kahe lapse ülalpidamiseks kokku 2 175 krooni, mis on enam kui tema väidetav töötasu igas kuus 2 000 krooni. Kohus arvab, et kostja väide, et tema kaks last, uus abikaasa, kolmas laps ja uue abikaasa laps – seega kokku viis inimest pluss kostja elavad kostja töötasust 2 000 krooni ei ole usutav. Kohus arvab, et kostjal on sissetulekud, mis ei kajastu tema poolt esitatud andmetes kohtule. Kohtu päringu peale Maksu- ja Tolliametisse, kohus tuvastas, et kostja tulu on 01.01.2009.a. kuni 31.10.2009.a. 44 082 krooni, mis on keskmiselt 4 408 krooni kuus (t.l. 76). Kuna kostja ei ole kohtule esitanud usutavaid andmeid oma sissetulekute kohta, samas kostja vastuse kohaselt võib järeldada, et tema sissetulekud võimaldavad tal üleval pidada ka lapsehoolduspuhkusel viibivat abikaasat ja abikaasa last, siis kohus leiab, et kostja on võimeline üleval pidama ka oma alaealisi lapsi vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kostja ei ole veennud kohut, mis ta on teinud, et tagada kõigile oma lastele vähemalt seaduses sätestatud miinimum elatise suurus. Kuna kostja on töövõimeline, siis kohus leiab, et kostjal on võimalik leida rahalisi vahendeid kõigi laste ülalpidamiseks vähemalt seaduses sätestatud miinimumsummas. Kohus peab vajalikuks märkida, et PkS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Kostja ei ole kohut veennud, et tal ei ole võimalik leida tööd, et täita kõigi kolme lapse M, A ja D ees oma vanema ülalpidamiskohustust. Vaidlust ei ole, et kostja on töövõimeline. Kuna ei ole tõendatud, et kostja oleks töövõimetu, siis kohus leiab, et kostja on võimeline maksma elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses, ilma et tema kolmas alaealine laps osutuks vähem kindlustatuks kui lapsed, kelle ülalpidamiseks on elatis välja mõistetud kohtuotsuse alusel. Seega kohus leiab, et tuleb muuta Narva Linnakohtu otsusega nr 2-1175/2000
10. veebruarist 2000.a. väljamõistetud elatise suurust lapse M B ülalpidamiseks alates elatisehagi esitamisest PkS § 70 lg 1 alusel, s.o alates 25.08.2009.a. ja lapse A B ülalpidamiseks tuleb elatis välja mõista PkS § 70 lg 2 alusel alates 01.10.2008.a. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning muuta Narva Linnakohtu otsusega nr 2-1175/2000
11. veebruarist 2000.a. väljamõistetud elatise suurust lapse M B ülalpidamiseks ja välja mõista kostjalt D B hageja T B kasuks elatis lapse M B, sünd. XXX., ülalpidamiseks alates 25.08.2009.a. igakuiselt summas 2 175 krooni kuni lapse M B täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja välja mõista kostjalt D B hageja T B kasuks elatis lapse A B, sünd. XXX., ülalpidamiseks alates 01.10.2008.a. igakuiselt summas 2 175 krooni kuni lapse A B täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära Tsiviilasja hinna määramine 4 2-09-42257 Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Hageja palub välja mõista elatise igakuuliselt 2 175 kroonini. Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 2 x 19 575 krooni (9 kuud x 2 175 krooni) s.o. kokku 39 150 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 5