KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2008. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-46524 Tsiviilasi LK hagi TL vastu elatise nõud

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.

1. a 2175 krooni. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Poolte ühine laps on käesolevaks ajaks ühe aastane. Asjas on tõendatud poolte seletusega, et kostja tasus hagejale pärast lapse sündi 8000 krooni ja aprillis ja mais 2000 krooni. Hageja kättesaadav tulu emapalgana on 17 000 krooni kuus kuni august
2. a. Lapse huvides on, et elatise maksmine oleks regulaarne st igakuiselt ja piisav. Kostja sissetulek on 20 000 krooni brutos. Lõplikeks lapse vajadusteks on hageja hinnanud 6600 krooni. Hageja palub 25.03.
3. a avalduses arvestada tema haigust, kostja paremat majanduslikku seisu ning välja mõista kostjalt suuremas osas elatis lapse ülalpidamiseks 4840 krooni, mis koosneb 3300 krooni + 200 krooni mööbel + 500 krooni poolte võrdsusest kõrvale kaldumine + tulumaks. Kohus loeb põhjendatuks a vajalikeks järgmised igakuised kulutused lapsele: toidule 1500 krooni, riietele-jalanõudele 500 krooni, hügieenitarvetele, rohtudele, vitamiinidel 300 krooni, mähkmetele 600 krooni, lapsehoidjale 1000 krooni, eluasemekuludele 850 krooni, massöörile 400 krooni, mänguasjadele 200 krooni. Hageja on lapse igakuiste kulutuste hulka arvestanud ka ühekordsed kulutused nagu mööbli ost, mis ei ole põhjendatud. Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Samuti ei ole lapse kulud korteri liisingumaksed. Tõendamata on hageja poolt tehtavad kulutused lapsega tegevusteks 500 krooni. Seega kulub kohtu hinnangul poolte alaealise poja ülalpidamiseks 5350 krooni kuus ning kummagi poole kanda jääb 2675 krooni. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu.

Eeltoodust tulenevalt hinnates kohtule esitatud tõendeid ning lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, lapse vajadusi, samuti asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 3300 krooni kuus. Elatis kuulub väljamõistmisel kostjalt

§ 70lg 2 alusel alates maist 2007.

a. Kostja poolt 2007. aastal makstud elatis tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatisega.

§ 61

lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 29 700 krooni (9 x 3300 = 29 700). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 29 700 krooni riigilõivu 1750 krooni. Maie Seppo Kohtunik